
Aga neid komisjonipoode oli Pika tn peal (vähemasti minu keskkoolis käimise ajal 1980-83) koguni 2 tk. Aadressid ei tule muidugi meelde, aga peaks korra tänava peal jalutama - ütleks ka need kohad ära. Seal võis tõesti igasugu huvitavaid asju näha, ning olid meile koolipoistele ka pidevad "ekskursioonikohad". Poed olid alati rahvast täis, leti ette trügimine oli päris ettevõtmine tavaliselt. Aga osteti seal harva midagi. Siis ka rahvas punnis silmadega vaatas, et kes see kuramuse rikkur on.
Aga ka komisjonipoest ja raske raha eest ei saanud kõike. Mul just meeles selline huvitav kogemus, et üks sügis (peale suvist rahateenimist) oli vähe pappi veel alles ja tuli kiiks, et ostaks vanaaegse kirjutusmasina. Neid ka müüdi samades komisjonipoodides, ja hind ei olnud eriti kirves. Mingi 50 rubla, või natuke peale. Mõeldud - aga tegemine ikkagi ei õnnestunud. Küsisin ühes poes seda kirjutusmasinat näha - vene tähtedega. Teises poes oli neid koguni kaks tk müügis - mõlemad vene tähtedega. Küsisin, et kas ladina tähtedega ei ole või? Müüja vaatas mind nagu kuutõbist. Pärast seda teemat klassivendadega arutades üks teadis rääkida, et ladina tähtedega kirjutusmasin on N Liidus nii jõhker defitsiit, et ükski hull ei too ka oma vana masinat komisjonipoodi. Kõik liiguvad ainult tutvuse kaudu.
Täna muidugi mõtlen, et oleks võinud osta ka selle kirillitsaga kirjutusmasina. Müüdi mingeid tsaariaegseid mudeleid seal. Mingis lääne tehaste toodetud olid. Vinge antiik tänases päevas...