Järjekordne käkk ?

[oleeg]

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland
Autor Rolf Michaelis
11. SS-vabatahtlike soomusdiviis "Nordland" on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis.
Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all.
Hukkus Berliini lähistel ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.
140 x 210, PK, 150 lk
Hind: 122.00 EEK
Kirjastus: Olion

Ostsin ja ootasin kodusesse majapidamisse saabuvat õhtuvaikust, et mõnuga nautida. Kõik oli kena ja hubane, kuni ma lugema hakkasin.




Nii halba ja väärastunud, ilukirjandusliku kallakuga, totaalselt ebaõnnestunud, diletantlikku jne jne tõlget pole ma oma elusees veel näinud


Raamatul poleks ehk vigagi, kuid ebaõnnestunud tõlge rikub teksti tõsiselt ära.

Minu isiklik ja subjektiivne arvamus - täielik ämber!

Tõenäoliselt on paljud endale selle käki juba soetanud, kuid saksa keele valdajatele soovitan soetada ja lugeda originaalkeeles.

NB! Tõlge teadustööks ei sobi.


Siit ka minu ettepanek moderaatoritele:
kas poleks ehk aeg hakata Militaar.net-i poolt andma hinnanguid eesti keeles avaldatavale sõjandusalasele kirjandusele ?

Võiks olla näiteks parimad ja halvimad raamatud, artiklid ja tõlked ?

Isiklikult esitaksin aastakümne halvima tõlke kandidaadiks eelpool nimetatud raamatu tõlke !

Isegi raamatu pealkirja ei suudetud korrektselt tõlkida ! Uutest relvadest ja üksustest ei maksa rääkidagi.

Pean tunnistama, et olen tõepoolest "pisut häiritud" nimetet raamatu lehitsemisest .

lugupidamisega
o

[A4]

http://www.sirp.ee/index.php?option=con ... 8&Itemid=2

[Arnold]

Siit ka minu ettepanek moderaatoritele:
kas poleks ehk aeg hakata Militaar.net-i poolt andma hinnanguid eesti keeles avaldatavale sõjandusalasele kirjandusele ?

Kes Sa, Oleeg, selline oled, et meie tõlkijaid julged arvustada?
Mõte siis selles, et militaarfoorumis õilmitsevad kired ei soodusta just adekvaatse arvamuse prevaleerimist. Keegi profaan üritas siin minu asjatundlikkust sõjahaudade küsimuses kahtluse alla seada, olgu jumal talle armuline!

[Janka]

Libistades kiirelt läbi A4 pakutud lingi võib järeldada ,et mõned tõlkijad ei tunne meie keelt.
Eesti keel on ilus ja väga rikkalik mitmekesiste väljendite poolest. Teda tuleb hoida ja mitte solkida võõrpäraste lisanditega ,mida viimasel ,interneti ajastul ,just noored hoogsalt teevad.
Kui oma keelt ei tunne ,tuleb minna tagasi kooli ja õppida!

interneti ajastu - arvutivõrgu ajastu
Ja jälle uus solktermin vohab ,isegi kasutan ,peab vist kooli tagasi minema.

[Marissa]

Kes Sa, Oleeg, selline oled, et meie tõlkijaid julged arvustada?

Nojah, tegelikult ütles ta välja selle, mis nii mõndagi meist raamatut lugedes vaevanud ... Originaalis hea raamat, aga tõlge selle nii ära soperdanud, et ei tea kas naerda või nutta ... Mõned aastad tagasi sai loetud ühte tõlgitud raamatut - oli teine õhuke, 250 lehekülge. Ei hakka kommenteerima terminoloogiat (jaburusi leidus: nt. pommlennukid, strateegia alane operatsioon, SS-polkovnik ), aga häiris seal kõvasti veel see, et raamat kubises lisaks terminoloogia alastele apsudele ka kirjavigadest. Puhtast õelusest sai siis hakatud kirjavigu kokku lugema ja kirjastus "Olion" sai selle töö tulemusena vägagi pika meili ... Natuke kahju hakkab rahast, kui ostad enda arust huvitava raamatu, aga lugedes avastad, et raamat kubiseb nii kirja- kui ka tõlkevigadest...

Noh, laenasin ise ka selle raamatu endale ja lugesin läbi ... lihtsam vist ikka hankida nüüd endale Nordlandi kohta käiva raamatu originaal ja siis see uuesti läbi lugeda, ilma et vaevaks pead, mida tõlkija ühe või teise termini all tegelikult mõtleb.

Kui oma keelt ei tunne, tuleb minna tagasi kooli ja õppida!

Ega see vist aita ...

Nii et soovitus: inglise ja saksa keel selgeks ning hakkame lugema raamatuid originaalis - aega võib natuke rohkem kuluda, aga enda vihastamine jääb ära

[Mazz]

teha äkki mingi alafoorum kohe eraldi raamatute, kirjateoste ja muu jaoks.
Siis teised foorumlased hindavad/komenteerivad vms.

[Reigo]

Lahutage siis meelt ja visake mõni parim pärl siia kah!

[ennww]

Ei ole aega uuesti üle lugeda, kuid DAS Boot eesti keeles kah millegipärast häiris mind.
Kahjuks originaali pole endal, kunagi hoidsin käes, aga ei raatsinud osta...

Aga kas E-masinatel töötasid tõesti kütjad? Ehk ikka masinistid?/motoristid?
Ja "Kaleun"-i kirjutamine pärisnimena....
Veel oli vist "täis puhumine" (aufblasen ilmselt)

Seal oli veel asju, aga enne kui kõvasti karjuda, peaks originaali lugema.

[Würger 190G]

See ju Eestis krooniline nii ajakirjanduses kui muus meedias. Ja mitte ainult militaarteemad. Keegi ei vaevu ega viitsi küsida / uurida täpset tõlget. Kiire , ruttu tõlkida ja müüki, lugeja mure , saab aru või mitte et mingi jama. Kodanikud toimetajad ei tea sageli terminoloogiast midagi ja suurima kõbina nimel täpsustused ei huvita!

[Arnold]

Aga kas E-masinatel töötasid tõesti kütjad? Ehk ikka masinistid?/motoristid?

Ei ole lugenud, mis see E-masin on? "Enigma"? Sel juhul võiks ju kütja-krüpteerija tööd leida

[ennww]

E-masin (nende väljend) = elektrimootor
Neid ka "köeti". Vähemalt tõlkija arvates. aga nagu öeldud, mul originaali pole. Video on, sealt ei viitsi sõnu kuulama hakata.

[A4]

Ilmselt tulenevad koletud tõlkeapsakad sellest, et tõlkija on endale võtnud töö, mille tegemiseks puuduvad tal teadmised konkreetsest spetsiifilisest valdkonnast. Tööd tehakse lohakalt, arvatakse, et kui mõnda väljendit tõlkida üldiselt, nii, et iga loll aru saaks või lihtsalt otse - et siis on hea küll.

Oma töös pean ka ise aeg-ajalt lühemaid ajakirjanduslikke tekste inglise keelest eesti keelde ümber tegema. Militaarteemade ja -terminoloogiaga erilisi äpardusi pole näiteks olnud, aga teatud teaduslikke või meditsiinilisi tekste tõlkides on küll ikka ilged kalad mõnikord sisse sattunud.

Oluline on ilmselt see, et tõlkija tunneks ise reaalselt huvi selle valdkonna vastu, mida ta tõlgib. Või siis tunneks seda toimetaja. Või kui toimetaja ka ei tunne huvi, siis võiksid kirjastused ju honorari eest lasta tööl enne ilmumist mõne sõja-ajaloolase või vähemalt ajalootudengi pilgu alt läbi käia.

Näide: 2003. aastal eesti keeles ilmunud Das Boot. Raamat on pungil täis mitmesugust merendusterminoloogiat jms, aga kuna raamatu juures kasutati konsultandina Mati Õuna, siis ei saa vähemalt tehniliste terminite tõlkele küll midagi halba ette heita.

Nagu ka Boltowsky kirjutas, on väga hästi nii terminoloogia kui ka üldise sisu poolest väga hästi tõlgitud Suvorovi teosed Dzintars Sprivulise poolt. Viimased Suvorovi raamatud on eesti keelde tõlgitud juba teiste inimeste poolt - pole kah võrreldes mitmete teiste raamatutega väga hull, aga Sprivulise tasemeni siiski ei küündi. Kas keegi teab, miks Sprivulis enam raamatuid ei tõlgi?

[oleeg]

Õhtust!

Reigo soovid on kuulda võetud ja siinkohal mõni suvaliselt ettejäänud pärl:

"Komplekteerimisel sai diviis täisrelvastuse ja -varustuse ..."

Kuna esialgne tigedus on möödunud, siis küsin leebemalt:
kas relvastus või varustus oli purjus ?
Normaalses eesti keeles võiks see kõlada ehk nii:
"Diviis komplekteeriti täies ulatuses relvastuse ja varustusega."
Võimalusi tõlkimiseks oleks selle lause puhul veel mitmeid ...


Raamatust torkas silma üsnagi diletantlik tehnika tundmine või hoopis tõlkija - toimetaja nõrk töö, mille tulemusena kasutati Eesti territooriumil unikaalseid telvi - "liikurkahureid" !!!

Olen kuulnud kasutatavat väljendit "raudrüütliristi kavaler", kuid et rünnaksuurtükki liikurkahuriks nimetataks ...


"Saates sinna abiks 11. SS-soomusdiviisi "Nordland" osi ..."

Millest diviis koosneb ? Või koosnes ? Osadest ?

Tean, et näiteks auto koosneb osadest, aga et ka diviis ...

Üksus, allüksus jne jne. Võinuks natukenegi ajusid pingutada.


"Tannenbergi liinile tõmbuma hakati lõpuks ööl vastu ..."

Kohati on seda tegevust erialakirjanduses nimetatud "taandumiseks" ...
Sarnast stiili edasi arendades võiks eeldada, et raamatu lõpuks võib näiteks "pealetungi" asemel olla väljend "lükkuma"

Uudse terminoloogilise arendusena on kasutusele võetud "vägedegrupp", seda nii "Nord" kui ka "Mitte" suhtes.
Õige oleks ehk olnud "armeedegrupp" ?

Vahest aitab ? Ülejäänu leiate ise või närvide säästmise nimel loete mõnes võõrkeeles.

Tervitades
o

[oleeg]

Unustasin Arnoldile vastata:

Kes Sa, Oleeg, selline oled, et meie tõlkijaid julged arvustada?

Kes ma olen ? Ikkagi inimene ? Justkui.

Lihtsalt kodune kasvatus ei luba halvasti teha, enne jätan tegemata. Ja ei salli kui kõrval seanahka veetakse.

Teisalt on Sinu küsimus täiesti põhjendatud, kuid sellele vastamiseks pean ma enne eidega nõu pidama!

tervitades
o

[Reigo]

Oleeg, tervist!

Nojah, eks tõlkijal on arenguruumi, aga Sa pingutad vast veidi üle. Näiteks:

"Tannenbergi liinile tõmbuma hakati lõpuks ööl vastu ..."
Question
Kohati on seda tegevust erialakirjanduses nimetatud "taandumiseks" ...
Sarnast stiili edasi arendades võiks eeldada, et raamatu lõpuks võib näiteks "pealetungi" asemel olla väljend "lükkuma"

Ei oleks siinkohal nõus. Väed võivad tagasitõmbumise protsessi läbi viia küll. Sagedasti kasutatav väljend. Stiili seisukohalt soovitav kasutada vaheldumisi näiteks taandumisega, taganemisega.

"Saates sinna abiks 11. SS-soomusdiviisi "Nordland" osi ..."

Millest diviis koosneb ? Või koosnes ? Osadest ?
Laughing
Tean, et näiteks auto koosneb osadest, aga et ka diviis ...

Üksus, allüksus jne jne. Võinuks natukenegi ajusid pingutada.

Aga loogiliselt koosneb ju diviisi osadest (kompaniid, pataljonid, abteilungid rügemendid jne); vähemalt angloameeriklased selle üle küll ei imesta ("elements"); ka venelased mitte ("tšasti"). Stiilili seisukohalt võiks kasutada näiteks vaheldumisi üksusega, allüksusega.