Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Oi jumal Trumm, kui sa räägid Haabersti uuest viaduktist, siis see on nüüd küll, nagu mingi kesikla erilise poliit(jobu) võltsnutulaul (ala mittetallinlased lõhuvad Tallinna tänavaid). Kas sa ikka saad aru, et suur osa sealt tulevast liiklusest ei ole mitte ainult Harku vallast, vaid näiteks ka Keilast ja Tabasalust jne jne. Kui näiteks enne viadukti ehitama asumist sõitsid hommikul Tallinnast Keila poole, siis ulatus Tallinna sõitjate ummik peaaegu Tutermaani välja.
Teiseks saab viadukt raha just sealt EKRE poolt neetud Euroliidust. Kolmandaks, linna taristu peabki aja jooksul arenema või eelistaks Trumm Tallinna sõita vankriga mööda munakiviteed?
Lihtsalt küsimus Trumm, kas sul endale mõnikord ei tundu, et sa oma "nö lajatamisega" räigelt üle võlli paned?

Ma olen seda Rannamõisa teed kasutanud regulaarselt alates 1995. aastast, ülisuur liikluskoormus, selfie putkad, kuni Keila-Joani ärapiiratud kiirused ja muud hädad tekkisid antud suunal justnimelt plahvatusliku põllukülade ehituse ja valglinnastumisega sealkandis. Kuksil 1990ndate lõpus oli seal suunal ikka väga hõre liiklus. Ei need Keilad ja Tabasalud siin probleemi tekita, need olid ka 1995 olemas. Probleemi tekitab seal ikka valdavalt Harku (aga ka Keila ja Saue) valda käiv pendelränne, st inimesed kelle päevane elu on linnas, kuid kodu 5-25 km linnast - see on ka näha Haabersti ringil. Sõida sealt läbi tööpäeval kella 13.30 paiku ja imede ime - ei mingeid ummikuid - kui kommertstransport peaks sõitma. Ei olnud siis ka neid Keilast linna sõitjate "ummikuid Tutermaani". Need ummikud on tekkinud viimase 10-12 aasta jooksul põhiliselt "tänu" suurele arvule töötavate inimeste asumisele Tallinnast väljapoole.

See "põlluküla" ei pea tingimata olema uusarendus, ümber Tallinna on mitu tuhat nõuka aegset suvilakrunti, kus vähema rahaga inimesed endale aastaringse elamise on teinud - mõjud liiklusele on samasugused, liikumine põhiliselt autoga, maksimum 2 inimest autos, läbi 5-6 Tallinna pudelikaela.

Mulle meeldib viadukt väga ja sile tee kah - ainult nende asjade majanduslikkuses ja jätkusuutlikkuses on kahtlus.
Teine küsimus muidugi on, miks 5% elanike enda tekitatud probleemi peab probleemi mitte tekitava 95% rahaga lahendama.
Keegi ei aja sind püssiga kuskile Murastesse mingile lagedale paepealsele elama. Sinna on inimesed ikka edevuse laada korras ise läinud ja kuna nende laenuraha on jagunud seal mitmele poole, siis pole ka keegi kätt ette pannud. See mis on Eestis toimunud detailplaneeringutega taolistes kohtades, peaks meedia abil ju hästi teada olema.

Probleem selle viaduktiga muidugi ei lahene, teatud kellaaegadel (nt Keila Joa suunas peale 17.00) on liikluskoormus ikkagi seal selline, et üle 70 kmh sõita ei saagi, sest autod lähevad katkematu joruna. Antud käänuline ja kitsavõitu tee lihtsalt pole mõeldud taolisele massile - kas teeme seepeale ka Tallinn-Keila-Joa neljarealiseks? Siin minuarust peakski sekkuma riiklik regionaalpoliitika oma meetmetega, vältimaks kulukaid probleeme, mida hiljem tuleb kõigi maksumaksjate raha eest lahendada. Taolisi punnseise on valges ilmas isevoolu lastud valglinnastumisega tekitatud küll ja veel - näiteid ei pea kaugele otsima minema.

[Walter2]

Probleemi allikas peitub selles et valdades kus pendeldajad elavad pole piisavalt atraktiivseid töökohti. Sageli pole ka lasteaiakohti ning ka kool jääb kaugele. Kes ei tahaks kodust paarisaja m. kaugusel jala tööl käia? Keegi ei taha päevas paar tundi ummikutes aega viita. Mis takistab ettevõtjatel 5-25 km raadiuses linnast töökohti rajamast selmet see tõmbekeskusesse hoopis kallimatesse tingimustesse teha? Vastust teame vast kõik - olematu regionaalpoliitika riigi poolt. Puudulik ja sageli pea olematu ettevõtlust soosiv majanduskeskkond.

[Avatar]

Probleemi tekitab...

...ümber Tallinna on mitu tuhat nõuka aegset suvilakrunti, kus vähema rahaga inimesed endale aastaringse elamise on teinud...

Tead tänapäeva majanduspõhises elamises ei liigu õhk ka ilma et kõik kokkupuutuvad osapooled sellest oma kasu ei saa. Arvata et Tallinn on see suur pealemaksja ja kõik teised liugulaskjad...
Aga nüüd nii:
Mina olen see vähema rahaga inimene, kes tegi nõuka aegsest suvilakrundist endale aastaringse elamise Viimsisse. Pool esivanematest olid "tallinlased" 19 sajandist, teine pool suure sõja järgselt. Aga mina olen nüüd juba 5 aastat "pendeldaja". Sa ei taha et ma Tallinnas paiknevates firmades tööl käin? Vali valitsema mehed kes "mitte-tallinlastele" ora nii sügavale sinnasamusesse lükkavad, et tallinna-reisi isu ää kaob. Vaatame kes sellest rohkem kaotab ja kuhu need firmad kolivad.
Aga keda, või mida, või kellega ma peaksin siin kaitsma, kui sitt ventikas? Tallinna vä? Suur-Tallinna? Et nagu milleks? Selleks või? Kui ei ole solidaarsust, siis ei ole. Oi kuidas ma just hakkasin mõistma seda tegelast, kes hiljutistel õppustel kaitseväelasi püssiga taga ajas.

[Dr.Sci]

Selle pendeldamise vastu ei saa nagunii. Toimub see ka Tallinna siseselt kui ühest linnaservast teise tööle minnakse ja paraku elu onselline et valida ei anta. Omal on tuttavad kes elavad Haapsel, tööl aga käiakse Mustamäel ja Kakumäel... Teine tuttav tuleb Kohilast, kolmas Raplast, neljas piki Tartu mnt-d kuskilt sealtkandist kus Tuhala nõiakaev asub... Ise tulen Kloogaranna kandist ja ikka autoga, Mustamäele, õnneks siis kui tahan sest töökoht pole 9-17, ülikooli loengute ajad tunniplaanis saab ikkagi enesele mugavaks teha.
Ja ei saa süüdistada neid kes on otsustanud Tallinna piiride taha kolida, riskides küll sellega et linnapääs keeruline, talvel tuleb lund lükata ja suvel muru niita, äike võib viia elektri ja internetil kiirust eriti ei ole. Aga see-eest on oma kinnine territoorium kus lapsed koerad kassid läbisegi möllavad, peenras kasvavad maasikad, aia ääres vaarikad, õunu ei jaksa ära süüa, ja kui tuju on, võtad püssi, lähed metsa või siis õnge ja jõe või mere äärde. Muidugi sellist idülli ei jagu kõigile aga ka 600 m2 põllupealsele krundile või siis ridaelamuboksi kolinul on seda klassikalisele eestlasele vajalikku privaatsust kordades enam kui kuskil 5-9 korruselises paneelikas elades...
Ning ega meie pole siis unikaalsed ses suhtes, terve maailm on täis valglinnastumist ja sellega kaasnevaid transpordiprobleeme, meie oma pisikeste liiklussõlmedega ei mahu üldse pildile nagu me ei mahu pildile ka oma olematu rahvaarvu ja ühegi suurlinnata. Siit edasi minnes poliitellu siis selline lahendus mulle sobib, ei ole vaja väljastpoolt tuua tööjõudu jms, on vaja teha sedasi et inimesed tahaksid siin turvaliselt elada ja perekondi luua Palganumber polegi niivõrd tähtis, tähtis on suhtumise muutumine - inimesed ei peaks valima mitte karjääri vaid õnnelikult elamise, need 2 asja aga sageli välistavad üksteise.

[Jaanus2]

Ei saa pahaks panna, et suur hulk eestlasi ei ole loomult korteri-inimesed ja tahaksid veidi privaatset ruumi. Samuti pole midagi teha, kui Tallinn neile linna piirides krunte ei suuda müüa, mida nad osta jõuaksid. Ka ei saa firmadele eriti pahaks panna, kui nad ainult Viimsi või Harku elanikele lootes sinna tehast ei raja. Tänapäeval tahavad inimesed valikut ja kogu küla ei taha ühes lusikavabrikus töötada. Ehk protsess on suuresti paratamatu ja inimloomuse vastu ei saa. Kes on piisavalt vana, mäletab veel, et vanasti oli mitu taolist Haabersti ringristmiku moodi asja ka kesklinna pool. Äkki oleks ka pidanud säilitama?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..ah et Jakko VÄLI avalikus kirjas sisserändaja pojale es olevatki mõtteid - no hästi, vaatame siis lõiguti

..ühe valitsuserakonna absoluutne ignorantsus ühiskonnas reaalset kõlapinda leidvate probleemide lahendamisel. Sellesama erakonna, kes Reformierakonnaga koalitsioonis olles aitas kehtestada Euroopa kõige töötajavaenulikumat tööseadust. Sellesama erakonna, kes viis ellu Taavi Rõivase poolt algatatud töövõimetusreformi, mida rahvasuu kutsub invaliidide mõnitamise seaduseks.

õige

Esimese vabariigi ajal olid just tuulelippudest sotsid need, tänu kellele NKVD agent Pätsil õnnestus kehtestada Eestis diktatuur mis viis hääletu alistumiseni.

samuti fakt

Tegelikult on anno 2017 kõik parlamendiparteid peale EKRE tõsiselt tagumikus sõna otseses mõttes. Ideid pole, kumm on tühi ja ainus mis veel käivitab, on Vladimir Vladimirovitši sõimamine.

lihtne reaalolukorra konstanteering

EKRE on tulevaste parlamendivalimiste võitja, täpselt nii nagu kohalikud valimised Tallinnas võidab Edgar Savisaar

tundub tõene

Sotside agenda kõnetab vaid väikest osa Eesti ühiskonnast. See eurosoust, mida nad suust välja ajavad koos kooseluseaduse lõpliku hävinguga muudab naeruväärseks ka erakonna tõsiseltvõetavad liikmed.

sellega on nõus ilmselt 90+ protsenti eestlasi

Euroopas on rahvuslus tõusev trend väga tõsistel põhjustel. Sahara-tagustel aladel ootab hinnanguliselt sada miljonit mussulmani Euroopa toiduküna äärde pääsemist. Liibüast on peale USA „demokraatia viimist“ saanud apokalüptiline territoorium, kus lokkab inimkaubandus ja relvakaubandus

jälle fakt

Mingi samasugune skeem tundub toimivat ka sotside mõtteviisis: meie kaitseme homosid ja pagulasi, mingi Eesti vabariigi põhiseadus meid absoluutselt ei morjenda. Sest põhiseadus ei sea esiplaanile ei homosid ega pagulasi. Sotsid teevadki näo, et mingit Eesti põhiseadust pole olemas. Paneme selle iganenud dokumendi Vao suveõhtu grillil lihtsalt põlema! Sest sotsidele loevad vaid euroopalikud väärtused.

kas keegi üritab vaidlustada

Kodumaale jäänud aga peavad leppima propagandast läbiimbunud peavoolumeediaga, sadade ülemakstud ametnike ülbusega ning reaalsete abivajajate kroonilise alarahastamisega. Puuetega inimeste rehabilitatsiooniraha saab otsa kolme kuuga, kuid Riigikogu liikmete päevarahad või riigiettevõtete preemiafondid on lõputud. Sotsiaaldemokraatide unelm ilmselt?!

jälle loll-lihtne tõde

Ossinovski teeb kogu oma tarkusest ja intelligentsusest hoolimata vea kui vastandub EKRE-ga. Sest mageda mittemidagitegemispoliitika kõrval, mida sotsid koos Ratase ja Simsoniga harrastavad, võidab järjest enam rahva südameid just EKRE. Pisut populismi pole sealjuures üldse mitte paha.

nii on

Eesti riik ei pea tingimata olemas olema. Ta on ellu kutsutud vaid selleks, et säilitada rahvus koos tema keele ja kultuuriga. Kui Toompea lampapead ei taha, et nõukaaja viimane dekaad jääks eestlaste kui rahvuse hiilgeajaks, siis tuleks loobuda ebaolulisest ning keskenduda olulisele: rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele. Põhiseadusele kohaselt.

m.o.t.t

Aint sisserändaja poeg toda kõike es mõista - ta on seda juba piisavalt tõestanud.
Ja väga vakka ka paergast teine jäänud

[mäger]

Maapiirkondade tühjenemine ning (suur)linnadesse ning lähipiirkondadesse koondumine on väga tavaline protsess väga erinevates piirkondades. Inimesed liiguvad ikka sinna, kus lähedal on töökohad (Eesti mõistes siis Tallinnasse ja lähipiirkondadesse). Helsingisse ennustatakse praeguse ca 500.000 in asemel paarikümne aasta pärast 750000 inimest, seejuures arvestamata Vantaa ja Espoo lisanduva rahvaarvuga. Helsingi tagahoov ulatub kuni Lahtini, kuhu käivad mh lähirongid (st. 100 km), Riihimäele on ca 80 km, sinna käib ka lähirong iga poole tunni tagant. Peale seda, kui avati otseliin Helsingis Lahtisse, st. mitte läbi Riihimäe, suurenes teepeale jääva Mäntsala elanike arv kordades. Riihimäelt läheb hommikuti 2 või 3 erirongi, mis peatuvad ainult suuremates vahelinnades (Järvenpää, Hyvinkää) - mõeldes tööl käijatele. Need on viimase 10-15 a arengud. Enne seda saadi aga valmis Lahdenväylä (E75), Tuusulanväylä), Turunväylä, KehäI ja KehäIII. Loogika on siis sageli see, et lisanduva rahvaarvu tingimustes paranevad kõigepealt autoga liiklemise võimalused ning siis ühel hetkel tuleb riik taha ning aitab korraldada suuremaid rahvamasse sõidutavat rongiliiklust. Viimaseks sai valmis Kehärata Vantaalt Espoo linnaosade suunas. Kohe valmimas või äsja valmis Espoo metrooliin. Sellise loogikaga võib eeldada, et ühel hetkel hakkab riik ehitama lähirongiliini Harku valda; Viimsi osas ilmselt leiavad omavalitsuses lahenduse kiirtrammi näol. Perspektiivis näen ka Haapsalut Tallinna eeslinnana (mis Rapla juba on), seega raudtee uuesti ehitamine omab perspektiivi.

Näen, et Helsingi piirkonna teedevõrgu areng on väga hea näide sellest, kuidas suurtes ja lisanduva rahvaarvuga piirkondades asjad arenevad. Loodan ainult, et suurematest vigadest suudetakse õppida ja neid Eestis ei korrata.

[Kapten Trumm]

Põllu peale ehitati ka vene ajal. Lihtsalt siis oli see tegevus läbi mõeldum kui see on täna. Kuna ehitamine toimus üldiselt majandi raha eest, siis toimis täiesti majanduslik filter - kui antud kohas polnud töökohti ja asi oli liiga kallis, siis seda ka ei ehitatud. Täna on see kallidus lükatud sujuvalt pärastiseks riigi (teedevõrk) ja KOV (muu infra) kaela. Arendaja on asjast ammu väljunud täis taskutega ja ühiskonnale jäävad maha vaid probleemid ja kulud.

See pendeldamine linna ka lähivalla vahel on jah - nagu õigesti öeldud, töökohtade puudumise tulemus. Mitte ainult tasuvaid kohti pole, vaid kohti on üldse napilt. Kipuvadki olema seal peamiselt vähetasuvad töölisametid linnalähedastes "tehniparkides". Need, kes ostavad 200 tuhat eurot maksva kinnisvara ja linnas käimiseks 2 uut autot, ei tööta töölisametis. Nii on tekkinud täna topeltränne - töölised linnalähedasse "tehnoparki" sõidavad linnast põllule ja õhtul tagasi, keskklass ja rikkamad sõidavad aga vastupidi, hommikul põllult linna tööle. Tulemuseks on ülekoormatud teed, saastatud õhk ja tühja raisatud raha/aeg (miks ei elata seal, kus töö on..?). Mis elukvaliteet on iga päev sõita läbi ummikute tund tööle ja tund koju? Siin avaldub selgelt vene kompleksse planeerimise paremus - asustus rajati sinna, kus oli töö, vajadusel rajatigi terve kompleksne asula (nt Tabasalu on sedasi rajatud). Ja mingeid külakesi keset eikuskit ei võimaldatudki.

Selle valglinnastumise teine hädakoht on töökohad samamoodi - vaadake neid "tehnoparke" keset eikuskilt (parim näide - ameerikanurga tehnopark Jüri vallas). Seal ei ole ju töötegijaid! Töötegijaid tuleb linnast bussiga vedada (nt Kalev Jüri tehnopargis) või sõidavad need autoga (jällegi liiklusprobleemid). See probleem oli vanasti lahendatud sellega, et tööstus asuski linnas. Polnud vaja kuskile 15 km linnast sõita. Linnas olevate tööstusmaadega aga räägib raha, klaasist äritorn on tasuvam. Nii tekivad endistele tööstusmaadele ostukeskused (näide:ehitatav kaubanduskeskus endise Tallinna lihakombinaadi koha peal Peterburi teel). Nende tehnoparkide jaoks aga puudub infrastruktuur - teed, raudteed, vesi, kanalisatsioon. Tallinna linnas on olemas alakoormatud Paljassaare puhasti (parim Eestis), aga reostav tööstus asub 20 km eemal ja koormab üle kohalikku). Samamoodi on puudulik elanikkonnale mõeldud infra, nii sotsiaalne kui tehniline. Pole päris normaalne, et hulgaliselt Keila lapsi käib koolis Tallinna teisejärgulistes koolides (st olude sunnil). Keilas lastebuum või? Ei, valglinnastumise lapsed on piltlikult võtnud ära kohalike kooliressursi, kui tahtjaid on rohkem, siis keegi peab ukse taha jääma.

Kolmas koht on see, kuhu ehitatakse. Valdavalt väheväärtuslikud soisevõitu, radooniga jne maad, kuhu meie esivanemad ei ehitanud. Ülemiste järve taga soos uppuv "Kuldala" ja mõned Tartu lähedased kipskülad, kus kevadel käiakse kummikutega - on eredad näited. Kuivenduse ja maaparanduse eest ju keegi ei vastuta (ega ka hoolitse). Veneaegsed drenaaziga põllumajndusmaad on ehitusega rikutud, läbi eramaade jooksvad kuivenduskraavid (millega peaks teoorias tegelema maaomanik) enam vett ei juhi, sest seal kasvab säärejämedune võsa ja seda puhastati viimati 1990. Eesti on kahjuks väga soine maa ja ka ümber Tallinna on enamik lagedaid alasid tehislikult kuivendatud - mille rikkumusel hakkab see uuesti vettima. Kuivendati need alad vene ekstensiivpõllumajanduse tarbeks.

Ühiskondliku planeerimise aluseks ei saa kuidagi olla see, millise kinnisvarategelane kuskil mingi sooheinamaa odavalt kätte sai või millisesse koalitsiooniparteisse ta kuulub. Sellised lollused makstakse pärast kinni paraku mitte elanike ega arendaja, vaid omavalitsuse, riigi ja viimaseid aastaid ka Euroopa rahaga. Siit ka õigluse küsimus, et miks 5% jaoks vajalikud hüved on vaja kinni maksta 95% rahaga. Kogu sel jural aga pole laiema majandusliku eduga mingit pistmist - Nokiat ei teki, kui raha kulub rumalustele.

[toomas tyrk]

Eee. äkki on inimesed lihtsalt mobiilsemaks muutunud?

XIX sajandil ja XX sajandi algul ehitas tehaseomanik kohe tehase kõrvale ka tööstuslinnaku. Nagu Koplis näiteks.

XX sajandi teises pooles kohalik mõisnik (ehk sovhoosidirektor/kolhoosiesimees) oma moonakaile moonakamaju.

Tänapäeval on aga inimesed mobiilsemad ja saavad seetõttu ise valida elu ja töökohti, tihti üksteisest üsna kaugele...

[Kapten Trumm]

Ei saa pahaks panna, et suur hulk eestlasi ei ole loomult korteri-inimesed ja tahaksid veidi privaatset ruumi. Samuti pole midagi teha, kui Tallinn neile linna piirides krunte ei suuda müüa, mida nad osta jõuaksid. Ka ei saa firmadele eriti pahaks panna, kui nad ainult Viimsi või Harku elanikele lootes sinna tehast ei raja. Tänapäeval tahavad inimesed valikut ja kogu küla ei taha ühes lusikavabrikus töötada. Ehk protsess on suuresti paratamatu ja inimloomuse vastu ei saa. Kes on piisavalt vana, mäletab veel, et vanasti oli mitu taolist Haabersti ringristmiku moodi asja ka kesklinna pool. Äkki oleks ka pidanud säilitama?

Soomes näiteks Helsinkist kaugemal asuvad omavalitsused arendavad ise kinnisvara - nii elamupindasid kui ka äripiirkondi tootmiseks. Ma nüüd ei kutsu küll üles tänase eetikataseme juures seda Eestis 1:1 järgi tegema (lõpeb see ilmselt raudus käte ja skandaalidega), aga point on siin selgelt olemas. Eesmärgiks on just mitte kaotada inimesi, eelkõige noori perekondi, Suur-Helsinkile.

Ja POINT on nüüd selles, et arendatakse nii elanikele kui ettevõtjatele, sest edukas ja jätkusuutlik asum eeldab mõlemat. Nii viisakat elamiskohta kui ka viisakaid töökohti. Olen ringi seal omajagu sõitnud - paljud firmad asuvad meie mõistes pärapõrgus. Ometi nad on seal edukad, neil on töötajad ja nad polegi Helsinkisse kolinud. See koostöö elanikud-ettevõtlus on aga Eestis toiminud rahapõhises planeerimises jäänud sootuks unarusse ja sel on lihtne põhjus - KOV põhiline sissetulek on üksikisiku tulumaks, ettevõtlusest laekuv on seal suhteliselt napp. Seepärast on KOV-id huvitatud uusküladest põllul, mitte suitsevatest tööstuskorstnatest (meenutage näiteks, milline seakisa käis Väike-Maarjas selle nn raipetehase ümber), millest eelarvesse raha ei tule, küll aga probleeme tuleb kõvasti (enamasti ei vea just infrastruktuur välja).

[Kapten Trumm]

Eee. äkki on inimesed lihtsalt mobiilsemaks muutunud?
XIX sajandil ja XX sajandi algul ehitas tehaseomanik kohe tehase kõrvale ka tööstuslinnaku. Nagu Koplis näiteks.
XX sajandi teises pooles kohalik mõisinik (ehk sovhoosidirektor/kolhoosiesimees) oma moonakaile moonakamaju.
Tänapäeval on aga inimesed mobiilsemad ja saavad seetõttu ise valida elu ja töökohti, tihti üksteisest üsna kaugele...

See mobiilsus pole asi iseeneses, vaid lihtsalt hädavajadus. Kuskil Keila Joa või Vääna kandis pole lihtsalt töökohti, mis võimaldaks villjeleda harjumuspärast elustiili. Sellise sissetulekuga töökohad on üldiselt Tallinnas. Analoogne suur pendelränne käib nt Rapla ja Tallinna vahel (seal lihtsalt muudab rong selle loogiliseks). Lihtsalt Raplas pole töökohti või on need vähetasuvad. Nii käiakse ka Tallinna tööle Rakverest, Paidest ja Haapsalust. Enamasti autoga. Mida loetakse süsinikukoormuse mõttes kõige ebatõhusamaks.

Seega, see suur transpordikoormus ei tulene mitte mingist sõnulseletamatust ja progessiivsest mobililsusest, vaid asjaolust, et esitatavad nõuded elu - ja töökohale ei käi ühte jalga. See, et inimesed ehitavad maja Murastes, mitte Nõmmel, tuleneb sellest, et Nõmmel jõuavad 100 tuhande eest 1500 m2 krundi osta vähesed. 20 tuhande eest samasuure krundi Murastes jõuavad osta juba rohkemad. See seletab ka fenomeni, miks korterist majja kolijad ei maandu Pääskülas, Pirital või Nõmmel - see on enamikule liiga kallis.

[toomas tyrk]

See ei ole mitte hädavajadus, vaid tihti just inimeste valik. Kuna on võimalik elada ühes kohas ning töötada teises, siis nii tehaksegi. Ei pea kindlasti elama töökoha kõrval.

[Kriku]

..ühe valitsuserakonna absoluutne ignorantsus ühiskonnas reaalset kõlapinda leidvate probleemide lahendamisel. Sellesama erakonna, kes Reformierakonnaga koalitsioonis olles aitas kehtestada Euroopa kõige töötajavaenulikumat tööseadust. Sellesama erakonna, kes viis ellu Taavi Rõivase poolt algatatud töövõimetusreformi, mida rahvasuu kutsub invaliidide mõnitamise seaduseks.

õige

Milles see tööseaduse probleem seisneb?

Esimese vabariigi ajal olid just tuulelippudest sotsid need, tänu kellele NKVD agent Pätsil õnnestus kehtestada Eestis diktatuur mis viis hääletu alistumiseni.

samuti fakt

Üpris kindlasti ei olnud Päts NKVD ehk siis Siseasjade Rahvakomissariaadi agent.

[Peter[L+]]

Trumm- tänapäeval ei vali inimene põhilist elukohta töökoha järgi - peaegu mitte kunagi. Küll võib ta töökoha järgi soetada ajutuise elupinna. Inimene ei ole tööga laulatatud ja elukoht on primaarne.
Kül võib inimene valida töökoha elukoha järgi, kui on valikut.
Töökohad eriti tootmisettevõtted tekivad sinna, kus on täidetud kolm tingimust: logistiline asukoht, infrastruktuuri olemasolu ja tööjõu saadavus. See on ka põhjus, mis ei Viimsis ega Murastes pole suuri tootmisettevõtteid ja neid sinna juurde ei teki - logistiline asukoht.
Mis puudutab kinnisvara hindasi Nõmmel, siis oled sa Trumm kuulnud mõistet turg. Kinnisvara hinna määrab siiski nõudluse pakkumise vahekord, mitte mingi karvane käsi.

[Kapten Trumm]

See ei ole mitte hädavajadus, vaid tihti just inimeste valik. Kuna on võimalik elada ühes kohas ning töötada teises, siis nii tehaksegi. Ei pea kindlasti elama töökoha kõrval.

Mina nt arvan, et kui KOV sissetulekust moodustaks poole nt ettevõtluse tulumaksu ja käibemaksu eraldised antud KOV-is tegutsejatelt, oleks seda "vaba valikut" kõvasti vähem, st KOV-id pingutaks tunduvalt rohkem (lisaks põllukülade loomisele) ka ettevõtluse hoidmise ja toetamisega, sellega tekiks lähedal asuvad töökohad ja puuduks vajadus sõita aastas 40 000 km maha üksnes tööl käimise ja oma elu tagamise sõitudega. Ega need elanikud ise taha uhada mööda maakonda ringi, lihtsalt kui põllupeal pole midagi, siis tuleb uhada.

Et ettevõtlus kolib linnast linnaäärsetesse (kuid infra ja tööjõuga toetamata) tehnoparkidesse, on lihtsalt majanduslik küsimus, 5 hektari maaga Pärnu maanteel teenib äritorni arendamisega hulga rohkem kui millegi tootmisega. Heaks näiteks on siin nt Kalev, mille territooriumist on täna saanud ärikeskus, kuid tootmine ise toimub Jüris (koos kaasneva hulga probleemidega - alates vajadusest vedada Mustamäel ja Lasnamäel elavaid töölisi bussiga tööle kuni meediakünnise ületanud reoveeprobleemini. Antud probleemid oleks olemata, kui tootmine oleks Pärnu maanteel).

Täna lihtsalt piirdub KOV majanduslik huvi uute elanike arvu lisandumisega - sest KOV suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Sestap on linnalähedased vallad huvitatud võimalikult paljude võimalikult suure sissetulekuga elanike saamisest põllu peale. See, kus antud elanikud töötavad või millist teed ummistavad, jääb kuskile "pärastiseks". Taolise ettevõtlusalade arendamisega, nagu tegelevad Soome KOV-id, Eestis eriti ei huvituta- sealt lihtsalt ei tule midagi sisse.