Mis ma veel ütelda ja arvata tahan on see, et see riigikaitse kui õppeaine koolides torpedeeriti, nagu ma nüüd aru saan, meie "kultuuri ja haridustöötajate" survel. Võtmesõnaks Haridusministeerium. Vastu oli kaitsevägi ja KV peastaap + eruohvitserid + terve hulk pedagoogikateadlasi ja isegi koolide õpetajaid. Peamiselt kehalise kasvatuse õpetajad, kelle "kaela" üritati ärakaotatava riigikaitseõpetuse teatud õppekava osa veeretada.
Siit veel üks hea näide aastast 1997 juuli kuust (septembrist alates taastati
osades koolides riigikaitseõpetus valikainena, ametliku valikaine staatuse sai riigikaitse õpetus alles 2010 aastal - vt. linki all lisades).
IMHO väga selgelt joonistuvad välja teatud haritlaste mõttemallid ja arusaamad riigikaitsest.
"Millele ehitada üles Eesti riigikaitse."
19. juuli 1997
JAAK ALLIK
Koonderakondlane Jaak Allik on Eesti kultuuriminister.
Nädalapäevad pärast tippnäitleja tapmist paarisaja meetri kaugusel presidendipaleest kõlas «ei» meie NATO-ponnistustele. Esimesel pilgul ei paista nende kahe sündmuse vahel mingit seost olevat. Ometi on see seos intuitiivselt tabatud kultuuritegelaste «Neljanda juuli memorandumis», kuhu on kirjutatud: «Riik on oma, kui ta kaitseb oma rahvast. Täna oleme kaitsetud. Meid ei ohusta võõrriikide sõjaväed, vaid meie eneste elukorraldus ja võimulolijate vastutamatus».
Veelgi täpsemalt jõudis seose mõistmiseni Eesti Arstide Liidu president Indrek Oro, kes oma liidu nimel kultuuritegelaste nõudmisi toetades kirjutas: «Ma ei saa aru, mis põhjusel on Meil NATOsse pürgimine konkurentsitult prioriteetsem võrreldes turvalise ja inimsõbraliku ühiskonna kujundamisega.».........
....Ajateenistus Eestis peaks tähendama teenimist mitte abstraktses armees, vaid sisekaitse operatiivvägedes, kes patrullivad linnades ning piirivalves, kes patrullivad piiril. Hea oleks, kui noormees saaks kätte kogemuse mõlemal alal (näiteks 4+2 kuud), millele eelneks (ja patrullimise ajal jätkuks) relvakäsitsemise ning füüsilise enesekaitse kursus.
Sellise väeteenistuse läbinu kuuluks reservistina Kaitseliitu ning vajaduse korral täiendaks ennast kordusõppustel. Teenistusaja lühenemine ja eesmärgipärastumine tooks lisaks kokkuhoiule kaasa ka psühholoogilise suhtumise muutuse sõjaväekohustusse.....
http://arvamus.postimees.ee/2513945/mil ... iigikaitse
"Põhi- ja keskhariduse õppekava 1996" on hea näide sellest, miks nt. kehalise kasvatuse õpetajad "tagajalgadele" tõusid ja veelparem näide sellest, et Haridusministeeriumi (või kes selle õppekava seal kokku pani) tegelaste arusaam riigikaitseõpetuse erinevate teemade õpetamisest ja suhe reaalsusega, võis olla üpriski ära paigast.
Õppekava 1996 kirjutas:Õppekava.
Õppeiane: Võimlemine.
* Õppeaine teema: Orienteerumine
* Õpitulemused 7-9 klass : Kaart ja kompass. Klassi, kooliõue, koolimaja plaan. Kaardi orienteerimine. Kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine, lihtsama teevariandi valik. Orienteerumistehnika.
Õppeaine: Võimlemine.
* Eesmärgid: Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane omandab igapäevaeluks vajalikke oskusi (ohutustehnika, ratsionaalsed tööasendid, elementaarsed enesekaitsevõtted, esmaabi- ja enesekontrollivõtted, harjutused ravi ja profülaktika eesmärgil).
* Õpitulemused gümnaasium: Erilist tähelepanu pööratakse noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks.
* Õppeaine teema: Orienteerumine
* Õppesisu: Harjutamismetoodika, võistlustaktika. Kaardilugemine. Rajaläbimise analüüs.
Poisid: Enesekaitse. Hädakaitse, hädaseisund. Õigusaktid. Konfliktsituatsiooni lahendamine.
Võitlusdistantsid, liikumine. Vabanemine haardest. Kukkumistehnika, heited. Löögitehnika. Kaitsetehnika. Valuvõtted. Enesekaitse relvastatud vastase vastu. Ründaja kinnipidamine ja transportimine. Erivahendid. Enesekaitsekombinatsioonid.
IMHO vajab kõik see (või enamus sellest) kehalise kasvatuse n.ö. praktikum eelnevaid mahukaid teooria omandamise tunde kusagil klassiruumis. Kuidas ja mismoodi need kehalise kasvatuse õpetajad pidid suutma kehalise kasvatuse tunnis nt. topograafiat ja kartograafiat või ohutustehnikat ja esmaabi andmist ning ravi õpetada? Aga hädakaitse õigusakte ?
Kui me lisame siia veel "Enesekaitse. Hädakaitse, hädaseisund. Konfliktsituatsiooni lahendamine.
Võitlusdistantsid, liikumine. Vabanemine haardest. Kukkumistehnika, heited. Löögitehnika. Kaitsetehnika. Valuvõtted. Enesekaitse relvastatud vastase vastu. Ründaja kinnipidamine ja transportimine. Erivahendid. Enesekaitsekombinatsioonid." ja kõigele sellele (topograafiast valuvõteteni) lisaks eraldatud ühest kehalise kasvatuse tunnist nädalas, siis see on täielik müstika. Või siis tuli see kõik mingite muude kehalise kasvatuse tegevuste arvelt, kui kogu seda õppekava ka reaalselt täita üritati.
Ma kardan, et just see, sellise õppekava täitmise võimatus või täitmise suured raskused, viisidki 1997 lõpuks tagasi sinnamaale, et riigikaitseõpetus kui selline üldse taastati. Valikainena küll, aga vähemalt midagi-gi.
Samas näitab 1996 õppekava ka seda, et vähemalt oldi aru saadud, et teatud teemad on õpetamiseks vajalikud. Vastasel juhul poleks neid üldse, ka mitte kehalise kasvatuse ja kodanikuõpetuse ainekavadesse sisse pandud.
Mulle tundub, et riigikaitse õpetuse lammutamist 1991-1997 ei põhjustanud niivõrd õpetajate ja õppematerjali defitsiit, kuivõrd tõdemus, et meil ei ole seda enam lihtsalt vaja. Kui vaadata riigikaitse õpetuse vanu õppekavasid ja võrrelda neid hilisemate kehalise kasvatuse ning kodanikuõpetuse ainekavadega, siis enamus teemasid ju jäi alles. Välja jäi peamiselt relva ja laskeõppe osa (1930 ja 1985a õppekavaga võrreldes ka taktika jms puhtsõjaliste erialade ja teemade osa) ja tsiviilkaitse (kodanikukaitse) osa (või siis võiks öelda, et tsiviilkaitse osa läbis korraliku "demilitariseerimiskuuri").
Mahud muidugi samuti muutusid, kuid alles jäid (jaotati teiste ainekavade vahel ära) põhimõtteliselt "isamaaline" kasvatus (pigem kodanikukasvatus), õpetus meie riigikorrast ja jõustruktuuridest (teoreetiline osa kodanikuõpetuse raames), riviõpe, orienteerumine ja kaardiõpe, enesekaitse jms, mis kehalise kasvatuse alla topiti.
Aga probleemiks kujunes IMHO see, et selline noorte riigikaitselise ja riigitruude kodanike harimise/kasvatamise eesmärke püüdleva õppematerjali/õppekava/ainekava teatud killustatus + suutmatus kehtestatud õppekava järgi kõiki vajalikke oskuseid ja teadmisi õpilastele selgeks õpetada oli uus tegelik reaalsus, mistõttu otsustati see riigikaitseline õppematerjal koondada uuesti tagasi riigikaitse õpetuse ainekava alla. Kuna aga jätkuvalt oli ja on erimeelsusi selles osas, kas meil üldse sellist riigikaitse õpetust vaja on, siis tehti see valikaineks. valikaine staatus tähendas omakorda seda, et mitte kõik ei hakka seda õppima ja mitte kõike ei saa teiste ainetundide õppekavade alt riigikaitse õpetuse alla üle viia, et mitte tekitada olukorda, kus osa õpilastest ei saa enam üldse mittemingisugust temaatilist koolitust.
Ja nüüd ongi meil nagu kaks paralleelset isamaalis-patriootlikut ja riigikaitselist õpetust/õppekava.
Üks on vähe isamaalis-patriootlikum ja riigikaitselisem kui teine.
"Teoreetiline" (pealiskaudne), mida õpivad riigikaitset valikainena mitte valivad õpilased ja
"Praktiline" (süvaõppeline), mida õpivad riigikaitset valikainena õppivad õpilased. Viimased läbivad lisaks paralleelselt ka selle "teoreetilise" õppekava.
Joonistasin kiiruga (hirmsasti meeldib joonistada

) ühe jube vinge graafilise näite ka sellest, kuidas teatud etappides see riigikaitseline ja isamaaline õpe on tummisemast lahjemaks kujunenud ja siis jälle natuke lahjemast tummisemaks tagasi.
P.S.
Kas keegi teab, on meil veel ka selliseid koole, kus riigikaitse õpetust valikainena õppida ei saa ja kui on, siis kui palju selliseid koole veel on ?
____________________________________________________________________________________
Siin veel paar arvamust
Kätekõverdused on su teine nimi!
17. apr. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht
http://opleht.ee/2015/04/katekoverdused ... eine-nimi/
Riigikaitse kõigile
25. mai 2013 Reelika Semjonov kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna haridusnõunik
http://opleht.ee/2013/05/riigikaitse-koigile/
Kaido Pihlakas: Riigikaitseõpetus kõigisse koolidesse
21. jaanuar 2013
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaido- ... d=65557376