Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2698
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Castellum »

Kapten Trumm kirjutas:võimalusi juurde teha seaduse piires püsides oli ka tollal piisavalt. Kes pidas piimalehmi, kes remontis autosid, kes käis majaehitusel tööliseks.

Need kaks näidet on päris kindlasti tegevused, mis balansseerisid seaduslikkuse piiril ja üldiselt ületasid selle, aga ühiskonnas üldiselt varastamiseks aktsepteeritud piirides.
Kapten Trumm kirjutas:Kel käed ja pea otsas leidis võimaluse, ka tollal oli puudus töökatest ja usaldusväärsetest töötajatest.
Paraku need võimalused üldjuhul ei käinud kokku Nõukogude seadusega. Selles mõttes on sarjas "ENSV" üldiselt tabatud ajastut õigesti - vastavalt olukorrale varastasid praktiliselt kõik.

Ise alustasin oma tööpõlve üldiselt majavalitsuse pottsepana. Ametliku palgaga ei elanud sel ametikohal ära, äraelamiseks oleks pidanud küllaltki suurel määral haltuura, juurdekirjutuste, materjalide althõlma ostu-müügi jms tegelema. Mina eriti ei tegelenud, aga mitte mingite eriliste eetiliste tõkete olemasolu tõttu, vaid ei viitsinud - see töö andis laialt omaorganiseeritud aega, seiklusi ja võimalusi kõvasti tinni panna.

Mingite üldinimlike moraali- või eetikanormidega polnud sellisel tööl küll mingit erilist pistmist - nende normide järgi poleks vahet otsesel riigiladudes varastamisel ja sellisel tööl. Aga Nõukogude seaduste ja kõverate paragrahvide järgi oli neil tegevusil oluline vahe sees...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1679
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas davidsoniharald »

Lisaks siia autode ostu-müügi juurde ühe loo. Suurbritannias töötades rääkis üks šotlasest kolleeg, kuidas temal oli kunagi LADA. Odav ja sõitis hästi. Tolle ajastu briti autod ei hiilanud ka eriti kvaliteediga. Ühel päeval ilmusid ukse taha venelased ja tahtsid autot ära osta. Küsis neilt topelthinda ja ära ta osteti. Hiljem kuulis, et kõik ümberkaudsed Ladad olid venelaste poolt ära ostetud ja arvatavasti nad kõik endisesse Nõukogude Liitu tagasi jõudsid. Nii palavalt armastatud ja defitsiit oli see Lada ikka, et käidi neid euroopast kokku ostmas ja kodumaale vedamas. Olid ikka ajad :) .
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Lihtsalt oli Venemaal vastu võetud seadus, et maksuvabalt võis Venemaale sisse vedada vaid Nõukogude Liidus toodetud või siis kodumaiste ametkondade (saatkonnad, kaubandusesindused etc) kasutuses olnud autosid...sellest see Lada "populaarsus" oligi tingitud ;)
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas toomas tyrk »

Tore on siit lugeda kolhoosielu nostalgiat. Nostalgitseks siis ka väheke...

Mina olen üsna linnapoiss. Kuigi Saue sel ajal linn ei olnud - see oli alev Tallinna koosseisus. Sai 1. klassist peale pealinnas koolis käidud, ja üldse - elu oli linna poole kaldu. Sestap põhikooli ajal põllumajanduses šefiks käia ei õnnestunud (suvel taskuraha teenimas käimine antud juhul asjasse ei puutu) ja kui meid 9. klassis põllumajandust "tõstma" saadeti, siis see oli üsna ehe ja ere kogemus.

Siis me olime veel alaealised. Täistööpäeva teha ei tohtinud, õhtuks pidime ilusti koju tagasi saama. Mäletamist mööda saadeti keskkoolist klasside kaupa. Üks päev nädalas. Septembris ja oktoobris. Kuna klassikomplekte oli rohkem kui 5 (tegelikult kokku isegi 9), siis ilmselt mitte iga nädal. Kuidagi olid need päevad ära jaotatud. Käisime mingis Tallinna lähedases kolhoosis kartuleid võtmas. Et rootoriga masin lõi vaod lahti ja meie siis pidime need kartulid sealt mulla seest kasti saama.

Minu pinginaaber oli oluliselt kogenum. Tema oli Keilas koolis käinud ning juba 5. või 6. klassist alates igal sügisel kartuleid võtmas käinud. Õpetas ametit. Põhja ja peale tuli kastis kartulid panna. Külgedele ka. Soovitavalt. Keskele võis sokutada mullatükke ja kive. Sai kastid rutem täis. Keegi nagunii ei kontrollinud. Kaste loopisid autosse tühjaks tavaliselt turuvarblased. Või siis täiskasvanud šefid mõnest ettevõttest. kel oli samuti kama kaks.

Teine trikk - iga kasti eest anti miskine papitükk. Nimetati kviitungiks. Tempel oli peal ja puha. Neid papitükke andis poolitada. Siis paksuse mõttes, et tegid kaheks, ja määrisid mõlemad tükid mudaseks. Et templit ei paistaks, ja et seda on värskelt jagatud. Aga selle värgiga oli üks aga - seda oli ka enne meid tehtud. Mingid paar tükki kogu pakist olid töödeldavad. Ülejäänud olid juba niigi õhukesed. Päeva lõpus andsid kohalikule brigadirile, või kes see seal oli. See ka ei otsinud neid templeid ega vaadanud kui paksud "kviitungid" on.

Kusjuures meile tegelikult selle töö eest pappi ei makstudki. Ma ei mäletagi enam, milleks seda raha koguti, aga mingi ühiskondlik värk oli jälle. Aga ikka oli vaja trikitada. Aga see oli rohkem sihuke meelelahutuse värk...

Järgmine šefluse diil oli juba tipi ajast. Siis kupatati meid kartuleid võtma terveks kuuks. Et siis esimesele kursusele anti 1. septembril matriklid kätte ning öeldi, et homme tulge seljakoti ning dressiga. Lähete kolhoosi kartuleid võtma. Siis meid kupatati Roosna-Allikule. Nädala sees elasime seal, nädalavahetuseks võis koju sõita, aga mina käisin selle kuu sees vist ainult 1 korra kodus. Kolmandal nädalavahetusel sai lihtsalt nii siiber, et enam ei võinud. Muidu elasime (enamuses) ka nädalavahetused kohapeal.

Seal tekkisid erinevad tiimid ja käidi erinevaid asju tegemas. Mina olin enamasti kartulikombaini peal. Kombain, BTW, oli tehtud Ida-Saksamaal. Meie brigadir (kes hommikul tudengeid tööde ja põldude peale jagas) oli meist pisut varem tüdruk, kes miskise kutseka või tehnikumi oli lõpetanud. Meie grupis olid miskised 6-7 kutti, kes olid peale vene kroonut tippi tulnud. Pluss veel 1 aasta ettevalmistuskursust. Neile just paras. Igal hommikul käis ikka kalastamine ja jutt, et kuidas elu läheb. Ja nii edasi. Ja tüdruk ei olnud ka kade ning rääkis, kuidas elu läheb. No ei olnud see kiidulaul kolhoosikorrale.

Miks ta nii lahedasti neid meie kutte ligi tõmbas - tüdruk oli ka veel vallaline. Sestap käis mehevõtmise jutt ka (peaaegu) iga hommik. Seal oli ka päris häid kilde. Mis aga meelde jäi, see oli rohkem selline eluline näit. Üks traktorimeeskond olid ka kaks noort kutti, kelledest vähemasti üks oli olnud selle tüdruku klassivend kohalikus koolis. Täiesti normaalsed tüübid. Minusugusest "rohelises" just keskkooli lõpetanud poisist (keda meid seal oli enamus) mõni aasta vanemad, aga saime normaalselt jutule, ja ka kohalikust elust räägitud jne. Ja siis selle brigadiriga oli ka jutuks, et mis jutt see on, et mehi pole võtta. Näed - täitsa normaalsed poisid. Tüdruk ütles ainult, et oodake palgapäevani.

No palgapäeva me ei näinud, aga tol ajal maksti reeglina avanssi ka. Siis poole kuu palka. See jäi meie šeflusaja sisse. Järgmine päev me põllule ei läinud. Pandi kuhugi hoidlasse tööle. Ülejärgmine päev ka mitte. Kolmandal päeval ilmus traktorist välja. See teine kutt, kes kombaini peal mehaanik oli, see veel mitte. Siis üks meie kutt pandi teda asendama (no ei olnud keeruline töö) ning saadeti jälle põllule. Lõunaks traktori vend tellis autojuhtidega õlled omale põllule. (Siis hakati vist 11 alkoholi müüma, see oli enne Gorba aega. 1983 sügisel). Tõmbas omale kaks tükki sisse, nägu läks kohe naerule. Näha, et tervis paranes. Küsimuse peale, et kas keegi kontrollima ei tule, oli vastus, et põllu peale ei tule keegi. Ja kui õhtul teepeal mõni vastik ment tulebki püüdma, küll siis esimees mätsib...

Ei olnud need kaks meest ainukesed, kes peale avansipäeva välja ei ilmunud. Pigem ütleks, et vastupidi - enamus meie grupist pandi ladudesse tööle.

See tüdruk tuleb aga nüüd ka aeg-ajalt meelde, kui loed jälle lehest, kui kehvaks see maaelu läinud on. Ja kuidas haritud naistel pole sealt ikka kedagi meheks võtta...

Šefluse jutte võiks veel vesta. Ilmarise ajast ka. Ja näiteks seda, kuidas sai "kuu lõpus" tsehhis plaane täitmas käidud.

jne...
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ants431 »

Kapten Trumm kirjutas: .............................................
Ühikas või kuuse all ei elanud keegi, miinimum kahetoaline "kõigi mugavustega" korter oli, pere kohta 1 sõiduauto oli. Värvitelekas oli ka, külmutuskapp isegi :D Kõik olid tavalised, töökad inimesed, palgatase võis palgatöölt vist üsna keskmine olla. Kes tööd viitsis teha ja midagi oskas teha, see elas normaalselt ära. Kui põhitööst jäi väheks, siis võimalusi juurde teha seaduse piires püsides oli ka tollal piisavalt. Kes pidas piimalehmi, kes remontis autosid, kes käis majaehitusel tööliseks. Kel käed ja pea otsas leidis võimaluse, ka tollal oli puudus töökatest ja usaldusväärsetest töötajatest.
Ära valeta! Mina olen vana ja mäletan. Ühikates elasid paljud. Hea kui linnas mingi elamispind õnnestus saada. Ühine kuiv WC maja kohta. Vesi kaevust või kraanist mis tihti asus teises maja otsas.
Loomulikult elasid mõned paremini. Aga selleks pidi "oskama elada". Ausa tööga praeguses mõttes ei saanud rikkaks. Autosid oli kindlasti 10 korda vähem kui praegu.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Elamispinna värk oli nii ja naa. Linnas oli enam nii, nagu Ants kirjeldab, maal seevastu aga rohkem Trummi kirjeldatu plaani. Toonase Viimsi kortermajad näiteks olid nimelt kolhoosnike kooperatiivkorterid. Iseasi, et Kirovisse töölesaamiseks pidi olema üpris laitmatu renomee. Sama kehtis ka teiste tugevate majandite kohta- needki pakkusid korterit või EPA lõpetanutele (eriti kui noore perega oli tegu) lausa maja. Või võimalust kooperatiivkorteri ehitamiseks. Linnas oli korterisaamiseks variant Liidulise alluvusega tehased. Mis mõistagi tähendas aga vastavat naabruskonda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Teine trikk - iga kasti eest anti miskine papitükk. Nimetati kviitungiks. Tempel oli peal ja puha. Neid papitükke andis poolitada. Siis paksuse mõttes, et tegid kaheks, ja määrisid mõlemad tükid mudaseks. Et templit ei paistaks, ja et seda on värskelt jagatud. Aga selle värgiga oli üks aga - seda oli ka enne meid tehtud. Mingid paar tükki kogu pakist olid töödeldavad. Ülejäänud olid juba niigi õhukesed. Päeva lõpus andsid kohalikule brigadirile, või kes see seal oli. See ka ei otsinud neid templeid ega vaadanud kui paksud "kviitungid" on.
Oh, meie olime hulka vilunumad :D , kuna avastati, et need kartulikasti talongid on valmistatud sellisest rohelisest paberist, mida vanasti kirjutuslaudade peale pandi. Sai siis otsitud see prügikastist üles ning lõigutud kääridega sobivateks tükkideks. Siis sai kustukummist tehtud midagi templijäljendi taolist, need ära tembeldatud ning veits talla all vastu põrandat hõõrutud. Pahandus tuli hiljem, kui agronoom arvutas välja, et kartulikuhilas (ladustati samal põllul) oli kartulit 23 tonni, tšekkide arvestuse järgi oli aga 30.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

davidsoniharald kirjutas:Lisaks siia autode ostu-müügi juurde ühe loo. Suurbritannias töötades rääkis üks šotlasest kolleeg, kuidas temal oli kunagi LADA. Odav ja sõitis hästi. Tolle ajastu briti autod ei hiilanud ka eriti kvaliteediga. Ühel päeval ilmusid ukse taha venelased ja tahtsid autot ära osta. Küsis neilt topelthinda ja ära ta osteti. Hiljem kuulis, et kõik ümberkaudsed Ladad olid venelaste poolt ära ostetud ja arvatavasti nad kõik endisesse Nõukogude Liitu tagasi jõudsid. Nii palavalt armastatud ja defitsiit oli see Lada ikka, et käidi neid euroopast kokku ostmas ja kodumaale vedamas. Olid ikka ajad :) .
Analoogne laine käis üle Eesti kuskil 1990ndate lõpupoole, kus korralikumate 2105 ja 2109 eest maksti tollases mõistes ikka ulmelist hinda. Ostjateks olidki Venemaalt tulnud automüüjad. Raha sai piisavalt, et osta paar aastat vanema väljalaskeaastaga Saksa kvaliteetauto. :)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Roamless
Liige
Postitusi: 4120
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

Tõenäoliseks põhjuseks oli, et varuosad olid saadaval ja ka Venemaa külasepad oskasid suhteliselt lihtsat autot parandada, ka enda vanemate 2109 jätkas peale rikkeid ja avariisid oma teekonda Venemaa avarustes. Mis puutub tolle aja Briti autodesse, siis kvaliteedilt need ei pruukinud hiilata, kuid kvaliteet oli tõenäoliselt ikkagi parem, kui Vene autodel. Tegi ka Top Gear omal ajal värvika katse, mis ei pretendeeri küll nüüd päris absoluutsele tõele, kuid mingit aimu ikka annab, Inglismaa odavautoga, kus üheks vastaseks oli Eesti Mosse. Ülekohtused oldi seal minuarvates Niva vastu, Mosse ja Lada lihtsalt olid tõesti kehvema kvaliteediga kui vastaseks olnud Lääne tolleaegne auto.
Lisaks veel niipalju, et sugulasel oli esimene põlvkonna 2101, mille olid kokku pannud itaalased, viis siis esmakordselt teenindusse, peale selle, et originaalaku Vene oma vastu vahetati, keerati välja ka kõik originaalpirnid ning pandi Vene omad asemele ehk siis "Itaalia osad" jätkasid oma teekonda mõnes teenindusetöötaja VAZ-is.
Ladat iseloomustab kõige paremini järgenev pildiseeria :D
Pilt
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Suht lapsik karrikatuur - lääne lollpea võib-olla usubki, et venelased suutsid 2010 ainult 2105 toota.
2010 ei olnud Lada taset näitav mudel enam ammugi 2105, vaid vahepeal mahub tervelt kolm põlvkonda autosid.
Neid vanu lihtsalt toodeti seepärast, et oli nõudlus maapiirkondades (nagu toodetakse tänini neid vormileiva kujulisi UAZ-e).
Isegi 110 polnud enam teemaks.

Olid nad head või halvad, on ise küsimus.
80ndate lõpus sai GB-s "eksporttuuninguga" 2105 eest valge ilma autode hulgast osta maksimaalselt põhivarustuses Fiat Panda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas toomas tyrk »

Tore lugeda, et mina pole ainuke olnud, kellele "töökasvatus" N liidu ajal algas pettuste ja sulitsemise õpetusega :mrgreen:

Kirjutaks siis nostalgia-jutuks ka seda plaanitäitmise värki. Nimelt sai siis mingil hetkel "Ilmarises" kolitud tööle automaatika jaoskonnast töökindluse büroosse. Esimene neist oli tootmine, teine allus peakonstruktori osakonnale ning tegeles sama automaatikajaoskonna toodangu testimise ning töökindluskatsete läbiviimisega. Tootmisest ->ITPsse ülekolimine oli ka omaette tsirkus, aga sellest ei hakka praegu ja siin jutustama. Aga seoses selle ülekolimisega sai siis nauditud erinevaid lühiajalisi töölähetusi.

Nimelt oli seal kombeks LIFO selliste "boonusülesannete" jagamisel. Last In - First Out. Seetõttu sai esimesel aastal uues ametis usinasti kolhoosis põllumajandust tõstmas käidud. Ning ka tsehhis "kuu lõppudel" plaani täitmas. "Kuu lõppudel" on jutumärkides seepärast, et tihti hakkas see kuu lõpp juba kuskilt kuu keskpaigast peale. Eriti hästi on meeles, kui sai mehaanika jaoskonnas käidud. Sest see oli üks esimesi selliseid "lähetusi". Ning mehaanika asus üldse teises majas - Mustamäe teel seal põhikorpuses. Ja seal olid sellised värvikad elamused ka...

Siis oli parasjagu vaja aidata miskiste masuudipõletite plaan täis teha. Esimestel päevadel oli väga lisna elu. Pandi mingeid vidinaid seal kokku kruvima, mis läksid selle suure põleti külge. Ja need olid tõesti suured põletid, suurte katelde jaoks. Mitme kW elektrimootoritega, mitte mingid eramukatelde kütmiseks mõeldud.

No aga siis teisel või kolmandal või mingimal päeval jõudis asi sellisesse huvitavasse seisu, et peaaegu valmis põleteid seis seal tsehhis hulgim reas, aga pakkida ning ära saata neid ei saanud, sest miskine pihusti sõel (või kuidas iganes seda vidinat nimetati) oli puudu. Igale põletile läks kolm sellist sõela. Üks pandi kohe külge, kaks oli tagavaraks kaasas. Ja sõelu pole ega tule.

Siis mingil hetkel saabus see põletite monteerijate brigadir minu juurde ja viis mingisse teise brigaadi seal mehaanika tsehhis. Kus igasugu tädid igasugu detaile puurisid. Et hakkad nüüd hoopis siin tööle. Sõelu puurima. See pihusti sõel oli tol hetkel hullult kõrgtehnoloogiline värk. Tehti pulbermetallurgia meetodil mingi eriti kõva sulam, mis ei kuluks liiga kiiresti. Aga väljanägemiselt oli see umbes 5 mm paksune ning 20..30 mm läbimõõdus ketas. Ja kuna hoolimata kõrgtehnoloogilisest pulbermetallurgia tehnoloogiast ei suudetud teha selliseid vorme, et kohe ketta tegemisel sinna augud sisse saada, siis tuli pärast neile ketastele augud sisse puurida. Ning selle etapi taga asi seisiski.

Puurpingid olid seal ka üsna "kõrgtehnoloogilised", miskised Venemaal toodetud poolautomaadid, kus puuri samm ning pöörlemiskiirus olid reguleeritavad. passisid oma vidina õigele kohale, siis tõmbasid kangi põhja, ja edasi siis pink ise puuris vastavalt eelnevalt seatud sammule ja pöörlemiskiirusele. Jahutuseks sai veel miskist emulsiooni lasta. Kõik kõlab, et nagu väga lihtne ja "strait forward" värk.

Tegelikus oli siiski vähe teine värk. See kuramuse sulam oli nii kõva. Augud päris peenikesed. No maks 3 mm. Puurid andsid mingit vibrat, igasugu muud jamad. Ühesõnaga - puure läks rohkem kui neid augulisi sõelu valmis sai. Eriti minul, kui selle töö peal algajal. Miskise puurijate meistriga sai see pingi häälestus paika pandud. Näidati siis paari sõela peal ette ka, kuidas toorik sinna hoidikusse panna, ja kuidas puurimine käima peaks. Ja siis öeldi, et nu davai. Ja läks lahti. Need kaks puuri, mis mulle alguses kätte anti, läksid mõne minutiga. Siis võttis meister mu käekõrvale ning viis riistakambrisse, et vaat siit saad uued puurid. Seal mingi vanamees jorises midagi. Võttis minu kaks katkist puuri ja andis uued asemele. Need kestsid vähe kauem. Jälle riistakambrisse. Vanamees jorises vähe valjemini, aga vahetas puurid ära.

Kui ma kolmas kord katkiste puuridega tema juurde jõudsin, siis ta uusi puure mulle kätte ei andnud, vaid tuli ise kaasa vaatama, et kuidas ma neid lõhun. Üritas ka pinki paremini häälestada, ja mulle seletas, et kuidas sa ikka nii loll saad olla. Ja siis lasi need kaks puuri ise ka pooleks. kohe üksteise järel. Vandus ropult ja kadus. Ma siis istun seal puuri kõrval. Torgin varbaga puurimislaaste põrandal ja mõtlen, et huvitav mis edasi saab. Kuni see puurijate meister tagasi saabus ja küsis mis ma passin seal. Seletasin siis probleemi olemuse ära - võttis mu jälle sappa ning riistakambrisse tagasi.

Riistakambri vanamees hakkas teda juba eemalt ropult sõimama. Aga ega tal ka midagi teha polnud. Teritas miskise pooliku puuri kuidagi käia peal ära, ja sellega läksime siis tagasi proovima. kusjuures see poolik puur töötas väga hästi. Vähemalt mul tuli sellega kõik ilusti välja. ilmselt andis vähem vibrat, või mingi sihuke effekt oli. Sellega puurisin seal hea mitu tundi neid augukesi sõeladesse. Kuni see ka ära kulus ja uuesti katki läks. Siis ma oli jälle ilma puurideta. ja riistakambri vanamees ei võtnud ka enam jutule.

See tööpäev jäi üsna lühikeseks siis, sest uut tööd mulle ka keegi otsima ei hakanud.

Pärast tuli seal veel tsirkust juurde, sest kokkulepe, millega mind sinna tsehhi saadeti, oli olnud üsna selgelt, et ma pidin töötama nende põletite kokkupaneku peal. Kui minu ülemus kuulis, et mind hoopis puurima pandi. Ja lihtsalt selle pärast, et päris puurijad keegi neid sõelu puurida ei tahtnud. Siis tema põrutas kohe peakonstruktori juurde kaebama. See läks omakorda peainseneri juurde. Ja sellega minu seekordne töölähetus lõppes ka...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul oli kunagi suvel tulus tööots ehitusel - pidin ühes tootmishoones, kus ventilatsiooni vms torustike tarvis olid tollel ajal jäetud "piisava vanuga" silikaadist seina 2x2 m suured avaused, peale tehnovõrkude paigaldust need kinni laduma. Silikaatkividega selle ladumine oli kole aeganõudev. Siis sai välja mõeldud uus tehnoloogia, kus vahed väiksemad, sinna sai topitud ruberoidi ja see paksult müüriseguga "üle krohvitud" :D Kuna ma segu tegin ise masinas, siis panin lihtsalt vähem vett ja segu sai kuivem - püsis paremini seinas.

Algus oli kena, siis aga tuli mingi ehituse järelvalvekomisjon, kus olnud vanemad härrased olid taolisi trikke ennegi olid näinud ja need nõudsid, et kinniladumisel peavad kivide otsad paistma. Tuli lahti lammutada ja uuesti kinni laduda. Topelt töö sama palga eest :|

Taolised "viljakad kogemused" on hilisemas elus olnud muidugi suureks abiks, kui oled ehitustööde tellija - no taolised trikid minuga läbi ei lähe, sest olen isegi kursis, kuidas see käib. :mrgreen:

Aga ausalt - varastatud ja haltuurat teha sai ainult palgatööl (noh kõblata kapsaid nii, et ühtegi taime enam alles ei jäänud, kopikas oli meeter ja agronoom vaatas kaugelt põlluservalt), kodus pidi korralikult tegema (isa ja vanaisa olid väga pedandid ses suhtes). :mrgreen:

Kui aga ükskord sai põrandaid valatud (segu tuli mul ise teha), siis mul tsementi vaja polnud, kallasin kotitäie segumasina peale, segu sai selline hallikas-sinine ja kui pärast pidid töömehed sinna mingi augu lõikama, oli vandumist kui palju, sest põrand oli saanud graniitkõva. Aga see maja, kus ma oma ehitusalased oskused "omandasin", seisab püsti tänagi, niiet ise tehtud, hästi tehtud :mrgreen: :mrgreen:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Roamless
Liige
Postitusi: 4120
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

Suht lapsik karrikatuur - lääne lollpea võib-olla usubki, et venelased suutsid 2010 ainult 2105 toota.
"Karrikatuur" või karikatuur võib olla lapsik või mitte, kuid oma tõeiva on seal sees. Kui keskmiselt uuendati Läänes automudeli tootmist 5 aasta tagant, siis NSVLi olematu konkurentsi tingimustes toodeti mõnda mudelit suisa 20 aastat jutti. Kipun arvama, et ka kodanik Trumm on nautinud pigem BMW toodangut, mitte ei vura siiamaani mõne LADA derivaadiga. Jah, NSVLi tingimustes tundus LADA tõesti normaalse autona, kuid ei maksa üritada teda "hea lahendusena" ka Läänes siin pähe määrida. Lisaks on tänaseks ligi 25 aastat kapitalistlike riikidega samadel alustel toimiv majandus Venemaal olnud, kuid erinevalt Lõuna-Koreast pole nende automargid mingit "murrangut" Lääneriikide turul teinud. Saan aru, et nostalgia on tore asi :)
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Järeldus on sul vale - imporditollide "kattevarjus" õnnestus neid omamaised anakronisme täiesti ausal omamaisele vaesele publikule turustada veel pikki aastaid peale NSVL kadu.
Auto kui transpordiviisi üks osa on tema korrashoiu infrastruktuur - maakohtades pole lihtsalt lääne masin kuigi praktiline. Mõttetused nagu sissepritse tuleb kähku asendada Daaz karbussiga ja töötab väga hästi.

Analoogne pilt avaneb ka veoautodega - lääne päritolu veokid sebivad enamasti asustatud-arenenud piirkondades, kui jutt käib 1000 km veost mööda Jakuutia talveteed, siis sõidetakse seal ikkagi endiselt Kamazide ja Uralidega, seejuures mitte rubla-aegsete, vaid juba paar aastat vanadega (ostetud uuena VF ajajärgul).
Karrikatuur" või karikatuur võib olla lapsik või mitte, kuid oma tõeiva on seal sees.
2010 olid tootmises hulka kaasaegsemad autod, mida peetakse võrreldavaks juba Dacia omadega (need ongi Renault abiga loodud).
Tagaveoliste Ladade pikk elu oli vene turu ja tollimajanduse spetsiifika, ilma nende tollideta poleks neid ka toodetud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Roamless
Liige
Postitusi: 4120
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Roamless »

Läheb juba foorumi risustamiseks, kuid rääkisin ikka Lääne turust, kui nii tahad väidelda, siis ka Indias sõidavad "kohalikud derivaadid" ca 20 aastat ja kohalikud on rahul.
No seda ju tunnistad ise, et alates 2010 on tegu juba Daciaga, mitte Ladaga. Lisaks niipalju, et kas sellel aastal või järgmisel ilmuvad Renaulti tehnoloogial põhinevad Lada Vestad, mis ka väliselt on rohkem oma nägu. Koostekvaliteedi kohta ei oska öelda, kuid kardetavasti Lääne turule ka nüüd läbimurret ei toimu. TM-s oli talverehvi test juba nendega tehtud.
Ja muidugi ei saa jätta ka lisamata, et kui käia Lasnamäel, siis mitut Lada-t seal näeb, kohalikud endast lugupidavad Putini patrioodid vuravad kõik "fasistliku Saksamaa" toodanguga. Soetatakse neid vastavalt võimalusele ehk siis rikkamad X5-te ja X6-tega ning vaesem vanemate 5-ste ja 3-stega. Kahtlen sügavalt, et ka Trumm ise ei kasutada Lada-t, vaid pigem BMW-d või muud saksa toodangut. Asi pole selles, et meil neid ei müüda, kui müüdi, ka siis polnud näha "massilist Lada 110 soetamise lainet". Lisaks on olnud võimalust ka Lada110 ehk siis seda ca 2010 toodangut lähemalt uurida. Kvaliteet oli ikka sama, mis nõukaajal ehk tüüpvead ja ohtral roostet (isegi Mazda kahvatub), kus see "kvaliteetne" toodang siis on?
Unforeseen consequences
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bretschneider ja 2 külalist