Lätis (Iklast-Riiga) sõites ei ole lageraieid näha, kuna seal on mereäärne 10km vöönd, kus lageraie on keelatud. Eelmise aasta lõpus käisin just Lätis metsamajanduspraktikatega (täpsemalt püsimetsandusega) tutvumas. Mingitel erijuhtudel sinna mõned langid on siiski tehtud.
Lätlastel on üldse metsa kolmandiku võrra rohkem, juurdekasv on suurem kui meil, kuid raiemaht on sama. Nad on oma metsatööstuse arendamisega veits jänni jäänud. Aga neil on ka mõned metsandussektorid paremini arenenud, kui meil.
Vastan hea meelega ekacariya küsimusele, et miks ma planeerin suuri lageraielanke.
Erinevate artiklite lugemisel internetist, on jäänud mulle mulje et vanu metsi jääb aastast aastasse aina vähemaks...tegelikultr isegi langetatakse puude lubataud vanuselist piiri et üldse midagi jätkusuutlikult võtta oleks.
2016 aasta lõpus algas see "metsasõda" sellise kampaaniaga, kus oli peal väga ilusasti kujundatud kännu kujuline Eesti kaart
https://www.google.ee/search?q=aita+pea ... wWk5IR0fM:
Kampaania sisu oli umbes selline, et kui hoolid Eestist, siis peata Eesti lagedaks raiumine.
Väga tore kampaania, ainult et ta üks väheseid hädasid oli see, et tal ei olnud just palju pistmist tõega.
Meie põhilistest puuliikidest on vaid mänd selline, mille raiet saab üldjuhul edasi lükata rohkem, kui paarkümmend aastat. Nii kuusk kui ka kask, aga eriti lepad ja haavad hakkavad oma küpsusvanuse saavutamisel peatselt mädanema ja lagunema. Samuti peatub juurdekasv ning seega ei kasutata maa tootmispotentsiaali.
Juuresolev pilt näitab haavikute vanuselist struktuuri, mille osas on seis kõige hullem. Kui jätta kõrvale ca. 10% looduskaitsealuseid maid, on siiski vanade haavikute osakaal liiga suur. Kõik majandusmetsade haavikud tuleks raiuda siis, kui nad on maksimaalselt 50 aastased. Ainult metsamajanduse seisukohast, tuleks meil kohe kõik vanemad haavikud maha raiuda. Siinkohal pean tänama RMK-d kes toetas pikaajalise kestvuslepinguga haaba kasutava Estonian Celli rajamist. Ilma selle tehaseta oleks pilt veel halvem.
Noorte haavikute suur tulp näitab seda, et paraku oleme me palju muid lanke jätnud korralikult uuendamata ning seal asendub vana puuliik haavaga. Samas see ei ole suur katastroof, sest tegelikult kasvab paljudes haavikutes ka noor kuusk, mis paarikümne aasta pärast muutub sama metsa peapuuliigiks tõrjudes haava kõrvale.
Männikute puhul on näha, et meil on praegu kõige rohkem selliseid männikuid, mis on järgneva paarikümne aasta jooksul raieküpsusesse jõudmas. Raieküpseks loetakse männikut, mis on üldjuhul 90 aastane või keskmise rinnasdiameetriga 28. Kuid suureks probleemiks on see, et viimase kuuekümne ja eriti viimase 40 aasta jooksul on meil rajatud väga vähe männikuid. Paljud männikud hakkasidki kasvama enamvähem ühel ajal ning võib öelda, et piltlikult meil ei olnudki võimalik tol perioodil enam rohkem männikuid rajada, kuna kõik männile sobiv maa oli juba mändi täis istutatud. Teine probleem on see, et ka viimasel ajal on männikuid vähe rajatud, kuna a)ta on metsaomaniku jaoks kallis ja 90ndatel ei olnud huvitatud metsa raha tagasi investeerimisest ja b)meil on põtrade arvukus katastroofiliselt suur ja nad söövad enamus männikuid ära. Kui me saaksime põtrade arvukust mitu korda ävhendada, siis tasuks jälle mändi istutada. Põtrade arvukus on kummalisel kombel nii suur just raietegevuse tõttu, kuna raielankidelt saavad põdrad palju paremat sööki, kui küpsest metsast.
Ideaalis oleks mõlemal graafikul ja ka kõikide teiste puuliikide puhul need tulbad enamvähem võrdsed. Sest siis oleks võimalik kogu aeg raiuda sama palju metsa. Seda saab muuta võrdsemaks teadlike metsamajandusvõtetega ja RMK minuteada seda ka teeb. Näiteks männikute raiet püütaksegi edasi lükata (RMK esindaja, palun parandage) sellise mõiste nagu "aastalangi" planeerimisega.
Aga pool meie metsast on eraomanike käes. Paljud eraomanikud ei raiugi üldse oma metsa, aga need, kes kasutavad oma metsa pensionisambana ja püüavad teda majanduslikult rakendada, ei oota jällegi seda, et tal hakkaks nüüd puu juba veits mädanema, et seeläbi mingit üleriigilist vanuselist struktuuri parendada.
Mis puudutab kuusikute raievanuse alandamist viljakatel kasvukohtadel, siis see oli vajalik selleks, et viljakatel kasvukohtadel tekkis kuusele kiiresti südamemädanik ja ei oleks mõistlik oodata, kuni mets mingi x vanuseni kasvab. Kokku võimaldas see vist täiendavat raiet 0,04% eesti metsadest ja see on ainult võimalus, mitte kohustus.
Omalt poolt toetaksin seda, et raievanused võiks üldse ära kaotada või siis vähemalt osadel liikidel neid veel langetada. Soomes kaotati paari aasta eest kõik raievanused ja mingit katastroofi ei juhtunud, kuigi mõned pessimistid seda ennustasid. Ega omanikul ei tasu ju enda taskust varastada, et raiub noore ja kiirelt kasvava metsa maha.
Ma ei tea, kas vastasin küsimusele või ajasin asju segasemaks.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.