"Tankid EKV-le"

Vasta
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1050
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Veiko Palm »

Sellised julged väited lausa kutsuvad esile vastureaktsiooni.

Kpt Trumm, kas Sul on
1. oluliste ametikohtade komplekteerimine siseringi ja korporatiivsuse põhimõttel
2. sisulise välise tegevuskontrolli puudumine ja kolesuur salastamine (nt riigikontrolli tulemusaudit riigikaitses on samahea kui võimatu)
3. ametnike piiramatu ametiaeg, mis võimaldab tekkida "lõpliku tõe tundel" ja "mina olengi julgeolek"-tüüpi arusaamadel.
oma väidete tõestuseks ka midagi pakkuda või on see tavapärane sisutühi poriga loopimine?
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1050
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Veiko Palm »

Lgp Gideonic. Ma loodan, et
Sellist sarkastilist lähenemist on veidi vastik lugeda. Samuti on see ebakohane korraliku demokraatiat ja kodanikuühiskonda viljelevas riigis. Sapine üleolek: "põhimõtteliselt pole võimalik paremini teha". Või "Rahvale ei pea sittagi seletama/põhjendama" ning kui kritiseerija ei suuda kohe perfetset paremat plaani välja käia, siis hoidku suu kinni!
on lihtsalt paha tuju lainel kirjutatud.

Esiteks ei maksa kaasfoorumlast poriga loopida - see foorum siin on vabatahtlike kogunemiskoht ega esinda mitte mingil moel riigi ametlikku seisukohta. Kui Sul on mure riigiasutuse käitumise osas või tunned, et Sind on kuidagi maha trambitud, siis palun võta ühendust riigiasutusega. Foorumis riigi vastu (anonüümselt) pahameele näitamine ei arenda samuti mitte mingil moel demokraatiat ja kodanikuühiskonda.

Teiseks - miks Sa võtad, et teine kasutaja on riigi esindaja? Siin foorumis tean vaid kahte oma nime all esinevat kaitseväelast.

Ja veel - alati ei tasu ennast automaatselt "rahvaga" seostada.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1050
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Veiko Palm »

Alles lugesin siin nende hernehirmutiste nime. Mis siis see on?
CV90 pidi tabama sõidu pealt A3 mõõdus märklauda, sellega lüüakse vene motolaskurbrigaadid pikemata puruks.
Parem 40 CV-d kui 400 Marderit.
Palun näita, kus kohas on keegi väitnud, et:
- just nimelt nende (millegipärast) 40 CV-ga (ja ei millegi muuga) lüüakse motolaskurbrigaad puruks;
- parem 40 CV-d kui 400 Marderit;
- meil on võimalik saada 400 Marderit.

Tänan
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5594
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Gideonic »

Veiko Palm kirjutas:Lgp Gideonic. Ma loodan, et
Sellist sarkastilist lähenemist on veidi vastik lugeda. Samuti on see ebakohane korraliku demokraatiat ja kodanikuühiskonda viljelevas riigis. Sapine üleolek: "põhimõtteliselt pole võimalik paremini teha". Või "Rahvale ei pea sittagi seletama/põhjendama" ning kui kritiseerija ei suuda kohe perfetset paremat plaani välja käia, siis hoidku suu kinni!
on lihtsalt paha tuju lainel kirjutatud.

Esiteks ei maksa kaasfoorumlast poriga loopida - see foorum siin on vabatahtlike kogunemiskoht ega esinda mitte mingil moel riigi ametlikku seisukohta. Kui Sul on mure riigiasutuse käitumise osas või tunned, et Sind on kuidagi maha trambitud, siis palun võta ühendust riigiasutusega. Foorumis riigi vastu (anonüümselt) pahameele näitamine ei arenda samuti mitte mingil moel demokraatiat ja kodanikuühiskonda.

Teiseks - miks Sa võtad, et teine kasutaja on riigi esindaja? Siin foorumis tean vaid kahte oma nime all esinevat kaitseväelast.

Ja veel - alati ei tasu ennast automaatselt "rahvaga" seostada.
Tõsi, pidev poriga loopimine ning sõnade suhupanemine on selles foorumis tõepoolest üsna rumal komme. Vabandan, et ise sellest osa võtsin :oops: Ega sellline sildistav väljendusviis kellelegi au ei tee.

Antud postisuses ei soovinud küll enda arvamust kuidagi "rahva pähe" esitada. Päris õhust see arvamus ka ei tulnud. Pigem on selline halb maik jäänud külge tüüpilistest lakoonilistest vastustest taoliste (tihti Leo Kunnase "fännklubi" poolt algatatud) küsimustele kaitseministeeriumi ametnike poolt, nii meedias kui ka neil 4-5 aastat tagasi aktiivsemalt tegutsenud neti-lehekülgedel (kus piisavate allkirjade arvu korral sai ametnikelt kõike küsida).

No lihtsalt ei tundu need vastused professionaalsed. Enda erialal langetakse ka vagest sarnase, kohati ikka väga madalalaubalise ja umbmäärase kriitika ohvriks (eriti juhtudel, kus lõppkasutaja ei ole see, kes teenuse eest tegelikult maksab). Kui võrrelda seda, kuidas seal totaalsete võhikutega asju aetakse võin äiteks omaks võetakse, milline on läbipaistvus usalduse saamisel jne .... no on ikka väike vahe sellega, mida senimaani "kaminast" välja on tulnud ( ja ma ei ütle et oskan ise paremini, või tulen tööle, aga seda ei ütle ka näiteks selliselt käituvatele lõppkasutajatele. (Kasutan lihsalt sarnaselt enda iskiklikku egoistlikku õigust anonüümselt vahutada :D).

Austatud Kaasfoorumlase sõnavõtud tekitasid sellega seoses (siin ja Kunnase romaani teemas) lihtsalt väikse de-ja-vu tunde(mis muidugi ei õigusta suhteliselt isiklikke rünnakuid, mille eest vabandan veelkord). See kindlasti ei puuduta kuigi siin foorumis sõnavõtvaid ja nimeliselt esinevaid Tegev- või eruväelasi, kelle postitused on olnud väga informatiivsed ja tänuväärt!

Tulles nüüd tagas eisalgsete küsimuste juurde, mille postitasin. Siis need esitas siiski Leo Kunnas ise, üsna selgelt ja üsna suunatult. Vähemalt esialgse reaktsiooni järgi antud raamatule, kasvõi minu tutvusringkonnas, ei ole jäänud küll muljet, et selle arvamuse võimendamine nüüd ainult minu isiklik isekas seisukoht oleks.

Ei nõustu minagi mitmete väidetega mis seal raamatus on. Tõepoolest on tegu provokatiivse ja raske lugemisega, mis teeb paljudele inimesetele liiga. Ka endal oli seda ebameeldiv lugeda. Kauge ääremärkusena võib tuua kasvõi ääri-veeri mainitud e-valimiste siunamise. (see et mõned taktikalised olukorrad tundusid liigsete lihtsautamistena on ilmselt väheoluline ning ilukirjanduslikult mõsitetav. Lisaks on Leo neis asjades kindlasti oluliselt pädevam kui mina). Teades õppejõude ja inimesi, kes e-valimiste loomise ja jälgimise juures on olnud, on tegelikult paras neid koalitsiooni tallalakkujateks nimetada, mida kiputakse mõningate konservatiivide poolt väga kergekäliselt tegema (sest nende jaoks on nad ju ilmselgelt mingid anonüümsed pahategijad) jms.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2110
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Viiskümmend »

Military aid ja military surplus on kaks täiesti erinevat asja. Esimene on heategevus, kus abivajajale antakse tasuta "puhas palitu ja terve õng", teine on kasutatud asjade business as usual a la täika. :D
See, et me ei ole seal Saksa nimekirjas kohe Jordaania või Peshmerga kurdide kõrval on samuti suht normaalne...
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5594
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Gideonic »

Tahtsin veel tänada eesotsas Veiko Palmi ja Martin Heremit, samuti A4a ning teisi kes kohe ei meenu, et te siiski selle aja kulutate ja siin siiski sõna võtavate :) Kuigi te ilmselt tunnete end võitlevat jäärapäiste tuuleveskitega siis loodetavasti siiski mõistate, et päris nii siiski ei ole. Aegajalt õnnestub isegi peaskeptikute arvamust vähe kõigutada, ja isegi kui mitte, siis foorumit lugevaid vaikseid uudistajaid ning vähem vokaalseid külastajaid olete te kindlasti valgustanud.

Usun et ma pole sugigi ainus, kes sisuliselt ainult teie kahe sõnavõttude tõttu praeguseks pigem usub, et hollandlased meile sisuliselt Leo2A6't ei pakkunud. S.t. vaadata andid, kuid sisuliseks ostjaks ei peetud (olid koguaeg prioriteetsemad kandidaadid). Oleks raha rohkem, oleks vast teine asi, kuid see ei sõltu tõesti teist.

Samuti olete just teie valgustanud (ning viidanud materjalile), et CV-9035 ei olevaid ilustatud soomustransport, Ei Marder 1A3 ega BMP-2 analoog vaid ka märagatavalt võimekam, kui näiteks CV-9030. Seda nii soomuse kui kopterite vastu, mistõttu on ka ilmselt nende märgatavalt kallim moon igati õigsutatud. Samuti et see platvorm ei oel sugugi halb provikivi tankideni jõudmisel (ja nende kulude hindamisel, jms).

Eks ka mõningate foorumlaste/kodanike jäärapäine "reptiloidi-usk" ning frustratsioon tulebki sellest, et ka järgmine arengugakava ei tundu saavutavat enam erilisi edasiminekuid, samas kui idapiiri taga kavastsetakse endiselt, kitsikustest hoolimata, täielikult ümber relvastada sisuliselt kogu sõjavägi. Kindlasti on vastav Venema tegevus ebaproportsionaalselt suur pingutus, vaadates nende majanduslikke võimalusi. Kui siia liita juurde Ukraina ja Süüria sündmused, tunub meie laias laastus muutumatu tempo arengukavas mõnedele lihtsalt kummaline (samuti see et pole poliitilist kõlapinda meie kaitseväe erakorralisele moderniseerimisele, mis on omakorda ilmselt näitaja meie ühiskonna laiema arusaama osas).

Kui nui-neljaks (ka oluliselt sitemas ja ootamatus majanduskliimas, kui plaani alguses) on Venemaal ikkagi vaja circa 10 aastaga sisuliselt terve tegevsõjaväe tehnika välja vahetada, siis oleks äärmiselt kummaline, kui see seejärel lihtsalt vedelema jäetaks. Sellisel juhul hakkab see tegelikult ju otsast jälle aeguma (miks ei oleks võinud seda teha siis aeglasemalt). Peale kogu seda modenriseerimisprotsessi pidevalt tempos jätkata ei ole reaalne reaalne (igavesti niimooodi kõhu-kõrvalt ei ela) Isegi USA jaoks käib selline tehnopargi pidev up-to-date hoidmine üle jõu.

Kui siis kõrvalt vaadata, näiteks Rootsi kiirendatud tempos Gotlandi taas-sõjeväestamist, tsiteerides netiblogijat Corporal Frisk: "What does the Swedish Commander-in-Chief know, that our politicians pretend they don’t?". Siis saab ka vast aru mõnede kodanike rahutusest ning jäärapäisusest tankide ja muu osas, just 5-8 aasta, mitte 25 aasta perspektiivis.
aj1972
Liige
Postitusi: 1070
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas aj1972 »

Õnneks on nüüd välja öeldud numbrid,et tankid on 0,4% SKT,minimaalne keskmaa 0,2% ja hävitajad 1% SKT-st. Hetke kulud meil 2,2 % lisades keskmaa 0,2 siis see on 2,4 % kõige lihtsamalt saavutatav. 2,8% ja tankid neelaks samuti rahvas alla aga 3,8 % vaevalt sellega ollakse siis nõus kui Venemaa ründab, enamusel enne ikka vaja palju muid asju teha.
Või siis ennem tasub tankid võtta 2,2 pealt 2,6 on kergem kulutusi tõsta ja hiljem 2,6 pealt 2,8 peale see peaks rahvale söödavam olema.
Samas eelarve kulude juures paar lobisti palgata lisaks kes tegeleks poliitilistes rinkondades meile relvastuse kerjamisega pole kõige halvem mõte. Need ei peaks olema isegi eestlased hästi sobiksid endised poliitikud,sõjaväelase kellel tuntust.
USA järgmise aasta Euroopa toetus programmist ehitatake Saksamaalegi mitu objekti...
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 2360
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas maksipoiss »

Et siis, ei mingeid tanke http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojaeksp ... d=76653498? Oleks hea kui keegi saaks siia ka terve artikli panna.
aj1972
Liige
Postitusi: 1070
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas aj1972 »

Huvitav kas seal mõeldud ikka linnasisse või arvatakse,et läheme metsa ja anname linnad kohe venelastele? Ma isiklikult laseks sellistel metsasissidel seal rahulikult istuda küll külm ja nälg metsast nad välja ajab ning vahest võib kõrgelt veel lennuvahenditega kõrvetada.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
nmsi
Liige
Postitusi: 65
Liitunud: 08 Sept, 2014 12:14
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas nmsi »

Aga palun.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/sojaeksperdid-eesti-kaitsevagi-mingu-sissistrateegiale-unustage-rasketehnika-muretsege-tiibraketid?id=76653498 kirjutas: Sõjaeksperdid: Eesti kaitsevägi mingu sissistrateegiale, unustage rasketehnika, muretsege tiibraketid
20. detsember 2016 00:10
Raimo Poom
Eesti Päevaleht
Sõjaeksperdid: Eesti kaitsevägi mingu sissistrateegiale, unustage rasketehnika, muretsege tiibraketid
Foto: Shutterstock

Mainekas Briti mõttekoja teadusajakirjas avaldatud artiklis ei soovitata Eestil ainult NATO kohalolekule lootma jääda.

Paar nädalat tagasi ilmus Suurbritannias tegutseva ja end maailma vanimaks mõttekojaks pidava Royal United Services Institute’i (RUSI) akadeemilises väljaandes kahe kaitsevaldkonna eksperdi üpris intrigeeriv artikkel. Selles soovitatakse Balti riikidel unustada püüe end konventsionaalsel viisil Venemaa eest kaitsta ja alustada oma kaitsevägede üksnes sissisõjaks treenimist. Alexander Lanoszka (Suurbritannia, Londoni ülikooli politoloogiaosakond) ja professor Michael A. Hunzeker (USA, George Masoni ülikool ja West Pointi sõjaväeakadeemia) kirjutavad, et Balti riikidesse paigutatavad NATO väed ei too suurt muutust Venemaa võimalikule rünnakule vastu seismisse. Kui idanaaber sooviks, saaksid nad liitlastest ja Balti riikide kaitsevägedest kiiresti jagu, sest suudavad takistada NATO lisajõudude regiooni toomist. Lanoszka ja Hunzeker soovitavad Venemaa-vastase heidutuse suurendamiseks Eestil, Lätil ja Leedul täielikult üle minna sissivastupanu strateegiale, mis teeks Moskva igasuguse agressioonimõtte äärmiselt kalliks ja ettearvamatult halvaks. Eesti Päevaleht palus Lanoszkal oma visiooni selgitada.

Maalite Balti riikide olukorrast trööstitu pildi. Sisuliselt ütlete, et kuna Venemaa suudab takistada juurdepääsu ja tegevust (anti-access / area denial ehk A2/AD), on Varssavis toimunud alliansi tippkohtumisel NATO pataljonide Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Poolasse saatmise kohta langetatud otsused Venemaa rünnaku tõrjumiseks üpris kasutud. Miks te nii arvate?

Me ei arva tingimata, et pataljonisuurused lahingugrupid oleksid kasutud. Nad võivad mängida olulist süütenööri rolli.
NATO-l oleks keeruline Balti riike kaitstes võidelda Venemaa vastu välja patiseis.

Aga olles seda öelnud, arvame, et NATO pataljonide kohaloleku sümboolsest tähendusest hoolimata oleks neil lahingugruppidel jõudude vahekorda arvestades väga raske suuremahulisele Venemaa agressioonile vastu seista. Esiteks võiks Venemaa kasutada NATO masinate ja vägede isoleerimiseks ja hävitamiseks täpsusrünnaku võimet. Teiseks saaks Venemaa kasutada merelist ja õhujõudude üleolekut regioonis. Seetõttu oleks NATO-l keeruline Balti riike kaitstes võidelda Venemaa vastu välja patiseis. Kuigi lahingugruppide kohalolekul on tervitatav ja kindlustunnet suurendav mõju, peaksime siiski ausalt tunnistama nende võimet sõjas võidelda.

Oleme Eesti otsustajatelt, nii tsiviil- kui ka sõjaväetegelastelt, eri aegadel pärinud, kas NATO-l ikka on plaan Venemaalt Balti riikidele lähtuva ohuga tegelemiseks. Iga kord saame vastuse, et selleks on plaan, kuid üksikasju ei soovita avaldada. Kas teie arust on NATO-l adekvaatne plaan, kuidas saada siin regioonis mööda Vene võimalustest takistada juurdepääsu ja tegevust?

NATO-s ollakse sellest probleemist teadlikud ja kindlasti töötatakse ohu nüristamise viisidega. Mõistagi ei saa me olla operatiivdetailidesse pühendatud, sest Venemaale ei taheta eeliseid anda. Aga teame, et Kaliningrad, mis on Venemaa juurdepääsu ja tegevuse takistamise võime peamine lähtekoht, on nende jaoks kahe teraga mõõk. Kuna see on Venemaa põhiterritooriumist lahutatud, võib NATO mõelda meetmetele, kuidas sealne militaarvarustus ohtu seada.

Jõuate artiklis järelduseni, et kui Venemaa peaks soovima Balti riike rünnata – olgu siis konventsionaalselt või hübriidvormis –, oleksid nad oma juurdepääsu ja tegevuse takistamise võime tõttu edukad. Märgite, et kui NATO ei suurenda hulgaliselt kohalolekut, oleks alternatiiv hakata Balti riikide kaitsevägesid treenima sissisõjaks, geriljasõja tüüpi vastuseisuks. Miks te seda parimaks peate?

Balti riikidel pole soovitatav pidada sõda Venemaa tingimustel. Konventsionaalsete jõudude poolest olete võrreldamatud ja kaotaksite kiiresti. Ühes hiljutises analüüsis märgiti, et isegi Poolal oleks üksi Venemaa agressioonile vastu saamisega raskusi.

Enamgi veel, uuringud on näidanud, et nõrgemad tegijad suudavad rahvusvahelises poliitikas tugevamatele riikidele vastu saada, kui mängitakse oma tugevustele. Enamasti on peetud geriljasõda, mis ei toetu niivõrd suurtele lahingutele, kuivõrd sabotaažile, väikeste kiirete rünnakute taktikale ning kohalike olude tundmisele, mis kokkuvõttes teevad okupatsiooni väga kalliks ja raskeks.

Balti riigid võiksid sellistesse strateegiatesse investeerida, et viia ellu n-ö takistamisest lähtuvat heidutust (deterrence by denial) – see tähendab kõikide Venemaa edupüüete takistamist, mida tahes nad ka ei teeks.

Kas Eestil, Lätil ja Leedul pole mõistlik investeerida keerulistesse ja kallitesse tavarelvasüsteemidesse, sest neist poleks kasu?

Õhukaitserelvastus on endiselt kasulik. Balti riigid võiksid isegi tahta endale tiibrakette soetada. Aga sellised hanked võiksid olla provotseerivad, isegi kui põhiline tasakaalustamatus jääks samaks.

Aga jah, osta palju sõjalist raskerelvastust ei pruugi olla Balti riikide jaoks parim raha kulutamise viis. Lahinguväljal tulemuste muutmiseks piisava raskerelvastuse muretsemine maksaks Balti riikide mõistes astronoomilisi summasid. Ei piisaks SKT-st 2% kaitsele kulutamisest.

Artiklist jäi silma, et kui räägite Balti riikide kaitsevägedest, siis nimetate teenistuses olevate inimeste arve. Te ei paista arvestavat mobilisatsiooni, mis näiteks Eestis suurendaks võitlejate arvu vähemalt viis korda. Eestis on ka vabatahtlik kaitseliit, mille väljaõpe keskendub kohalikule vastupanule. Kas nende arvesse võtmine muudaks teie arutelukäiku?

Kaitseliit pakub meie kirjeldatud strateegiliste probleemide lahjendamiseks huvitava võimaluse. Ent meie arvates on omakaitse üksused abiks ainult määral, mil neil on kõrge valmisolek.

Aga kaitseliit näitab ka seda, et Eesti on juba mõnda aega teadlik Venemaa juurdepääsu ja tegevuse takistamise võimega seotud probleemidest ning NATO pakutavate sõjaliste panuste piiridest.

Mao Zedong ütles, et kaitsevägi ei saa lihtsalt geriljasõjale üle minna, kui on kaotanud suured lahingud. Selline käik oleks Eesti-sugusele riigile väga kallis, kui suur osa kaitseväge oleks sõja avafaasis kaotatud. Seega vajavad kaitsejõud uut doktriini ja teist tüüpi väljaõpet. Eesti ei peaks elukutselisi kaitseväelasi valmistama ette ebakonventsionaalseteks operatsioonideks ega toetuma viimase võimalusena vabatahtlikule väele. Oleks parem, kui Eesti delegeeriks konventsionaalse sõjapidamise peamiselt NATO-le ja integreeriks geriljaoperatsioonid enda doktriini.

Kui võimekas on Venemaa maavägi? Nad on praegu hõivatud vähemalt kahes aktiivses konfliktis. Kas nad oleksid suutelised looma ja pidama veel kolmandat konflikti, mis oleks pealegi NATO-ga seotud?

Vene armee sõjapidamisvõimet on kerge alahinnata. Nii mõnedki eksperdid naersid Venemaa välja, kui ta ülijulgelt Süüria kodusõtta sisenes. Ometi on nad vältinud mülkasse kinnijäämist, mida paljud uskusid. Venemaal oleks keeruline sügavale NATO territooriumile tungida ja seega ka kolmandal rindel vaenutegevust pidada. Just risk, et selline kolmas rinne muutuks pikaajaliseks sissitegevusega rinda pistmiseks, oleks Venemaa vastu veel suurem heidutus.

Viimaks: kõik jälgivad USA järgmise presidendi Donald Trumpi administratsiooni. Näib, et Trump kavatseb proovida uut, võib-olla palju lähedasemat koostööd Moskvaga. Kas teie hinnangul see suurendaks või vähendaks NATO idatiiva, Balti riikide julgeolekut?

On raske öelda, kas Trumpi võib Venemaa asjus saata edu. Kindlasti peaksid Venemaa ja USA koostööd tegema, sest neil on palju kattuvaid huve, näiteks tuumarelvade leviku piiramine, Süüria ja Hiina. Kuid see koostöö ei tohiks tulla väiksemate ja haavatavamate riikide kulul.

Välja võib tulla n-ö suur diil, mis tunnustab Venemaa huvisid Süürias ja Krimmis, kuid jätab samal ajal NATO väed Balti riikides paika ning tagab Balti riikide terviklikkuse. Lõppude lõpuks – kuna Venemaal on võime takistada juurdepääsu ja tegevust, ei kujuta need jõud Venemaale ohtu, sest täidavad eelkõige kaitserolli.

Aga tõsi on, et Trumpi kaitseministriks ja välisministriks nimetatud isikud saadavad segaseid märguandeid. Mõlemad vajavad ametisse saamiseks senati heakskiitu ja kaitseministriks nimetatud kindral James Mattise puhul veel eraldi seadust.

Mattis on teeninud NATO liitlaste transformatsiooni väejuhatuse ülemjuhatajana ja toetanud sõnavõttudes USA liitlassuhteid. ExxonMobili tegevjuht Rex Tillerson aga võib oma suhete tõttu Vladimir Putiniga olla silmitsi kaunis karmi kuulamisega senatis, ja ka vabariiklastest senaatorite poolt. Kuid seejuures ei peaks kellelegi olema üllatus, et ühe maailma suurima naftakompanii juht on naftatootjamaa Venemaaga sellised suhted sõlminud. Kuna välisministri amet on ettevõtte juhi omast erinev, pole võimalik tema käitumise kohta otseseid ennustusi teha. Tasub üksnes meenutada seda, kuidas väidetavalt venemeelne Boris Johnson on pärast Briti välisministri ametisse astumist oma vaateid märgatavalt muutnud.

Lasta riik okupeerida ja siis sissisõda alustada ei tundu mõistlik
Henrik Praks, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur

Autorid identifitseerivad õigesti väljakutset, mida kujutavad Venemaa juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamise (A2/AD) võimed NATO Balti regiooni kaitse tagamisele. Ent tekstis on ka mitu vastuolu.

Näiteks on tehtud viga Eesti kaitsejõudude suurust ja kaitsevõimet hinnates, sest arvestatud on ainult rahuaegse kaitseväega. Reservarmee põhimõttel tegutseva Eesti kaitseväe sõjaaja struktuur on mitu korda suurem.

Artiklis on öeldud, et ootamatust suuremahulisest rünnakust tõenäolisem on hoopis n-ö varjatud sõjategevus, kus Venemaa kasutab ebakonventsionaalseid vahendeid, nagu tegi esiti Ida-Ukrainas. Selle puhul on esmatähtis vältida vastasele initsiatiivi andmist ja kindlate territooriumite üle kontrolli saavutamist. Pelgalt sissivastuhakuks väljaõpetatud üksused, nagu autorid tunduvad soovitavat Balti riikidele, pole selleks kõige sobivam lahendus.

Kindlasti on olulised üksused, kes oleksid võimelised tegutsema vastase hõivatud territooriumil. Aga rajada kogu kaitsestrateegia põhimõttele, et lasta vastasel kõigepealt riik okupeerida ja siis hakata kurnavat sissisõda pidama, lootes, et NATO käivitab operatsiooni Eesti tagasivallutamiseks, ei tundu kõige mõistlikum. Nagu artikli autorid ka märgivad, on Venemaa näidanud (Tšetšeenia), et ei kohku sissiliikumise mahasurumiseks vajaduse korral kasutamast ka väga julmi ja tsiviilelanikkonna seas suuri kaotusi põhjustavaid meetodeid.

Tervikliku õhukaitse hankimine ja ülalpidamine käib Eestile üle jõu
Meelis Oidsalu, kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler

Praegu kooskõlastusel olev riigikaitse arengukava 2017–2026 märgib õhukaitse küsimust kriitilise võimevajadusena, mistõttu tehakse selles ka ettepanek täiustada lähimaa õhutõrjevõimet. Sõjaliselt mõjusa ja tervikliku õhukaitsesüsteemi – mis hõlmaks ka keskmaa- ja pikamaa õhutõrjet, sh raketikaitset, ja lahendaks regiooni A2/AD probleemi – omal jõul hankimine ja ülalpidamine käib senise kaitsekulu piires Eestile üle jõu.

Konkreetse õhutõrjesüsteemi hankimise kõrval on oluline, et NATO-l on läbi mõeldud terviklik regionaalne õhukaitselahendus. Asjaolu, et Balti riikides ei ole praegu alaliselt NATO õhutõrjesüsteeme, ei tähenda, et liitlased ei suuda vajaduse korral vastase A2/AD võimet tasalülitada.

Ajakirjanik osutab õigesti, et viidatud analüüs esitab vildakalt (peale Eesti mereväe võimete) ka võitlusvõimelise Eesti kaitseväe suurust. Mainitakse kaitseväe rahuaegset koosseisu, aga sõjaaegne on märksa suurem. Analüüsis ei võeta arvesse kiirreageerimisstruktuuri reservüksusi ega reservis olevat väljaõpetatud isikkoosseisu.

Heidutust käsitletakse nii selles kui ka mõnes teises hiljutises laialdast tähelepanu väärinud analüüsis sõjalis-tehnilises, aritmeetilises võtmes. Heidutuse oluline komponent on see, milline on vastase poliitiline kasu, mida sõjalise operatsiooniga taotletakse ning milline on materiaalne ja poliitiline kulu, mida selle kasu taotlemisel ollakse valmis kandma.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas:
CV90 pidi tabama sõidu pealt A3 mõõdus märklauda, sellega lüüakse vene motolaskurbrigaadid pikemata puruks.
Parem 40 CV-d kui 400 Marderit. :oops:
- kas hakkas parem Trumm?
Aga keerame selle siis nii, et minu käes 40x CV90 ja vastas Trummi käes 400 Marderit ... lumepallil põrgus on suuremad võimalused.
:)
Ei hakanud kusjuures - ja mulle on alati meeldinud sinu huumorisoon :)
Kuna sa selle võrdluse oled ise välja visanud, siis mõtlesin, et kutsuks vastaspoole tule õige välja.
40x CV90 ja vastas Trummi käes 400 Marderit
Võrdsete mängujuhtide ja osaliste puhul võidab see, kellel on 400. 8)
Jumal on suuremate pataljonide poolel (kui väiksematel pole just väga teravat ideed).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Paar nädalat tagasi ilmus Suurbritannias tegutseva ja end maailma vanimaks mõttekojaks pidava Royal United Services Institute’i (RUSI) akadeemilises väljaandes kahe kaitsevaldkonna eksperdi üpris intrigeeriv artikkel. Selles soovitatakse Balti riikidel unustada püüe end konventsionaalsel viisil Venemaa eest kaitsta ja alustada oma kaitsevägede üksnes sissisõjaks treenimist. Alexander Lanoszka (Suurbritannia, Londoni ülikooli politoloogiaosakond) ja professor Michael A. Hunzeker (USA, George Masoni ülikool ja West Pointi sõjaväeakadeemia) kirjutavad, et Balti riikidesse paigutatavad NATO väed ei too suurt muutust Venemaa võimalikule rünnakule vastu seismisse. Kui idanaaber sooviks, saaksid nad liitlastest ja Balti riikide kaitsevägedest kiiresti jagu, sest suudavad takistada NATO lisajõudude regiooni toomist. Lanoszka ja Hunzeker soovitavad Venemaa-vastase heidutuse suurendamiseks Eestil, Lätil ja Leedul täielikult üle minna sissivastupanu strateegiale, mis teeks Moskva igasuguse agressioonimõtte äärmiselt kalliks ja ettearvamatult halvaks. Eesti Päevaleht palus Lanoszkal oma visiooni selgitada.
Kui eestlased oled kõiges sarnaste "lääne mõttekodade ja/või pseudoekspertidest kõiketeadjate" soovitusi järginud, oleks eesti keel siin maanurgas juba unustatud :lol:

Tegelikult ei ole sellise "maineka mõttekoja" Eesti-alaste arutluste tulemid krossigi paremad näit sellesama foorumi omadest.. ehkki see võib (esmapilgul) tunduda raskesti usutav :|

Ainus vahe on selles, et noile mere- ja ookeanitagustele "taibudele" makstakse selliste targutuste eest raha :mrgreen:


P.S. kunagi ei saa välistada ka lihtsalt kasulikke idioote
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Huvitav kas seal mõeldud ikka linnasisse või arvatakse,et läheme metsa ja anname linnad kohe venelastele? Ma isiklikult laseks sellistel metsasissidel seal rahulikult istuda küll külm ja nälg metsast nad välja ajab ning vahest võib kõrgelt veel lennuvahenditega kõrvetada.
Selleks, et siia mingid abiväed tulla saaksid, peab olema neile tagatud turvaline sillapea või vastuvõtuala. Sh lennuväli, sh sadam ja päris tore oleks, kui see pideva suurtükitule all ei oleks. Seega konventsionaalsest tegevusest ikka ei pääse.

Küll aga ei tähenda see, et ei peaks ettevalmistusi tegema ja plaaniks B, kui vastasel õnnestub saavutada Kunnase "Koljatis" kirjeldatud olukord ning KV varudest ja juhtimisest valdav osa hävitada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1683
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas alari »

Millest see enesekindlus, et kaitsevägi pole mõelnud plaanile B?
nimetu
Liige
Postitusi: 7680
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"

Postitus Postitas nimetu »

No soomlaste sõjanduse põhimõtted ongi ju sisuliselt sissisõja edasiarendus - pidevalt kulutada ja suunata vastast väikeste hajutatud jõududega ja siis lõpuks tugevama üksusega põrmustada. Ma ei näe mingit põhjust miks meie lähenemine oluliselt teistsugune peaks olema. Lisaks aitab konventsionaalsemate vägede olemasolu palju paremini mõista vastase mõttemaailma.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline