M: TERASPLAAT

[kert122]

oot oot, kaasfoorumlane madiss, kas ma eksin, kui väidan, et sul on 18tollise rauaga galil?!?

[AGL]

Madiss aitab teemat üleval hoida. Ühtlasi päästab elusid. Ksf Leo andmetel ostis ka kaitsevägi (suure koguse) kaitseklass III plaate, peaksid siis ka kaitseministeeriumisse hoiatavaid teateid saatma.

Kui sa suudmekiiruseid meetri täpsusega loed siis pea silmas ka kuulide kaalu. 3.43g (3.62g) vs. M855 4 grammi. Pane see asjaolu ka võrrandisse. Kirjuta meile millise tulemuse sa siis saad.

Ma ei tea kustkohast sa selle kiiruste graafiku võtsid aga tee lahti wiki M 855/109 SS ja vaata sealt tabeleid, näed hoopis teistsuguseid kiiruseid, mis ületavad 16 tollise raua juures sinu poolt toodud numbreid tunduvalt.

Kus sa siin pakasuhhat näed? On esitatud foto ja filmimaterjal mis näitavad, et plaat peab kinni 7.62x51 M 80 ja 5.56x45 M 855.
Pakutakse müügiks terasplaati mis talub kümneid 7.62x51 M80/308 tabamusi.
On antud igale ostjale tasuta kaasa samasugune, töötlemata, terasplaat, et ostja saaks isiklikult veenduda lubatus.
On antud mitmeid plaate kolmandatele osapooltele testimiseks (tuleb ka 7N10)

Kus krt sa siin pakasuhhat näed?

Peame siin tõestama asja mis on ammu selge.

[madiss]

Ma ei tea kustkohast sa selle kiiruste graafiku võtsid aga tee lahti wiki M 855/109 SS ja vaata sealt tabeleid, näed hoopis teistsuguseid kiiruseid, mis ületavad 16 tollise raua juures sinu poolt toodud numbreid tunduvalt.

Kiiruse graafik pärineb siit...

http://www.sadefensejournal.com/wp/?p=1093

Erinevate laskemoonatootjate erinevad partiid annavad erinevaid tulemusi, tegelikult tuleks kuuli kiirused ära mõõta... Milline M855 suudmekiirus 16 tollise raua juures antud juhul oli?

[AGL]

Tegelikult tuleb kalassiga 7N6 ja 7N10 plaadi pihta lasta ja siis midagi väita. Nii ka meie, kuni pole lasknud ei väida ka midagi. Mida oleme lasknud seda ka väidame. Pakasuhha on pettus, meie sellega, ega ka muu hämamisega, ei tegele.

[AGL]

Viktor Suvorov: "Kui ma kasutan ühes lauses koos, näiteks, "kosmonaudid ja pederastid", siis panite tähele, ma ei öelnud mitte midagi halvasti kosmonautide kohta. Aga midagi jäi külge ikka".

Selline joon jookseb läbi ka kõikidest madiss postitustest. Igale postitusele graafikute ja kuulide läbilõigetega on lisatud märkamatult...pakasuhha....pole sittagi väärt....keegi ei osta....määrite pähe. Midagi jääb külge ikka. Milleks sa nii palju vaeva näed? Räägiksid endast ehk pisut lähemalt, aitaksid meil paremini mõista.

[kert122]

Erinevad partiid annavad erinevaid tulemusi...täiskosmos, erinev laskja saab ka erinevad tulemused, mõni ei saa pihtagi, see tuleb ka arvesse võtta...
On palju muid muresid ka võitlejatel, kaudtuli, suured kaliibrid, õhuvägi, pahaks läinud maksakaste ja lahtine kõht.

[holt]

...aga plaat peab, ka salvetäis laske peab(m80, testitud), aga nagu ma juba ka eelnevalt ütlesin, siis see on ulme, keegi ei saa 20-30 lasku rindkerre, ega ela seda üle, pidagu plaat või mitte.

Ja keegi saab need 20 - 30 lasku välja tulistada, ning tal pole häda midagi?
Tuletame natuke koolifüüsikat meelde.
Kui laskur tulistas oma automaadist, mille mass on pakutava terasplaadi massiga suht samas suurusjärgus, kuuli algkiirusega 900 m/s, ning plaadi tabamishetkel on kuuli kiirusest jäänud murdosa sellest, siis relva tagasilöök laskuri õla vastu on tugevam kui plaadi löök vastu plaadikandja keha. Pealegi hajutab plaat löögi suuremale pinnale kui püssikaba. Järelikult ei elaks seda üle pigem laskur, kuid nagu teame, elab küll.
Kui nüüd veel plaadi all on kasvõi vatijope, siis ainukeseks mureks jäävad pärast plaadi katte hävimist vaid kuulide killud. Seda muidugi tingimusel, et kuulid plaadist läbi ei löö.

Ma ei loe ennast küll teab mis füüsikateoreetikuks aga...Kas see on ikka päris nii, et kui relv ja plaat on samas kaalus ja kuulile antud algenergia on, tõsi mis tõsi, suurem kui jääkenergia tabamishetkel, siis võib sirgelt võrrelda ka relva tagasi- ja plaadi "edasilööki"? Nii relva kui ka plaadi küljes olevad lihakehad saavad muidugi summa-summarum lõpuks kogu neile määratud energiaportsu kätte, kuid relvas toimub, olgugi kiiresti, kuid siiski sujuv kuuli kiirendamine nullist maksimumini. Sealjuures relva reaktsiooni kompenseerivad osaliselt ka suudmepidur kus see olemas on ja relva liikuvad osad. Plaati tabava kuuli energia kustutatakse hetkega, maksimumimpulsiga. Või mis?
Kusjuures kilomeetri kaugusel on kindlasti kuuli kiirusest ja energiast järel murdosa aga sajakonna meetri kaugusel on neid murdosi siiski rohkem kui üks.
Plaadiäri vastased ärgu muidugi püüdkugi siit midagi plaadivastast välja imeda, plaati ma pooldan ja varem või hiljem (kusjuures pigem varem kui hiljem) ka soetan, olen ka ise natuke nii näppupidi neis katsetes osalenud

[AGL]

Löögi tugevuse kirjeldamisest (enda peal katsetada ei tohi, alati võib midagi viltu minna).

Üks võrdlus oleks hokilitter. Kes on elus hokit mänginud, eriti just väravavaht olnud ja käekaitseplaadiga litreid tõrjunud, see teab, et üldse midagi ei taju, kuigi hokilitri jõud on isegi suurem kui püssikuulil.

Hokilitter kiirusega 160 km/h, st 50 meetrit sekundis korda 170 grammi = 8500

Kuul kiirusega 820 meetrit sekundis korda 9.5 grammi = 7790

EOD kirjeldatud, kui plaadi all on veel puhvaika või ka kevlarvest, peaks sarnanema hoki väravavahi käekaitsmega.

[Walter2]

Teil siin huvitavad valemid kehale mõjuva jõu arvutamiseks. F=m*a on kooliajast pärit Newtoni seadus (mis peaks ka praegu kehtima) e. kehale mõjuv jõud on võrdne tema massi ja kiirenduse korrutisega.

[AGL]

Pigem kirjeldus kuidas inimene seda jõudu tajub. Valuaistingut ei saa Newtoniga mitte kuidagi lahti kirjutada.

[vss]

Hei, füüsikat siiski natuke rakendada saab. Nii kuulil kui litril on kineetiline energia, mis antakse inimesele edasi läbi kaitsekihi. Energia valem on mv2/2

Antud juhul siis, kasutan samu arve mis antud,

hokilitri energia on 50*50*0.17/2 = u. 213J
Kuuli energia on 820*820*0.0095/2 = u. 3194J

Vahe on päris suur.

[kert122]

ma kaldun ka arvama, et kuuli laks vastu plaati on jõhker.
kas ma saan valesti aru, et VSS arvutas kineetilise energia, mis kehale saabub?
Kehale saabudes jaguneb energia vastuvõtvale pinnale laiali, mida suurem plaat, seda suurem on jagunemine ja väiksem löök kehale, kas pole?

[AGL]

Küsimus oli kui suur jõud seda plaati rinnal surub ja kuidas inimene seda tajub? Millega seda võrrelda?

Sellega olen nõus, et kuul liigub hokilitrist 16 korda kiiremini. Samas, hokilitter on kuulist 18 korda raskem.

[vss]

Hei, kuuli ja hokilitri mõju inimesele võrreldes on mass küll lineaarne, aga kiiruste puhul tuleb võrrelda nende ruutusid. Kui kuul kinni peetakse, siis ta annab kogu oma energia inimesele üle. (kui läbi läheb, siis jääb tal osa energiast alles).

Kui me räägime jõust, mis inimesele mõjub, siis on valemiks mass korda kiirendus. Kiirenduse jaoks on meil vaja teada teepikkust, mille jooksul kiirus muutub nulliks. Oletame näiteks, et see on 5 cm, et nii paks on kaitsekihi paksus.

Arvestame, et kuul annab plaadiga kohtudes kogu oma energia plaadile üle. Sellisel juhul hakkab 3.5kg plaat liikuma inimese poole kiirusega 30m/s. Päris kiire, mis? Eks proovi pihta saada 3.5kg metallkolakaga, mis heidetakse välja 108km/h liikuvast autost. Filmides on näha, et püstolilasu vesti saanud inimene võib teadvuse kaotada Samas, püstoli energia on väiksem. https://en.wikipedia.org/wiki/Muzzle_energy

Ma proovisin ka jõudu arvutada, aga sain väga suured numbrid, võimalik et teisendasin valesti. Samas, ma usun et 3.5kg metallitükk liikuvast autost võrdlus pädeb ka. Plaadialune kaitsekiht peab hea olema, et tabamust üle elada ja võitlusvõime säilitada.

Muidugi, elementaarfüüsika päris kõike ei seleta. Osa kuuli energiat läheb ka soojuseks ning nii tema kui plaadi deformeerimiseks. Kahjuks ei oska arvestada, kui palju.

[AGL]

Proovisin mõtet jälgida aga järg kadus vägisi käest.

Tegelikkus näeb välja selline: Panen plaadi valli servale, kraabin pisut liiva taha ja patsutan käega tihedamaks. Tabamuse korral plaat isegi ei liiguta eriti. Liivapinnal mingeid erilisi jälgi ei ole.

Kirjeldatud pilt ei lähe su arvutustulemustega kuidagi kokku. Ei ole võimalik, et plaat ja kuul eksivad.

Kuna kuuliga ei saa seda plaati katseks inimese küljes lasta, siis on küsimus kui kiiresti ma peaksin hokilitri vastu plaati viskama, et sama jõud saavutada? Või kui kõvasti nt 5 kg haamriga lööma?


Kui inimene, püstolikuulitabamusest vesti, kokku kukub, siis on sellel hoopis teine põhjus: pehme vest püüab küll kuuli kinni aga löök tuleb läbi siseorganitesse. Ka lihtne rusikalöök maksa võtab mehe kohe maha.