Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Ei räägi ainult üksikisiku tulumaksust. Sotsiaalmaks mis moodustab 1/3 Eesti riigieelarve tuludest on tegelikult palgafondi osa ja see võetakse ära töötaja loodud lisaväärtusest.

Seda nüüd küll, aga kui progressiivse tulumaksu idee poolt või vastu annab argumenteerida, siis progressiivse sotsiaalmaksu mõttest ei saaks mina vähemalt küll aru. Eestis üritatakse põhimõtteliselt regressiivsest sotsiaalmaksust rääkida (nn. "laest"). Sotsiaalmaksust üritatakse katta kulutusi, mille eest kuhugi ei pääse ja ülejäänud majandust selle abil kuidagi juhtida on raske. Toosama väikest hulka inimesi puudutav "lagi" ongi vist enam-vähem ainuke trikk, millega üritatakse seda "nutikamaks" teha ja mida põhjendatakse positiivse mõjuba ülejäänud ettevõtluskeskkonnale.

Vahel on odavam raha kasvõi palkadeks maksta ning kindlasti on odavam see ettevõtte arengusse paigutada - osta mingeid töövahendeid või mida iganes et tootmist efektiivsemaks muuta. Kunagi töötasin Soome kontserni Eesti harus ja siis oli iga majandusaasta lõpul tulekahju kustutamine, et raha ja kasumit on liiga palju ning see tuleb ära kulutada - ega teil juhtumisi uusi mutrivõtmeid või mõnda masinat vaja pole ja jõulupreemiat võiks määrata ja kõike muud, sest raha tuleb nagunii ära anda.

Ma ei tea, mille poolest see süsteem parem on Eesti omast

[taara]

Vahel on odavam raha kasvõi palkadeks maksta ning kindlasti on odavam see ettevõtte arengusse paigutada - osta mingeid töövahendeid või mida iganes et tootmist efektiivsemaks muuta. Kunagi töötasin Soome kontserni Eesti harus ja siis oli iga majandusaasta lõpul tulekahju kustutamine, et raha ja kasumit on liiga palju ning see tuleb ära kulutada - ega teil juhtumisi uusi mutrivõtmeid või mõnda masinat vaja pole ja jõulupreemiat võiks määrata ja kõike muud, sest raha tuleb nagunii ära anda.

Ma ei tea, mille poolest see süsteem parem on Eesti omast

Siin keegi enne tõi mõned numbrid välja kui palju mingi maksuga tuleb eelarvesse raha. 1,3 mld ja käibemaks 2 mld. Palgana maksmise puhul saaks riik tulumaksu, sotsmaksu ja hiljem käibemaksu. Lisaks on töötajal rohkem motivatsiooni oma hetkelisel töökohal jätkata ja panustada sellesse firmasse. Mina näen vähemalt sedasi asja.

[sass76]

Tulumaksu suurendamine on Keskerakonnale tähtis, sest väga suur osa sellest rahast läheb KOV-idele. Tallinn on KOV ja kogu Tallinna raha on Keskerakonna isiklik raha.

[Kriku]

Siin keegi enne tõi mõned numbrid välja kui palju mingi maksuga tuleb eelarvesse raha. 1,3 mld ja käibemaks 2 mld. Palgana maksmise puhul saaks riik tulumaksu, sotsmaksu ja hiljem käibemaksu. Lisaks on töötajal rohkem motivatsiooni oma hetkelisel töökohal jätkata ja panustada sellesse firmasse. Mina näen vähemalt sedasi asja.

Mina ise tõingi

Aga võrdluses Soomega on küsimus, et miks peaks eelistama olukorda, milles ettevõttel on kasulikum võimalikult palju raha investeeringutena kulutada, nii et lausa otsitakse asju, mida osta või siis dividendide maksustamist palgast kõrgemalt. Nagu oleks kuidagi paha, vale või amoraalne investeerida ettevõttesse raha, mitte tööjõudu.

[vanahalb]

Aga võrdluses Soomega on küsimus, et miks peaks eelistama olukorda, milles ettevõttel on kasulikum võimalikult palju raha investeeringutena kulutada, nii et lausa otsitakse asju, mida osta või siis dividendide maksustamist palgast kõrgemalt.

Vahe on minumeelest selles, et Eesti ettevõttest on väga lihtne raha välja (välismaal) viia.
Eestis teenib ettevõte kasumi ja kui omanik skeemitada ei viitsi, maksab ausalt 20 % riigile ja ostab Kariibi merre ühe saare, sest see tundub hetkel äge mõte olema. Eestil riigina pole sellest saarest mingit tolku.
Soomes saaks ka niimoodi teha kuid see saar läheb tükk maad kallimaks, sest raha nii odavalt küll ettevõttest kätte ei saa. Hoopis parem mõte oleks laiendada firmat või parendada töötingimusi (sest seegi suurendab tööviljakust) ja kokkuvõttes jääb raha riiki ning teeb seal uut raha.

Üks ülesanne on investeeringute Eestisse meelitamine. Seda tehakse ja ega Eestil peale sandi geograafilise asukohe midagi muud häda pole. Teine ja sugugi mitte vähem tähtis on hoolitseda, et kord Eestisse paigutatud raha siit enam odavalt kätte ei saa, sest mis hundi käes, see hundi kõhus:) Arenegu ja kasvagu siin, sest tingimused on sama head kui mujal Euroopas. Seda saab maksuseadustega teha.
Praegult on Eesti nagu mingi läbikäiguhoov kus suvalised aserid oma raha käivad loputamas ja sealt saavad Toompea otsustajad samuti näpud rasvaseks. Tavalised töötegijad lähevad minema, sest elatakse mäletatavasti ainult üks kord. Nende asemele saab muidugi tuua ukraina keevitajaid või bangladeshi õmblejaid kuid Põhiseaduses oli kirjas midagi "rahvuse ja kultuuri säilitamisest läbi aegade". Ehk siis ukraina keevitajate asemel tuleb kõigepealt need 100 000 eestlast tagasi tuua. Muidu võivad ägedama loomuga setud varsti hakata seaduseraamatust riigireetmise paragrahvi ja õuest lähimat laternaposti otsima.

[Fucs]

Ma arvan, et Soome süsteem paneb ettevõtet (ettevõtjat) rohkem kulutama/panustama just tööjõudu (suuremad töötasud, preemiad, ning ettevõtte poolt rahaliselt toetatud tegevused) ja töökeskkonda ning tingimustesse. Just need asjaolud on põjusteks, miks siit Soome (ja ka mujale teistesse riikidesse v.a. Läti ) tööle minnakse.

Ma pole isiklikult küll enam 10 aastat kellegi teise, kui enda heaks tööd teinud (ja kogemus soomlaste juures töötamisest jääb vobšee 22 aasta tagusesse ürgaega), kuid ma kaldun arvama (kohvipaks räägib minuga), et vaatamata igasuguste "lõhede" pidevale vähenemisele on töötamine kellegi heaks laias laastus endiselt meeldivam Soomes kui Eestis ja seda isegi samasuguste palganumbrite juures. Siin meil on muidugi häid erandeid kindlasti ja Soomes vastupidiseid halbu erandeid, aga ma mõtlen nii laias laastus.

Töötasust tihti tähtsamad on töökeskkond ja tingimused.
Ja maksud võivad olla ka kaks korda suuremad, kui sama töö eest saab Soomes samapalju töötasu, või kõigele (maksudele) vaatamata isegi rohkem kui siin, kui töökeskkond ja tingimused on paremad.

Ja vaadake, asi pole rahvuses ega inimestes, vaid ikkagi keskkonnas ja tingimustes, mis paneb ka tööandjat käituma (s.h. töötajasse suhtuma) siin ja Soomes täiesti erinevalt.

Heaks näiteks kohe viimane "kuum uudis" HKScan tegevusest.

November 2017

Rakvere lihakombinaadis käärib uus streik.
Eesti Päevaleht kirjutab, et streigiga alanud töötüli peamine põhjus on tapamaja töötajate stagneerunud palk, osadel töötajatel tõsteti viimati palka üle 10 aasta tagasi.

http://www.aripaev.ee/uudised/2017/11/0 ... uus-streik

2017 majandustulemustest...

Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi omaniku ning Põhjamaade suurima toidutootja HKScan sai kolmandas kvartalis 3,8 miljonit eurot kahjumit võrrelduna 3,6 miljoni euro suuruse kasumiga 2016. aasta kolmandas kvartalis. Üheksa kuu kahjum ulatus 23,1 miljonit eurot võrrelduna 6,3 miljoni euro suuruse kahjumiga eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis.

Kontserni kahjum tuli peamiselt Soome ja Taani tütarettevõtetest, Balti riikides ja Rootsis oldi kasumlikud.

Balti riikide üksuste käive kasvas miljoni euro võrra ehk 2,5 protsenti 41,7 miljoni euroni, üheksa kuu käive 0,6 protsenti 119 miljoni euroni.

https://majandus24.postimees.ee/4303299 ... s-kahjumis

2016 majandustulemustest...

Baltikum veab Soome lihatööstusettevõtet.

Soome lihatööstuskontsern, millele kuulub ka Rakvere Lihakombinaat, teatas nädala algul, et nende eelmise aasta kasum oli nõrk ega ületanud ootusi, kuid jääb rahule Baltikumi numbritega.

Rootsis kaotati turuosa ning tulemused jäid tugevalt 2015. aasta numbritele alla. Kogu kontserni eelmise aasta tegevuskasum oli 13,2 miljonit eurot, samas kui aasta varem ulatus see 21,5 miljoni euroni.

Ettevõtte tegevjuht Jari Latvanen tõi välja, et ainsana toetas kontserni kasvu Baltikum, mis on praegu ka nende väikseim turg. „Ainult Balti riigid olid suutelised aasta lõikes oma tegevuskasumit suurendama,“ sõnas Latvanen börsiteates.

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017 ... settevotet

Põhjamaade juhtiv toiduainetööstusettevõte HKScan teenis Baltikumis kolmandas kvartalis ärikasumit (EBIT) 3,3 miljonit eurot, mis on 1,4 miljonit eurot rohkem, võrreldes mulluse aastaga. HKScani käive oli kolmandas kvartalis Baltikumis 41,4 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,4 miljonit eurot vähenenud.

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oi ... =staticpdf

Konkreetne RLK on aga pidevalt olnud valdavalt kasumites viimased kümme ja enam aastat.
https://www.google.ee/search?source=hp& ... rz7vTpy6u0

Ja siin pole midagi erilist, et mujal (nt. koduriigis) kahjumit teenivad välisettevõtted samal ajal siin ikka samal ajal vääramatult kasumeid teenivad.
Mul ei ole kahju, et nad kasumeid teenivad (peavadki teenima), aga mul on kahju, kui seda tehakse (tihti ainult) meie töötajate, meile pakutavate toodete ja meie töötajate töötingimuste arvelt.

Sama kehtib ka kodumaiste ettevõtete kohta.

***

Üks tabel veel maksupoliitika erinevustest meil ja mujal.

[Kriku]

Aga võrdluses Soomega on küsimus, et miks peaks eelistama olukorda, milles ettevõttel on kasulikum võimalikult palju raha investeeringutena kulutada, nii et lausa otsitakse asju, mida osta või siis dividendide maksustamist palgast kõrgemalt.

Vahe on minumeelest selles, et Eesti ettevõttest on väga lihtne raha välja (välismaal) viia.
Eestis teenib ettevõte kasumi ja kui omanik skeemitada ei viitsi, maksab ausalt 20 % riigile ja ostab Kariibi merre ühe saare, sest see tundub hetkel äge mõte olema. Eestil riigina pole sellest saarest mingit tolku.

Seesama efekt aga töötab ka selle kasuks, et välismaa raha Eestisse investeeritaks.

[Kurjam]

Rahast, riigist ja Läti seimist http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ma ... d=80198676

[kaugeltuuriv]

Väga hea,et üks poliitika aluseid,maksundus on nii elava arutelu tekitanud.Ja väga huvitav on seda lugeda.
Pean ütlema,et suuresti olen nõus kaasfoorumlase vanahalb arvamusega asjast.
Maksundus peaks suunama riigi arengut innovaatilisuse ja tootmise arengu suunas ning ka arenema vastavalt.Maksundust,mis arenemise eesmärgina näeb vaid protsent alla või protsent juurde juures olemist,minu arvates seda ei rahulda.
Just maksundus on asi,mis minu arvates tõuseb järgmiste Riigikogu valimiste peateemaks ning seda hakkab tõsisemalt vaegima oma valiku suhtes just see põlvkond,kes enam Nõuka aega ja sellele järgnenud lühikest kaost enam ei mäleta selgelt.
Ka minu jaoks on maksundus järgmiste valimiste see punkt,kuhu minu pea põõrdub.

[Martin Peeter]

Aga võrdluses Soomega on küsimus, et miks peaks eelistama olukorda, milles ettevõttel on kasulikum võimalikult palju raha investeeringutena kulutada, nii et lausa otsitakse asju, mida osta või siis dividendide maksustamist palgast kõrgemalt.

Vahe on minumeelest selles, et Eesti ettevõttest on väga lihtne raha välja (välismaal) viia.
Eestis teenib ettevõte kasumi ja kui omanik skeemitada ei viitsi, maksab ausalt 20 % riigile ja ostab Kariibi merre ühe saare, sest see tundub hetkel äge mõte olema. Eestil riigina pole sellest saarest mingit tolku.
Soomes saaks ka niimoodi teha kuid see saar läheb tükk maad kallimaks, sest raha nii odavalt küll ettevõttest kätte ei saa. Hoopis parem mõte oleks laiendada firmat või parendada töötingimusi (sest seegi suurendab tööviljakust) ja kokkuvõttes jääb raha riiki ning teeb seal uut raha.

Üks ülesanne on investeeringute Eestisse meelitamine. Seda tehakse ja ega Eestil peale sandi geograafilise asukohe midagi muud häda pole. Teine ja sugugi mitte vähem tähtis on hoolitseda, et kord Eestisse paigutatud raha siit enam odavalt kätte ei saa, sest mis hundi käes, see hundi kõhus:) Arenegu ja kasvagu siin, sest tingimused on sama head kui mujal Euroopas. Seda saab maksuseadustega teha.
Praegult on Eesti nagu mingi läbikäiguhoov kus suvalised aserid oma raha käivad loputamas ja sealt saavad Toompea otsustajad samuti näpud rasvaseks. Tavalised töötegijad lähevad minema, sest elatakse mäletatavasti ainult üks kord. Nende asemele saab muidugi tuua ukraina keevitajaid või bangladeshi õmblejaid kuid Põhiseaduses oli kirjas midagi "rahvuse ja kultuuri säilitamisest läbi aegade". Ehk siis ukraina keevitajate asemel tuleb kõigepealt need 100 000 eestlast tagasi tuua. Muidu võivad ägedama loomuga setud varsti hakata seaduseraamatust riigireetmise paragrahvi ja õuest lähimat laternaposti otsima.

Nõus.
Aga tööjõu liigse maksustamise vastu räägib veel argument, et mis on Eesti tugevus rahvusvahelises konkurentsis? See on selles majanduskeskkonnas paiknev suhteliselt haritud ja kõrgekvaliteediline tööjõud. Mingeid erilisi loodusressursse, akumuleerunud kapitali jmt meil ei ole. Kas on mõistlik seda tootmisressurssi nii kõrgelt maksustada? OECD on soovitanud selle asemel maksustada pisut kõrgemalt vara kapitali. Aga ma juba näen Jürgenit õhku ahmimas, kuna see olevat edukuse karistamine.

[Fucs]

Uuring: Eesti suurim häda on maksud
17. juuli 2017, 14:00
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/1 ... -on-maksud

Maksusüsteemi edetabel nagu missivõistlus
02. oktoober 2015, 07:45
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/10 ... sivoistlus

[Lemet]

MTA soovib inimeste abiga tuvastada erasõite tegevaid töösõidukeid

Kuidagi sant tunne on sellist pealkirja lugeda...hakata üle aia naabri õue kiikama ja siis arvuti juurde MTAle ettekannet kirjutama.


http://rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatu ... os-idukeid

[Tundmatu sõdur nr. 4]

MTA soovib inimeste abiga tuvastada erasõite tegevaid töösõidukeid..

Kellegi vene kultuuriruumis üleskasvand kesikust pavlikmoroosovi püüdlikloll aga siiras idee..
Või hoopis mõne Skandinaavia marksistlikes ülikoolides üleõppind eesti feministatibi tavalollakas uitmõte..

Mõlemad variandid on piisavalt tõenäolised - tavapäraselt bolševistlik lähenemine ühesõnaga

[vanahalb]

[
Vahe on minumeelest selles, et Eesti ettevõttest on väga lihtne raha välja (välismaal) viia.
Eestis teenib ettevõte kasumi ja kui omanik skeemitada ei viitsi, maksab ausalt 20 % riigile ja ostab Kariibi merre ühe saare, sest see tundub hetkel äge mõte olema. Eestil riigina pole sellest saarest mingit tolku.

Seesama efekt aga töötab ka selle kasuks, et välismaa raha Eestisse investeeritaks.

Töötab küll jah, aga raha sissetoomiseks peaksid teised efektid töötama - mitte see et Eestis on võimalik päevapealt oma koli kokku korjata ja minema tõmmata nagu üürikorterist.
Iseloomulik näide on pangad, milledest tõsiseltvõetavamad on peale LHV kõik välispangad. Nad toovad raha Eestisse, laenavad siin välja ja viivad tekkinud kasumi odavalt või üldse maksuvabalt (kui mingeid ema- ja tütarettevõtte laene hakatakse aretama) Eestist minema. Kasum on aga tekkinud Eesti ressursside arvelt ja miks peaks selle nii odavalt ära andma?
Veel ilmekam näide on Tallinna Vesi, mis minuteada endiselt brittidele kuulub. Võetakse eesti vesi Ülemiste järvest, müüakse eestlastele ja tulu viiakse minema. Eestis toimetab üldse palju välisfirmasid ja osaliselt ka sellepärast, et eesti ettevõtjate strateegia näib olema oma ettevõtet müügikõlbulikuks arendamine ja võimalikult kasumlikult mahamüümine. Ostjaid on samuti - miks ei peaks olema kui on näha, et selles riigis saab riskivabalt teenida. Riiki ennast aga peavad üleval "palgavaesed" kes oma teenitud tulust vähemalt poole riigile annavad (tulumaks, sotsmaks, suur osa käibemaksust. Aktsiisidest võib-olla mitte nii palju, sest ettevõtted maksavad suure osa kütuseaktsiisist)


Erasõite tegevate töösõidukite tuvastamisel võib ka vastupidist väita - et töösõidukiga erasõidu tegemine on samasugune bolševistlik lähenemine nagu kolhoosi laudast jahukoti varastamine, sest kõik on meie ja ega meri sellest vähene kui härg servast rüüpab
Just siin ülalpool kirjeldatud maksusüsteemi tõttu maksab sõiduauto palgatöölisele kaks korda rohkem kui ettevõttele. Kui ettevõte ostab 10 000 maksva auto omavahenditest, siis palgatööline peab selle ostmiseks teenima peaaegu 20 000: netopalk korrutatult 1,75 pluss käibemaks ehk ta on selle auto eest teise samasuguse auto hinna maksudena riigile maksnud.
Kui siis keegi sõidab töösõitudeks mõeldud autoga eraotsi on see maksusoodustuse kuritarvitamine. Niisugust teavitamist praktiseeritakse teistes riikides samuti kuid Eestis kukkus välja nagu alati. Keegi ei viitsi autonumbreid kontrollimiseks liiklusregistrisse toksida ja praktikas jääbki vaid variant naabri peale kaebamiseks.
Kas mitte Norras ja Taanis pole ametiautodel üldse teistsugused või teistvärvi numbrid ja supelrannas seisev auto toob maksuametisse telefonikõnede laviini. Soomes on Eesti numbritega diiselautod alati kõigil hambus, sest soomlased maksavad auto eest päris kõva lisamaksu ja diisli omanikud veel ca 800 EUR diislimaksu aastas mille eest teid ehitatakse ning miks peaks eestlased neid hüvesid tasuta nautima?

Millegipärast jääb MTA pressiteadetest alati mulje, et eeldatakse erafirmade autode jälgimist. Tegelikkuses kuuluvad sinna ka riigiasutuste autod ja kui kõik ametiautod oleks silmatorkavalt tähistatud saab kaevata ka lapse kooli viinud maksuametniku peale või helistada praamilt, et siin on üks kahtlane auto, proua on riides nagu Orissaare seeneline. Mis toimub

[mart2]

No näoraamatus juba levib üleskutse MTA-le, võtta eeskuju PPA ning Päästeameti aasta julgetest ja kangelaslikest ning teha omad aumärgid -
- aastas rohkem pealekaebusi
- aasta kiireim kaebaja
- aasta noorim kaebaja
jne.jne.