Eesti majandus eile, täna ja homme.

[vanahalb]

Lõpptulemus: keeratakse üks järjekordne käkk kokku ja otseloomulikult pärat mitte keegi mitte millegi eest ei vastuta. Ainult lihtinimene kannataks lõpuks, kui Emajõe vees õngejõhv ära sulama kipub ja suplejad peale veeskäimist leeprahaigete moodi välja näevad.

Kas Soomes ja Rootsis asi tõesti nii hull? Käin sealkandis vähe, aga haisvat ja ära mürgitatud maastikku pole veel täheldanud. Samas erinevat sorti puidutööstuseid küll. Või lihsalt samasuguse tehase eestisse ehitamine paneb selle tehase igast otsast väävelhapet välja ajama?

Vähemalt Soomes ei ole asi nii hull, et selget paska torust jõkke voolab. Küsimus polegi mitte selles vaid õnnetuse juhtumise tõenäolisuses. Igasugustel seadmetel on kalduvus rikki minna ja hinnata tuleks seda, et "mis juhtub kui" ja kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub. Ma panen täiesti puusalt et Soomes on reostuse tekke tõenäosus 5 % ja Eestis 20. Mingine vahe on töökultuuris, turvanõuded on Soomes samuti rangemad (igaüks, kes tänaval ehitajat näeb võib veenduda, et nii nagu Eestis, ei ehita Soomes mitte keegi) ja niisuguseid "kilekotivanasid" nagu Eestis tavapärane, Soomes naljalt ei kohta. Kilekotivana ei pea üldse parteilane olema, piisab kui mõni kontrollorgan end ära laseb osta. Sellest polegi niiväga palju aega möödas ca aasta 2005 oli kui meil Eestis töö juures hulk masuuti maha voolas Naabrid kutsusid keskkonnakaitse, keegi tibi tuli ja astus kohe oma uute valgete Adi-tossudega masuudilompi. Asja eest vastutav seltsimees viis ta poodi, palus näidata näpuga, et milliseid kingasid kompensatsiooniks vaja on ja sinnapaika kõik jäigi.
Ei usu , et niisuguses mentaliteedis vahepeal mingeid olulisi nihkeid paremuse poole on toimunud. Mullegi tundub, et risk tselluloositehases mingi protsess tuksi keerata ja Peipsi järv ära solkida on liiga suur.

Teisalt - niisugused rajatised saavad olla seal kus looduslikud tingimused on soodsad. Tartu kant oli sobiv ja kui sinna ei tule, pole mõtet hakata punnitama ning mingeid 50 km kanaleid kaevama. Lätlastel oli samasuguse tehase ehitamise plaan juba varem ja sealsete tingimustega sobis Daugava äärde. Kui riik "ei" ütles, siis maeti see mõte maha ja puitu kasutatakse nüüd teistmoodi. Taevas pole sellepärast veel Daugavasse kukkunud.
Mingine analoog on sadamatega. Nõukaajal ehitati Muuga sadam praegusesse kohta seepärast, et koht oligi kõige sobivam. Otstarvet arvestades oleks võinud muidugi Petrogradile lähemal olla. Peale NSV Liidu lagunemist ja Baltikumi taasiseseisvumist tehti uus sadam tunduvalt sandimasse kohta kuid parem Ust-Luuga kui mitte midagi. Küll aga pole mingit majanduslikku mõtet hakata süvendama ja ehitama Muuga sarnast sadamat Pärnusse - põhjendusega, et Soomes ja Rootsis ju on sellise suurusega linnades tõsised sadamad. On küll ja sellepärast, et rannik on teistsugune. Tselluloositehase ehitajate vahepealsed lubadused kanalitega asju lahendama hakata läksidki liiga emotsionaalseteks kätte ära.

[teeline35]

Vähemalt Soomes ei ole asi nii hull, et selget paska torust jõkke voolab. Küsimus polegi mitte selles vaid õnnetuse juhtumise tõenäolisuses. Igasugustel seadmetel on kalduvus rikki minna ja hinnata tuleks seda, et "mis juhtub kui" ja kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub. Ma panen täiesti puusalt et Soomes on reostuse tekke tõenäosus 5 % ja Eestis 20. Mingine vahe on töökultuuris, turvanõuded on Soomes samuti rangemad (igaüks, kes tänaval ehitajat näeb võib veenduda, et nii nagu Eestis, ei ehita Soomes mitte keegi) ja niisuguseid "kilekotivanasid" nagu Eestis tavapärane, Soomes naljalt ei kohta.

Soomes ja Rootsis selliseid tehaseid kummaski mitu. Seega hüpoteetilise 5% reostuse tekkimise võimaluse realiseerumise tõenäosus suurem. Järelikult peaks nii mõnigi järv või jõgi mõne paberi- või tselluloositehase avarii tagajärjel ära reostatud olema! On keegi midagi kuulnud ja kui suur reostus oli?
Mulle tundub see risk piisavalt väiksena, et samasuguse ohutunnetuse pealt Tartu linn kui hetkel ühe suurima Emajõe ja Peipsi järve reostaja, ära likvideerida.

[vanahalb]

Ega Soomes ka kõik kahel käel tselluloositehaseid ei poolda. Üks link mingisele blogile (sotsiaaldemokraat ja muidu maailmaparandaja) kus on kogutud viiteid kriitilistele artiklitele.
http://jounisnellman.puheenvuoro.uusisu ... ulevaisuus

Ma veerisin sealt, et Äänenkoski uus tehas (seal on paberitehas olnud juba 100 aastat ja uue ehitamine on Eesti kontekstis võrreldav pigem Kehra rekonstrueerimise ja mitte Tartu omaga) tekitab samas koguses sulfaate-fosfaate, mis hiljaaegu Talvivaara kaevanduses (see pole nüüd küll paberitehas) keskkonda sattusid ja emotsionaalsemate kodanike arvates kogu Põhja-Soome vee tuksi keerasid.
Seda, et kui suur on juhtumi tõenäosus on pädevamad hindama kindlustusseltsid. Meie ettevõttes , pole puidutööstus ja maailmamastaabis keskmiste hulgas , juhtub Soomes 3-4 intsidenti päevas. Õnnetusjuhtumiks loetakse ka see kui keegi õues libastub ja kroonu tunked ära rokastab. Kui neid liiga palju juhtub ja kindlustusselts peab hakkama raha välja käima, siis aastamakse tõuseb ja võib-olla on pikemas perspektiivis otstarbekam äri hoopis kinni panna.

Ärareostatud maad ja veed saab raha eest põhimõtteliselt korda teha kui kellelgi raha on. Pankadel ja kindlustusseltsidel on ja kui puudu jääb, trükitakse juurde. Erinevalt Soomest pole minumeelest Eestis ettevõtetel vabatahtlikku-sunniviisilist vastutuskindlustust ja suht tõenäoline on, et mingi suurema reostuse taga on hiljem OÜ osakapitaliga 2500 EUR ja kogu vara panga oma. Ma mäletan, et kunagi tahtsin üksiküritajana nokitsedes teha Eestis vastutuskindlustust, nii 1 miljon EUR kui kellelegi (loodus, kõrvalseisjad jms) kahju tekitan. Paljudel seltsidel polnudki niisugust asja pakkuda ja kellel oli küsisid ulmelist aastamaksu (800 EUR kui õigesti mäletan). Välistusi oli samuti hulgim ja otsustasin selleks varutud raha hoopis maha juua.
Soomes seevastu pisteti poliis kohe pihku , summa 3 miljonit ja aastamaks 76 EUR.

Soomes ja kohalikes lehtedes kirjutatud paberitehase-õnnetustest jäi viimane silma oktoobri keskel kui Raumas tsistern lekkima hakkas. Mitte midagi tõsist, tuul oli maa poolt ja sodi läks merele ning üleriigilises ajalehes vist ei vaevutud ära mainimagi.

[diesel]

selle tehase ainsaks tegelikuks veaks oli tema suurus.
sama teema ka vähe aja eest plaanis olnud kanalaga.
millegipärast tahetakse meil ikka maailma suurimaid asju teha.
normaalsemas mõõdus ettevõtmised pole piisavalt nooblid vist.

tselluloosi (või ka mune) võiks toota niipalju kui meil endal vaja läheb
ja mingi portsu ka mujale müümiseks.
ja see muujale müümise ports ei pea olema mitmeid suurusjärke
kohalikku vajadust ületav.

kui mõni kohalik ettevõtja aga kangesti tahab ikka suurelt ette võtta,
siis võiks ju vabalt teemat arendada seal kus suured tarbijad on.
tooraine ja tööjõu siia vedamine ja toodangu minema vedamine on tobe.

[Kriku]

selle tehase ainsaks tegelikuks veaks oli tema suurus.
sama teema ka vähe aja eest plaanis olnud kanalaga.
millegipärast tahetakse meil ikka maailma suurimaid asju teha.
normaalsemas mõõdus ettevõtmised pole piisavalt nooblid vist.

Economy of scale, mitte snobism.

kui mõni kohalik ettevõtja aga kangesti tahab ikka suurelt ette võtta,
siis võiks ju vabalt teemat arendada seal kus suured tarbijad on.
tooraine ja tööjõu siia vedamine ja toodangu minema vedamine on tobe.

Ma arvan, et seda peaks ikka neil endil otsustada lasta, kus on mõttekas või tobe midagi toota. Tööjõu sisseveost pole aga kõnealuse tehasega seoses minu teada mingit juttu olnud.

[diesel]

võimalik. mulle meeldis siiski, et ei lastud rahal otsustada ja jäi gigaprojekt tegemata.
mõistagi on jämedamalt ette võttes tükihind odavam ja seega kasumlikkus suurem.
aga kõike ei saa ainult (potentsiaalses) rahas mõõta.
suurusjärk pisem ambitsioon oleks tõenäoliselt juba uuringufaasi läbinud ja tehaseseinad kerkiksid.
rahvaski ehk oleks vastu hakkamise asemel hoopis heameelest mõmisenud.
tegelik ja kehval juhul võimalik saaste oleks loodusele lihtsa(ma)lt üle elatav.
logistika ka talutav.

[Walter2]

Ega suurusjärk väiksem tehas (vähem toodangut andev) pole sama suurusjärk odavam - mingid püsikulud on samad olenemata kui suur või väike on tehas. Ja ka väiksema tehase võimalik reostus läheb mõiste alla tilk tõrva meepotti koos vastavate tagajärgedega.
Selle tehase emotsionaalse surnukskarjumise tulemus on et puitu veetakse odava hinna eest jätkuvalt edasi piiri taha selmet seda siin väärindada. Samas miks selle ürituse jaoks rakendati riik oma musklitega eraettevõtjate vankri ette jääb arusaamatuks.

[maksipoiss]

Eks saab näha mis Graanul Investi omanike tselluloositehase projektist saab. See vist oli mitu suurusjärku väiksemana plaanitud.

[diesel]

huvitav, kõik mõtlevad nagu kapitalistid.
kasumi ja tootlikuse seisukohalt on muidugi suurem parem.
no vähemalt mingi piirini.
aga kui mõtleks mõne teise nurga alt?

[teeline35]

aga kui mõtleks mõne teise nurga alt?

Meil seda teise nurga all mõtlemist juba niigi küll. Hetkel keeratakse uute arenduste tegemine kinni. Edaspidi juba tõenäoliselt ka olemasoleva arendused ka. Majandussüsteem kipub juba niigi minema olemasoleva vara keerutamise peale ja kui enam reaalset väärtust ei lisandu tuleb kollaps ära!

[Kapten Trumm]

Ühesõnaga kokkuvõte: valitsus suutis ilmekalt demonstreerida, et tegemist "kaasasõitjate valitsusega", kus tuleb vaid konflikte vältides valimisteni tiksuda.

[Kriku]

Aga miks peaks majandusest rääkides mingite teiste nurkade alt mõtlema? Igasuguse majandustegevuse eesmärk on kasum. Jah, riik võib ja peab piiranguid kehtestama, et majandustegevuse arendamisega rahvuse säilimist või elukeskkonda või kultuuriväärtusi vms. ohtu ei seataks, kuid see ei muuda ju asja - mida ratsionaalsemalt ettevõte korraldatud on, seda suurem on selle kasumlikkus.

[Kapten Trumm]

Selle tselluloositehase juhtumi valguses on naljakas kuulata varasemaid kurtmisi, kuidas on vaja suurema lisaväärtusega töökohti.
See kogu traagika ongi, et need "kõrge lisaväärtusega töökohad" tähendavad hiiglaslikke investeeringuid per töökoht (antud juhul miljard eurot -200 töökohta= 5 miljonit eurot töökoht).
Ja tööstus kui selline tähendab üldjuhul saastet, suuremat, väiksemat - aga tähendab. Kui loodusesse otse ei satu, siis kohalik reoveepuhasti on löögi all ikkagi.
Saastet ei tekita ainult keskaja stiilis elukorraldus.
Väikeste investeeringutega tööstust võib teha miinimumpalgaliste töölistega kaubaaluseid kokku tagudes, investeering 5000 töökoht.

Ütleme, et sitasti tehtud igas mõttes
Tegemist pole sugugi mitte esimese tööstusprojektiga, mis tulemata jäi. Varem on hoitud madalat profiili ja pole seetõttu laiemalt teada.

[Kapten Trumm]

Ega suurusjärk väiksem tehas (vähem toodangut andev) pole sama suurusjärk odavam - mingid püsikulud on samad olenemata kui suur või väike on tehas. Ja ka väiksema tehase võimalik reostus läheb mõiste alla tilk tõrva meepotti koos vastavate tagajärgedega.
Selle tehase emotsionaalse surnukskarjumise tulemus on et puitu veetakse odava hinna eest jätkuvalt edasi piiri taha selmet seda siin väärindada. Samas miks selle ürituse jaoks rakendati riik oma musklitega eraettevõtjate vankri ette jääb arusaamatuks.

Sellises mastaabis tööstusprojekte aetaksegi normaalses riigis valitsuse tasemel - vajadusel ka kohalikud viisakalt ära kuulates ja ikka edasi tehes.
Meil aga lasi valitsus, kartes ebapopulaarseid otsuseid mõni kuu enne valimis - püksid täis.
Ega ometi ei arva, et need lõputud tossavad korstnad ja solisevad solgitorud Soomes (millest tuleb ka soomlaste 3 korda suurem rikkus) on tulnud sinna konsensuslikult, kohalike vaikival heakskiidul?
On ka seal piketeeritud ja allkirju kogutud.

[Martin Peeter]

Paneme Eesti investeerimiskeskkonna kahjustamise kõrvale veel midagi väga haiget. Nii algabki mingite uhuu-väärtuste pealesurumine ühiskonnas. Vaadates, kuidas see veganite seltskond omi lapsi näljutab ja vajalikest ainetest ilma jätab, siis tuleb tunnistada, et need väärtused ei ole sugugi süütud.

https://virumaateataja.postimees.ee/645 ... 1516975215

Demonstratsioonil oma näo varjamine on vist keelatud? Äkki ei olegi tegemist nii läbinisti rahulike aktivistidega?