Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[VMO]

Kui enamus kaubast müüakse väljaspool oksjoneid, siis on see RMK poolt vale praktika.

Ükski suurtarbija ei tee sulle siia tehast, kui mingi täpsusastmega pole hind kokku lepitud ja sa pakud, et well - osalege metsaoksjonitel.

Kobiseks ka veidi. Eriti kui tunne, et siin asi ka otsapidi justkui minu pihta käib. Taustaks siis niipalju, et olen ka õppinud EPAs metsandust ja sellest ajast tunnen nii EstFori ees olevat Margus Kohavat kui akf vanahalb viidatud artiklis sõna võtvat Martin Arulat. Ja töökoht on RMKs.

Eespool on juba öeldud, et RMK tegelikult müübki sisuliselt kogu oma puidu (85%) kestvuslepingutega. Kestvusleping on pikaajalistele klientidele sisuliselt läbirääkimistega pakkumine, kus lisaks hinnale arvestatakse ka teisi tingimusi - tarnegraafik, kas töödeldakse Eestis, mõõtude vahemikud jne. Hinnad vaadatakse kord kvartalis üle. Üldiselt kestvuslepingud on kuni 5 aastased. Täpsemalt saab vaadata http://rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/muugistrateegia.

EstFor tahab, et RMK tunnistab ta kohe pikaajaliseks kliendiks ja teeks kestvuslepingu pikemaks perioodiks. Kavatsuste protokolliga RMK seda ka siis ütleb. Heal juhul saab EstFor RMK-lt 20% oma puiduvajadusest.

[allatah]

Natuke kommenteeriks seda puidumüügi teemat. Ma ei ole küll RMKst, aga enamvähem aiman, kuidas seal olukord on.
Kui turul on suur nõudlus, siis võiks tõesti rohkem materjali lühiajaliste lepingutega müüa. Samas viimased neli-viis aastat oli turg väga kehvas seisus ning teinekord oli vaja ostjaid lausa paluda, et nad ükskõik mis hinnaga materjali vastu võtaksid. Sellises seisus olid RMK pikaajalised lepingud jällegi väga head. Aastate keskmisena ütleks, et olukord on rahuldav.
Olen mõnikord kuulnud jutte, et riigimetsa ei peaks madala hinna ajal raiuma. Paraku hävitaks see kohaliku puidutööstuse, puidu raiumise kogemuse ja ka puidu raiumise võimekuse. Kui raie halbadel aegadel peatada, siis pole heal ajal enam mehi ega masinaid kuskilt võtta, kes seda tööd teeksid. Samuti kaoksid kogemused.

[vanahalb]

Ma arvangi RMK-st halvasti justnimelt nende raiekultuuri tõttu. Nui neljaks on vaja tootmisplaan täis saada ja kõige odavam on seda teha lageraietega. Mul on endalgi lapike metsa ja nii nagu RMK majandab seal küll midagi teha ei saa.
Halbadel aegadel võiks RMK mahte koomale tõmmata ja vahelduseks ka harvendusraiet teha. Hoiabki mehed tõõs ja kogemused tulevad mühinal - lageraiet teha oskab iga loll. Seda takistab ilmselt jälle kõrbev riigieelarve, mis kiiret raha ja suuri mahte nõuab.

Lugesin ka akf VMO viidet puidumüügistrateegiale ja kestvusleping tundub "peaaegu oksjon " kuid väga laialivalguvate tingimustega. Võib-olla oskab keegi valgust heita sellele, et kas kestvuslepingu kliendiks võib siis saada tõesti igaüks nagu RMK väidab või ainult "omad joped" nagu väiksemad tegijad kurdavad. Või mis takistab selles artiklis sõna saaval Martin Arulal kestvuslepingut sõlmida?
RMK lubadus, et igaüks võib sellise kestvuslepingu saada nagu EstFor küsib on seetõttu võimatu, et raiemaht on ikkagi piiratud. Kui EstFor saab näiteks poole materjalist ja paar teist klienti ülejäänud poole siis ongi otsas. Ülejäänud kliendid võivad saada midagi erametsast või peavad tooma välismaalt ja viimase puhul on juba transpordikulu kindlasti suurem kui RMK käest ostes. Seepärast tõenäoliselt ongi juttu "lubamatust riigiabist" ja muust sellisest. Erafirma võib muidugi kliente kategooriatesse jagada, mõnele müüa ja mõnele põhimõtte pärast mitte anda kuid riigiettevõte niimoodi teha ei saa.

Kui EstFor oleks samuti riigifirma, siis ilmselt polekski kogu vaidlust. Niimoodi eraettevõttena on tooraine hankimine ta enda isikliku mure kategooriasse kuuluv ülesanne. Ostetaksegi oksjonitelt (oksjonid ei pea üksiku raielangi või hunniku mahu kaupa käima), ostetakse ka konkurendi käest kalli hinnaga kui on sel parasjagu midagi üle on aga endal plaan kõrbeb või pannakse tehas lühendatud tööajaga käima.
Mõnedele kaasfoorumlastele näikse tunduvat, et EstFor on mingine Eesti Nokia mis peab eelisolukorras olema.

[diesel]

guugli timelaps on huvitav asi.
saab kenasti aimu, mis mahus viimastel aastatel raiutud on.

[VMO]

Halbadel aegadel võiks RMK mahte koomale tõmmata ja vahelduseks ka harvendusraiet teha. Hoiabki mehed tõõs ja kogemused tulevad mühinal - lageraiet teha oskab iga loll.

Võib-olla oskab keegi valgust heita sellele, et kas kestvuslepingu kliendiks võib siis saada tõesti igaüks nagu RMK väidab või ainult "omad joped" nagu väiksemad tegijad kurdavad. Või mis takistab selles artiklis sõna saaval Martin Arulal kestvuslepingut sõlmida?

Ega harvendusraiet mahtu lihtsalt suurendada ei saa - seda tehakse vajaduse järgi eesmärgiga anda allesjäävatele puudele paremad kasvutingimused (rohkem ruumi ). Küpsetes metsades seda teha ei tohigi. Seal saaks teha küll turberaieid, aga seda ka mitte igal pool. Kui kuusik hõredaks võtta, siis järgmise tormiga on ta lihtsalt kummuli. Aga loomulikult peab töö ise korralik olema. Kuigi kui ikka 3 kuud sajab, siis ka parima tahtmise juures mülkaid tekib

Kuna ise puidumüügiga kokku ei puutu, siis täpselt kestvuslepingu kohta öelda ei oska. Üldiselt kestvuslepingu kliendiks saamiseks tuleb alguses olla edukas n.ö tavalisel enampakkumisel ja kui paaril aastal oled edukas, siis saad lepingu. Aga jah, eks jagatav pirukas on ikka ühesuurune. Täpsemalt on see küll viimase 5 aastaga suurenenud 3 milj tm-lt 4 miljonini.

Martin Arulal peaks leping olemas olema, aga seda palgile. Saan aru, et Toftani idee on osta paberipuud, sealt parem osa palgiks välja sorteerida ja ülejääk paberipuuna edasi müüa. Ja mis jopedesse puutub, siis on ta RMK müügipealiku kursavend. (Väike see küla nimega Eesti)

Veidi oskan ka kommenteerida ostmist kliendi poolelt. Mul vend on palkmajade tootja ja algselt ostis ta põhiliselt eraomanikelt. See tähendas aastas ühe kuu ainult ostmisega tegelemist - iga kord oli erinev müüja, kellele vaja selgitada, mis materjali ta soovib. RMK kliendina see kuu tal vabanes. Kuigi jah, viimaste RMK reformide järgselt on ka tal mingeid segadusi õige materjali saamisega olnud.

[vanahalb]

Mülkad mülgasteks, eks nad pehmemates kohtades paratamatult tekivadki ja tuleb vahel buldooserile kuuma anda.
RMK tegevuses härib mind mülgastest palju enam komme hästi ligipääsetavates kohtades lageraieid teha. Külas, kust ma pärit, on RMK-l ütleme 10 h metsatükk. Asfalttee äärest, kuhu metsaveoautol lihtne ligi pääseda, võeti ca 2 ha lageraiega puhtaks ja teest kaugemal on selline roogandik, et võib silma peast välja torgata.
No arusaadav jah, et raha oli nüüd ja kohe vaja kuid neilsamustel halbadel aegadel kui kellegile müüa polnud oleks võinud kõik 10 ha harvendusraiega läbi käia ja oleks kõigil tööd ning leiba ja mets hooldatud ning puiduvirn sama kõrge. Kõike ei saa rahas mõõta.

Äraneetud nõukaajal oli minuarust lageraie üsna erandlik nähtus: võib-olla pärast metsatulekahju või tormimurrus lubati nii teha. Muidu oli korralik ukerdamine - metsnik märkis need puud ära, mis maha läksid ja nende metsast kättesaamine oli keerulisem kui mahalõikamine. Palgipuud tegime ka niimoodi ja ei mäleta küll , et kuskil mets järgmisel aastal küljeli oleks vajunud. Muidugi, päris Põhja-Eestis pole ka suurt kuusemetsasid mis võib-olla tõesti teistmoodi reageerivad.

Ja seesuur, et kui Toftan tahab osta paberipuud ning sellest peenpalki välja sorteerida, siis miks RMK ise materjali sortimentideks ei jaota? Mu arusaaamist mööda saab peenpalgist ikka natuke paremat hinda ja Toftanil on paberipuu täiendav sorteerimine kasumlik. Siit tekibki mõte, et RMK-s lüüaks kõik mis metsas leidub ühte hunnikusse ja kõige odavama puu hinnaga müüki. Tulevikus tselluloosikatlasse, sest leping on tehtud ja üks puu kõik ning ongi omal vähem tööd. Nii masendav vast asi pole kuid siit kaudne viide herr Trummi küsimusele, et mismoodi antakse poolmuidu ära?

[allatah]

Ma tegelen küll erasektoris ja RMKga puutun kokku vaid niipalju, et mõnikord on vaja nende maa kasutamiseks luba küsida. Kuid mul on tunne, et mu jutt muutub liiga RMK kaitsmiseks. Andke andeks, kui erapoolikuse kaotan.

Miks RMK siis peenpalki ei lõika ja kõik paberisse paneb?
Ma täpselt ei tea, aga arvan, et siiski lõigatakse ka peenpalgi sortimentidesse materjali. See sõltub piirkonnast ja kindlasti ka langist.
Siiski tuleb arvestada sellega, et mõnda sortimenti ei ole mõtet lõigata, kui teda tuleb veerand autokoormat ja hind on vaid grammivõrra kõrgem, kui paberil. Metsaomanik (kas mõni meie 100 000 eraomanikust, või siis meie kõik RMK omanikena) võib sellest kaotada. Samuti on sel peenpalgil palju rangemad kvaliteedinõuded ning kui sealt juba paar protsenti praaki läheb, siis tuleb koorma keskmine hind väiksem, kui paberisse viies. Kui see Toftani asi algas, siis ei saanud nad minuarust soovitud kogust peenpalki seepärast, et maksid selle eest liiga vähe.
Ka mult küsis hiljuti ülemus, et miks me ühte teatud sortimenti ei lõika, kuigi selle hind on kõrge. Selgitasingi ära, et selle lõikamine ei ole kõiki kulusid arvesse võttes kasumlik. Harvesterile antav sortimendileht sõltub paljuski langi iseloomust.
Ma nüüd pead ei anna, aga viskan õhku väite, et Eestis on lõigatav sortiment võrreldes skandinaaviamaadega mitmekesisem. Muust euroopast ei hakka rääkimagi.
Siin oli jutt praagi osakaalust. Ütlen igaks juhuks ära, et paar protsenti praaki on palgil-pakul täitsa OK ja kui praagi protsent juba kuskil 0 ja 1 vahel on, siis on halvasti, sest järelikult lõikab harvester liiga palju väärtuslikku materjali riskivabalt madalamasse sortimenti.

Äraneetud nõukaajal oli minuarust lageraie üsna erandlik nähtus
Olen kuulnud ka sellest, kuidas nõukaajal öeldi välja, et aastane raiemaht on 1mln tm ja kui millalgi läks see 2mln tm peale, siis oli hirmus paanika.
Mul endal pole õnneks olnud võimalust oma teadlikku elu sel õndsal ajal elada, seega ei oska kõike kommenteerida. Kuid me peame pidama silmas seda, et meie metsade vanuseline struktuur on tugevalt paigast ära. Toona ei oleks meie praegune raiemaht tõepoolest jätkusuutlik olnud. Kuid arvestades majandusmetsade hetkeseisu, siis ütlen lausa sellise väite, et tõenäoliselt oleks meil järgneva 10 aasta jooksul hädasti vaja raiuda 20mln tm aastas ja seejärel võiks selle mahu jälle kuskile 10-15mln vahele tõmmata.
Meil on väga palju üleküpsenud metsi, mis mitte ainult ei kaota oma väärtust, vaid mis hoiavad väärtuslikku tootmismaad kinni. Me saaksime nende raie korral oma metsa palju rohkem uuendada.

Harvendusraie
See on oluline metsakasvatuslik raie. Metsakasvatus koosneb üleüldse järgmistest etappidest:
1)Uuendamine-maapinna ettevalmistus, istutamine/külv, noorendiku hooldamine (1-3 korda)
2)Hooldusraied-valgustusraie (1-2 korda) ja harvendusraie (1-ca.3 korda).
Valgustusraiet tehakse noores metsas ja siis jääb lõigatud puu metsa maha. Valgustusraie eesmärk on kujundada uue metsa liigiline koosseis ja jätta alles need puuliigid ja ka üheliigilise metsa korral paremate tüvedega puud, mida me tahaksime suures metsas näha.
Harvendusraie eesmärk on ennetada looduslikku väljalangevust ja tagada allesjäävatele puudele parimad valgus- ja toitetingimused. Harvendusraie on metsaomaniku jaoks üldjuhul mõningase tulukusega, kuna seda puud saab juba müüa. Siiski on oluline, et mittekunagi ei või harvendusraiel tulu taga ajada, sest sel juhul keeratakse tulevikumets pekki.
3)Metsakasvatuse viimane etapp on uuendusraie. Uuendusraie võib olla lageraie või mõni turberaie liik.

Metskasvatuse käigus on noores metsas sõltuvalt uuenduse viisist 1500-~30 000 noort taime, millest jääb küpsesse metsa alles alla tuhande.

Täpsemalt harvendusraie tegemise ajatamisest.
Harvendusraie paratamatult kahjustab allesjäävat metsa. Mõned terved puud saavad viga, natuke saab maapind (juured) viga ja seetõttu tuleb mõista, et harvendusraie tekitab alati mingit kahju. Harvendusraiet peaks seega tegema siis, kui saadav kasu ületab kahju. Saadav kasu on suurim siis, kui mets on tihe ja juurdekasv on aeglustunud. Suurimat mõju avaldab harvendusraie just nooremapoolses metsas. Harvendusraiet ei ole mõtet teha näiteks männikus, mis läheb 5 aasta pärast nagunii raiesse.
Kui madalate hindade korral tehtaks ainult harvendusraieid, kust ei tuleks jämepalki, siis see mõjuks katastroofiliselt meie saetööstustele. Võib juhtuda, et paljud paneksid pillid kotti ja siis ei oleks pärast enam üldse võimalik jämepalki mingi hea hinna eest müüa, kuna mõnele allesjäänud saeveskile on valikud küllaga.
RMK roll nii saetööstuse ülevalhoidmisel, meie metsatööde teadmiste alalhoidmisel on väga olulise stabiliseeriva toimega.

Et nüüd mitte RMK käsilasena näida, siis tõden, et mulle kah suured LR langid ei meeldi. Kuid ka ma ise planeerin neid, sest meie metsade vanuseline struktuur on ikka väga paigast ära. Mulle ei meeldi ka sügavad roopad, kuid paraku olen ka ise selliseid töid korraldanud ja ilmselt korraldan ka tulevikus.

Loodan, et meie 107 000 erametsaomanikku muutuvad juba lähiajal nii jõukaks, et hakatakse veelgi enam oma metsa investeerima. Mitte ainult uuenduse vaid ka taristu parendamise näol.
Need ajad on õnneks möödas, kui keskmine metsaomanik investeeris oma metsatulu kasutatud Opelisse. Ma ütleks, et praegu investeerib keskmine metsaomanik tulu oma elukoha parandamisele ja kiiresti on tõusmas ka see, et metsast saadud tulu investeeritakse metsa tagasi.

[ekacariya]

Kuid ka ma ise planeerin neid, sest meie metsade vanuseline struktuur on ikka väga paigast ära.

Oota mis mõttes? Või äkki selgitad oma väidet?
Erinevate artiklite lugemisel internetist, on jäänud mulle mulje et vanu metsi jääb aastast aastasse aina vähemaks...tegelikultr isegi langetatakse puude lubataud vanuselist piiri et üldse midagi jätkusuutlikult võtta oleks.
Ma mäletan et käisin 80-ndate keskel isaga metsatöödel kaasas, ja ma arvan et need vanad jämedate puudega metsad mida tollal nägin on nüüdseks suures osas maha võetud...
Ja ma mäletan et ka metsatööde kultuur oli teine...alati oli tuli üleval et põletada oksad mis puude lõikamisel maha jäid... Võeti puud ja seejärel tehti maastik korda...vastutustundlike inimeste kombel.

[maksipoiss]

Harvendusraie paratamatult kahjustab allesjäävat metsa. Mõned terved puud saavad viga, natuke saab maapind (juured) viga ja seetõttu tuleb mõista, et harvendusraie tekitab alati mingit kahju. Harvendusraiet peaks seega tegema siis, kui saadav kasu ületab kahju.
.

Lätis näiteks peab jupp aega sõitma enne kui teeääres mõnda lageraie lanki kohtad, samas kui mõni harvendusraie liikidest on jumala tavaline asi. Ime siis et meil toimuv tavainimesed kettasse ajab. Tuttav on RMK-s metsakorraldaja , tema suhtumine ja kirjeldused sealsest metsamajandamisest ajavad imestusest kulmud kuklataha (samuti kui radikaalsete puukallistajate tegemised).

[allatah]

Lätis (Iklast-Riiga) sõites ei ole lageraieid näha, kuna seal on mereäärne 10km vöönd, kus lageraie on keelatud. Eelmise aasta lõpus käisin just Lätis metsamajanduspraktikatega (täpsemalt püsimetsandusega) tutvumas. Mingitel erijuhtudel sinna mõned langid on siiski tehtud.
Lätlastel on üldse metsa kolmandiku võrra rohkem, juurdekasv on suurem kui meil, kuid raiemaht on sama. Nad on oma metsatööstuse arendamisega veits jänni jäänud. Aga neil on ka mõned metsandussektorid paremini arenenud, kui meil.

Vastan hea meelega ekacariya küsimusele, et miks ma planeerin suuri lageraielanke.

Erinevate artiklite lugemisel internetist, on jäänud mulle mulje et vanu metsi jääb aastast aastasse aina vähemaks...tegelikultr isegi langetatakse puude lubataud vanuselist piiri et üldse midagi jätkusuutlikult võtta oleks.

2016 aasta lõpus algas see "metsasõda" sellise kampaaniaga, kus oli peal väga ilusasti kujundatud kännu kujuline Eesti kaart https://www.google.ee/search?q=aita+pea ... wWk5IR0fM:
Kampaania sisu oli umbes selline, et kui hoolid Eestist, siis peata Eesti lagedaks raiumine.

Väga tore kampaania, ainult et ta üks väheseid hädasid oli see, et tal ei olnud just palju pistmist tõega.
Meie põhilistest puuliikidest on vaid mänd selline, mille raiet saab üldjuhul edasi lükata rohkem, kui paarkümmend aastat. Nii kuusk kui ka kask, aga eriti lepad ja haavad hakkavad oma küpsusvanuse saavutamisel peatselt mädanema ja lagunema. Samuti peatub juurdekasv ning seega ei kasutata maa tootmispotentsiaali.

Juuresolev pilt näitab haavikute vanuselist struktuuri, mille osas on seis kõige hullem. Kui jätta kõrvale ca. 10% looduskaitsealuseid maid, on siiski vanade haavikute osakaal liiga suur. Kõik majandusmetsade haavikud tuleks raiuda siis, kui nad on maksimaalselt 50 aastased. Ainult metsamajanduse seisukohast, tuleks meil kohe kõik vanemad haavikud maha raiuda. Siinkohal pean tänama RMK-d kes toetas pikaajalise kestvuslepinguga haaba kasutava Estonian Celli rajamist. Ilma selle tehaseta oleks pilt veel halvem.
Noorte haavikute suur tulp näitab seda, et paraku oleme me palju muid lanke jätnud korralikult uuendamata ning seal asendub vana puuliik haavaga. Samas see ei ole suur katastroof, sest tegelikult kasvab paljudes haavikutes ka noor kuusk, mis paarikümne aasta pärast muutub sama metsa peapuuliigiks tõrjudes haava kõrvale.

Männikute puhul on näha, et meil on praegu kõige rohkem selliseid männikuid, mis on järgneva paarikümne aasta jooksul raieküpsusesse jõudmas. Raieküpseks loetakse männikut, mis on üldjuhul 90 aastane või keskmise rinnasdiameetriga 28. Kuid suureks probleemiks on see, et viimase kuuekümne ja eriti viimase 40 aasta jooksul on meil rajatud väga vähe männikuid. Paljud männikud hakkasidki kasvama enamvähem ühel ajal ning võib öelda, et piltlikult meil ei olnudki võimalik tol perioodil enam rohkem männikuid rajada, kuna kõik männile sobiv maa oli juba mändi täis istutatud. Teine probleem on see, et ka viimasel ajal on männikuid vähe rajatud, kuna a)ta on metsaomaniku jaoks kallis ja 90ndatel ei olnud huvitatud metsa raha tagasi investeerimisest ja b)meil on põtrade arvukus katastroofiliselt suur ja nad söövad enamus männikuid ära. Kui me saaksime põtrade arvukust mitu korda ävhendada, siis tasuks jälle mändi istutada. Põtrade arvukus on kummalisel kombel nii suur just raietegevuse tõttu, kuna raielankidelt saavad põdrad palju paremat sööki, kui küpsest metsast.
Ideaalis oleks mõlemal graafikul ja ka kõikide teiste puuliikide puhul need tulbad enamvähem võrdsed. Sest siis oleks võimalik kogu aeg raiuda sama palju metsa. Seda saab muuta võrdsemaks teadlike metsamajandusvõtetega ja RMK minuteada seda ka teeb. Näiteks männikute raiet püütaksegi edasi lükata (RMK esindaja, palun parandage) sellise mõiste nagu "aastalangi" planeerimisega.
Aga pool meie metsast on eraomanike käes. Paljud eraomanikud ei raiugi üldse oma metsa, aga need, kes kasutavad oma metsa pensionisambana ja püüavad teda majanduslikult rakendada, ei oota jällegi seda, et tal hakkaks nüüd puu juba veits mädanema, et seeläbi mingit üleriigilist vanuselist struktuuri parendada.

Mis puudutab kuusikute raievanuse alandamist viljakatel kasvukohtadel, siis see oli vajalik selleks, et viljakatel kasvukohtadel tekkis kuusele kiiresti südamemädanik ja ei oleks mõistlik oodata, kuni mets mingi x vanuseni kasvab. Kokku võimaldas see vist täiendavat raiet 0,04% eesti metsadest ja see on ainult võimalus, mitte kohustus.
Omalt poolt toetaksin seda, et raievanused võiks üldse ära kaotada või siis vähemalt osadel liikidel neid veel langetada. Soomes kaotati paari aasta eest kõik raievanused ja mingit katastroofi ei juhtunud, kuigi mõned pessimistid seda ennustasid. Ega omanikul ei tasu ju enda taskust varastada, et raiub noore ja kiirelt kasvava metsa maha.

Ma ei tea, kas vastasin küsimusele või ajasin asju segasemaks.

[mart2]

Lisaks veel kaks asja -
a) harvendusraie kultuurkuusikutes viib sageli selleni, et ennem tihedas puistus, kus põtradel oli raske liikuda, tekivad koridorid, kus need "satikad" vabalt rännates hakkavad kahju tekitama, Noore kuuse koor on põdra maius. Kui 10-15 cm läbimõõduga noorel kuusel koor maha tõmmatakse - tavaliselt meeteri või pooleteise jagu - siis on puu hukas. Mõne aastaga võib isegi nii minna, et suurem torm võtab sellisest kuusikust kuni poole maha - seda rinna kõrguselt...
Olen sellist ~40 -50 aastast põllule istutatud kuusikut pidanud sanitaar-lageraidena likvideerima. 3.5 ha...
b) kuusikute suurim probleem vanusega on juurepäss/-pess - kui see on sees, siis võib olla kahjustatud mitu meetrit just alumist osa. Lisaks puidu kvaliteedi langusele muutuvad nad oluliselt atraktiivsemateks erinevatele kahjuritele - peamiselt üraskid.
Juurepässi/-pessu vastu ei ole võimalik võidelda ja raievanuse allapoole toomine annab võimaluse teha raie ennem, kui kahjustused ajaga liiga suureks lähevad.

Lisan ling huvilistele lugemiseks (väga hea illustreeriva pildiga).
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=23958269

[Kriku]

Täiendaksin minust targemate akf-ide juttu veel kahe punktiga:
1) esteetiline-eetiline külg - värske lageraielank näeb loodust armastavale matkajale kole välja küll, aga loodus taastub ruttu ning seal käibki pidev olelusvõitlus. Iga mahasaetud puu annab mõnele teisele puule võimaluse, iga alla aetud jänes on kellelegi taeva kingitus jne;
2) taasmetsastamine - metsaomaniku tegevusest sõltub, kas see, mis edasi tuleb, toimub loomuliku metsauuenduse tempos (lehtpuuvõsast kuuse enamusega segametsani mitusada aastat) või istutab ta selle protsessi kiirendamiseks kohe uued kuusetaimed peale.

[metsapoole]

No kuradi idioodist puukallistajad, kohe mitte ei taha te aru saada, mis on ainuõige. Me oleme pidanud vihast võitlust metsaga 5000 aastat ja mitte kuidagi ei ole me tast jagu saanud vägisi on ikkagi nii, et oleme kaotajad. Ometi on tehtud kõik selleks, et saaks kuidagi sellest metsast lahti. (Seda ka täna)
Aga õnneks täna oleme juba nii targad ja kogemustega, et suudame selle probleemi lõplikult väärindada. Ja asemele rajame uue ilusa ja terve looduse. Ei ole seal enam kohta elukatele kes tekitavad meie arukale ja säästvale majandamisele kahju. Ainult puhas kasu kõigile.
Mis te kaeblete, ei ole te ju autost kaugemale metsa alla oma jalga tõstnud. On ju härra minister isiklikult langile oma jalajälje jätnud tõestamaks teile, et inimene oma raskusega vajub sügavamale kui laiade roomikutega metsatehnika.
No ja see naljanumber selle hõberemmelga ümber, mis kodanikualgatus, täis debiilikud. Te olete sama lollakad kui need lillelapsed sekvoiade küljes. Normaalsed inimesed pidasid piknikku imetledes tuumaseeni poligoni servalt olles õnnelikud tundes oma võimu looduse üle.
Võtke mõistus pähe, palju me veel peame raha raiskame suhtekorraldusele.

[maksipoiss]

Lätis (Iklast-Riiga) sõites ei ole lageraieid näha, kuna seal on mereäärne 10km vöönd, kus lageraie on keelatud. Eelmise aasta lõpus käisin just Lätis metsamajanduspraktikatega (täpsemalt püsimetsandusega) tutvumas. Mingitel erijuhtudel sinna mõned langid on siiski tehtud.

Pigem pidasingi silmas eelmise suve ümber Läti ringreisil nähtut. Äkki on siiski tegemist sellega ,et meite metsamehed armastavad metsa võtta kui põldu, kus elutsev on nagu issanda nuhtlus mis ainult kahjustab metsa ja segab selle majandamist (see ongi see tuttava metsakorraldaja maailmavaade millest ma eelmises postituses rääkisin).

[nimetu]

Ei ole Lätiski kõik roosiline. Seal on samasugune vastuseis roheliste ja metsamajandajate vahel:
https://eng.lsm.lv/article/economy/econ ... e.a215304/