Jah-jah - parempoolne diktatuur on murdmas sisse ustest ja akendest - siit ma tulen värisev kolmandik. Oh räägi veel, nii ilus on!zoho kirjutas:Eesti ei ole rände sihtriikide hulgas seega antud teema meid praktikas ei puuduta vaid tegu on pelgalt hetkeemotsioonide baasilt primitiivsete hirmude üleskütmisega.. Umbes taolisi meetodeid rakendades on varasemalt ajaloos võimule tulnud igasugu äärmuslased Hitler jne.
https://www.ohtuleht.ee/907430/ats-mill ... TAbFr6UoEYKas Marrakechi lepe on ohuks meie suveräänsusele või ongi tegemist kõigest mittesiduva dokumendiga, millega ühinemine näitab head tahet rännet ohjata ja annab paremad võimalused sellealaseks rahvusvaheliseks koostööks? Sellele küsimusele vastates tuleb vaadelda kaht aspekti: lepingut ennast ja laiemat pilti. Ja neid tuleb vaadelda kahelt poolt. On ÜRO-s enamuse moodustavate riikide mätas, kelle inimesed hirmsasti tahaksid tsivilisatsiooni meepottide juurde saada, ja on arenenud rahvaste selge perspektiiv oma maal vähemusse jääda, mis muidugi pikemas perspektiivis tähendab ka selle elustiili hävimist, mis migrandid kokku meelitas.
Kõigepealt hakkab seda lugedes silma, et migratsioonist räägitakse kui paratamatusest. Kusjuures, kuigi erinevad rändeliigi hoolega üles loetakse, ei tehta hilisemas tekstis suuremat vahet illegaalsel ja legaalsel migratsioonil, ühte patta on pandud nii üliõpilased, võõrtöölised, välismaalasega abiellujad, sõja- ja kliimapõgenikud kui ka inimkaubanduse ja -smugeldamise tulemusena „liikuma sattunud” seltskond. Võib-olla just siit tuleneb esimene alusparadigma erinevus – kuulutas ju ka meie nn ekspert, et rännet ei saa nagu kraani kinni keerata.
Saab küll! Illegaalse rände kinnikeeramiseks ei ole tegelikult üldse palju vaja, ainult anda piirivalvele õigus – koos ühiskonna sooja soovitusega seda õigust kasutada – illegaalselt riiki tungijatele tina anda, ja kõik läbi pääsenud määramata ajaks traadi taha pista. Mitte üheski riigis maailmas, mis niimoodi käitub, ei ole vähimatki probleemi illegaalse immigratsiooniga! Marrakechi lepe seevastu aga rõhutab läbi kogu teksti mistahes tüüpi migrantide võrdset kohtlemist.
Ma tõesti ei saa aru, mis inimeste peades toimub. Saatejuhid on uhked, et nad on kõik selle dokumendi läbi lugenud. Ja siis:wk2 kirjutas:See, et poliitikutel on erinevad huvid, see on täiesti normaalne aga et juristid ei suuda üheselt ära selgitada selle dokumendi olemust, see on väga halb...
http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... 018-11-24/
Kompakti vastav punkt 35/c: "investeerime teadusuuringutesse, mis käsitlevad migrantide ja diasporaade mitterahalise panuse mõju kestlikku arengusse päritolu- ja sihtriikides, näiteks teadmiste ja oskuste siiret, sotsiaalset ja ühiskondlikku kaasamist ja kultuurivahetust, eesmärgiga töötada välja tõenduspõhine poliitika ning tugevdada üleilmseid poliitilisi arutelusid; "keskpäevatund kirjutas:Tuletame lihtsalt meelde drastilisemaid punkte sellest leppest. Üks punkt oli see mis ütles: tuleb soodustada, ja see on üldine kontseptsioon nendele riikidele, selliseid teadusuuringuid, mis tõestavad, et migratsioon on positiivne ja riikide majandusele kasulik.
"(...) ning lõpetades riigi rahastuse või olulise toetuse eraldamise meediaväljaannetele, mis korrapäraselt edendavad migrantide vastu suunatud sallimatust, ksenofoobiat, rassismi ja muid diskrimineerimise vorme, austades täielikult meediavabadust."keskpäevatund kirjutas:Tuleb ära võtta riiklik toetus väljaannetelt, kelle tegevuses ilmneb migratsioonivastaseid, ksenofoobilisi, tatataa, selliseid seisukohti.
Ma ei näe ühtegi toimivat moodust kuidas neid eesmärke piisavalt hästi tagada. Teades kui viletsas seisus on isegi legaalsete migrantide tausta kontrollimine, siis on tegu lihtsalt kenasti kõlava sooviga. Info erinevate riikide vahel ei liigu (ka Euroopa Liidu sees) ning paljudel juhtudel pole välisriikidest üldse mingit infot võimalik saada. Seda naljakam on 3. punkti toetamiseks välja toodud jutt mingist konsulaartoe pakkumisest. Kuidas see näiteks tervet riiki haaranud kodusõja eest põgenevate pagulaste puhul täpsemalt välja peaks nägema?(3) Provide accurate and timely information at all stages of migration
(4) Ensure that all migrants have proof of legal identity and adequate documentation
See eesmärk kätkeb endas ohte viisade liberaliseerimise ja perede ühendamise lihtsustamise näol. Selle nimel soovitakse pehmendada nõudeid ja suurendada õigusi migrantidel (see puudutab nii keelenõudeid kui ka sotsiaalseid tagatisi).(5) Enhance availability and flexibility of pathways for regular migration
Kinnipidamine pole tihti viimane meede, vaid esimene vajalik samm, sest inimeste kohta info saamine on väga keeruline. Kui kinnipidamisele seatakse edaspidi täiendavaid piiranguid, siis see võib tähendada seda, et me peame vabaks laskma inimesed, kelle kohta meil pole õrna aimugi. See on isegi juba praegu Euroopa Liidu sees probleemiks. Kinnipidamise põhjendamisega kaasnevad kohustused võivad tõsiselt meie ametkondasid koormama hakata ja bürokraatiat suurendada, tekitades lõpuks olukorra, kus meil puudub reaalne kontroll migrantide liikumise üle, sest meil ei ole piisavalt mahti neid menetleda.(13) Use migration detention only as a measure of last resort and work towards alternatives
Seal all on üks punkt, mis puudutab tervishoi tagamist. Arvestades, kuidas paljudel riikidel on tervishoiu sektor niigi ülekoormatud ja alarahastatud, siis on võimalik, et see konkreetne osa lisab ainult veelgi õli tulle, pannes sellele täiendavaid kohustusi.(15) Provide access to basic services for migrants
Minu jaoks kõige kahtlasem punkt. Jutt käib juba sisuliselt vihakõne kriminaliseerimisest, propagandast ja meedia töösse sekkumisest. Samuti võib see tähendada täiendavat sõnavabaduse piiramist erinevates meediumites (näiteks sotsiaalmeedias). Terve see alapunkt on täis potentsiaalseid miine. "Diskrimineerimise kõrvaldamine" on selline mugavalt laia tähendusega sõnapaar, et selle varjus võib tulla terve rida väga väga halbu asju.(17) Eliminate all forms of discrimination and promote evidence-based public discourse to shape perceptions of migration
Esmapilgul süütu punktike, kuid kätkeb endas konksu. Lihtsam, kiirem ja odavam raha edastamine on põhimõtteliselt vastuolus selle parema kontrolliga. Siin võib näiteks lebada oht terrorismi ja inimkaubanduse rahastamise lihtsustamises.(20) Promote faster, safer and cheaper transfer of remittances and foster financial inclusion
of migrants
Ülima tõenäosusega tähendab see küll vältimatut abi, mida Eestis nagunii kõikidele antakse.nimetu kirjutas:Seal all on üks punkt, mis puudutab tervishoi tagamist. Arvestades, kuidas paljudel riikidel on tervishoiu sektor niigi ülekoormatud ja alarahastatud, siis on võimalik, et see konkreetne osa lisab ainult veelgi õli tulle, pannes sellele täiendavaid kohustusi.(15) Provide access to basic services for migrants
Globaalses ränderaamistikus esitatakse meie ühine arusaam, jagatud vastutus ja rännet puudutava eesmärgi ühtsus, mis muudab selle kõigi jaoks toimivaks.
[jagatud vastutus mille eest täpsemalt? milline on siis ikkagi see üheselt mõistetav eesmärk ja ühtsus milles?]
Me peame tagama ka kõikidele oma kodanikele juurdepääsu objektiivsele, tõenduspõhisele ja selgele teabele rände eeliste ning väljakutsete kohta, et hajutada eksitavaid väiteid, mis võivad põhjustada migrantide negatiivsena tajumist.
[miks on eelisjärjekorda ja esile tõstetud just "rände eelised"? kas tasakaalustatud lause/tees ei peaks sisaldama nt ka "ja rände varjukülgi" vms? et tagama peame ainult rände eeliseid kajastava teabe kättesaadavause, aga mitte rände varjukülgi kajastava teabe kättesaadavuse? ja kuidas oleks eksitavate väidetega, mis võivad põhjustada migrantide positiivset tajumist?]
Me tunnistame oma jagatud vastutust üksteise kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide ees reageerida üksteise vajadustele ja kartustele seoses rändega
[kui me tunnistame oma jagatud vastutust, siis kas see ei ole siduv? kui ränne on seaduslik nii päritoluriigi, transiitriigi kui sihtriigi seadusandluse järgi, siis mis krdi "jagatud vastutust" peavad neljandad jne riigid tunnistama ja millistele "üksteise vajadustele" reageerima? IMHO see "jagatud vastutus" saab olla kõneaineks ainult ebaseadusliku rände, või ebaseadusliku rände seaduslikuks rändeks ümberformeerimise puhul]
Me peame kindlustama, et migrantidel on võimalus saada oma ühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks, rõhutama nende positiivset panust ning edendama kaasamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Me peame tagama suurema ettemääratuse ja kindlustunde nii riikide, kogukondade kui ka migrantide jaoks. Selle saavutamiseks pühendume sellele, et hõlbustada ja tagada turvalist, korrapärast ning seaduslikku rännet kõikide hüvanguks.
[kui me midagi kuskil rõhutame, siis see mida me ei rõhuta jääb alati tahaplaanile kui ebaoluline. rõhutamine näitab alati, et rõhutatav on olulisem kui muu. kas me ei peaks lihtsalt rääkima kõigest tasakaalukalt ja rõhutama alati just seda, mis rõhutamist väärib kui kõige olulisem? siin on IMHO default ära määratud ja ette kirjutatud, mida tuleb meil kõikidele objektiivsetele nüanssidele vaatamata spetsiaalselt esile tõsta ja rõhutada ilma valikuta. miks peaks ränne olema hõlbustatud ja korrapärane (siinkohal tulevad mulle meelde viisaastaku plaanid jms)? turvaline ja seaduslik - sellega on selles teesis kõik OK, aga jälle on ühte teesi kokku kirjutatud IMHO vastandlikud eesmärgid. kui me muudkui räägime, et seaduslik ränne toimib n.ö. "turuseadustele vastavalt" (on pakkumine ja nõudlus) niikuinii ka praegu, siis milleks on vaja seda hakata nüüd erandkorras hõlbustama ja korrapärastama? ja mida see annab kui lõppkokkuvõttes paneb korrapära paika ikkagi pakkumiste ja nõudluse suhe? IMHO saab rände kontekstis hõlbustada eeskätt ebaseadusliku rände seaduslikustamist ja "korrapärastamine" tähendab migrantide korrapärast e. süsteemset liikumist, ning vbl isegi teatud kvoote]
Astume selle ajaloolise sammu just seda ühist eesmärki silmas pidades, olles täiesti teadlikud, et globaalne ränderaamistik on verstapost, mitte meie jõupingutuste lõpp-punkt.
[mulle jääb kogu selle ränderaamistiku tervikteksti kogumi "ühine eesmärk" kõigele vaatamata täiesti ebaselgeks. ja kui see on verstapost (mitte siduv) ja ei ole lõpp-punkt, siis selle raamistiku teeside baasil on plaanis edaspidi töötada välja järgmisi pakte, akte, raamistikke, kokkuleppeid jms, mis võivad selle "mittesiduva verstaposti" muuta edaspidi ka rahvusvaheliseks tavaõiguseks. sellest polekski midagi, kui see "mittesiduv verstapost" nii ebamääraselt udune ja mitmeti mõistetav/rakendatav ei oleks.]
Turvalise, korrapärase ja seadusliku rände eesmärgid :
(5) Seadusliku rände võimaluste kättesaadavuse ja paindlikkuse suurendamine
[probleem on siis meil milles? hoopis seaduslikus rändes mitte ebaseaduslikus? see ei ole kättesaadav ja paindlik? ja selle pärast on nii palju ebaseaduslikku rännet viimasel ajal olnud? kui pakkumine ületab nõudluse, siis milline on kasu seadusliku rände "veel kättesaadavamaks tegemisel"? paindlikkus aga võib tähendada midaiganes. ka seda, et ebaseaduslikku rännet võiks hakata mingis osas (või jumal hoidku täielikult!) paindlikumalt menetlema, andes sellele paindlikumalt seaduslikkust...]
(13) Rändega seotud kinnipidamise kasutamine üksnes viimase abinõuna ja püüe leida alternatiivseid võimalusi
[seda on siin juba lahatud. juhiks tähelepanu et punkti pealkirjas toodud "Turvaline, korrapärane ja seaduslik ränne" võib olla korraga kõik need kolm, kuid ka ainult üks neist, või kaks neist (nt. turvaline ja korrapärane, kuid mitte seaduslik). kui selle punkti alapunkt 5 näiteks algab sõnadega "seadusliku rände", siis alapunkt 13 algab lihtsalt sõnaga "rände". kas sellest peaks aru saama nii, et igasuguse rändega (olgu ta siis turvaline või korrapärane või mõlemat korraga) seotud kinnipidamisi kasutatakse üksnes viimase abinõuna?]
(16) Migrantide ja ühiskonna võimestamine [esimeses tõlkes: Migrantide ja ühiskonna mõjuvõimu suurendamine], et saavutada täielik kaasamine ning sotsiaalne ühtekuuluvus
[EKI: võimestama <27> võimekaks, suutlikuks tegema ; AMSS: võimestama võimekaks, suutlikuks tegema Vt ka empowerment
AMSS: empowerment (inglise) juriidikas võimuvolitus, võimestamine, seadusjõu andmine, kehtimapanek; võimaluse andmine, võimaldamine, kaasamine, volitamine, vastutuse suurendamine; psühholoogias jõutamine, jõulisemaks muutmine
kas keegi paneks selle lause kuidagi normaalsesse eesti keelde?]
a) edendame vastastikust austust sihtriikide kogukondade ja migrantide kultuuride, traditsioonide ja kommete suhtes, vahetades ja rakendades parimaid praktikaid, mis käsitlevad integratsioonipoliitikat, -programme ja -tegevusi, sealhulgas viise, kuidas edendada mitmekesisuse aktsepteerimist ning hõlbustada sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasamist;
[ühelpool telge on siis "sihtriikide kogukonnad" (thats all!) ja teisel pool telge on migrantide kultuuride, traditsioonide ja kommete suhtes !
Aga kas ei peaks olema hoopis midagi sellist, et: "edendame vastastikust austust sihtriikide kogukondade, kultuuride, traditsioonide ning kommete ja migrantide suhtes" ?
ma loen siit muidu välja, et sihtriigi kogukond peab kohanduma migrantide kultuuri, tradistsioonide ja kommetega, mitte vastupidi. ja kummad seda mitmekesisuse aktsepteerimist peaks rohkem edendama, kas sihtriik või migrandid?]
(17) Igas vormis diskrimineerimise kaotamine ja tõenduspõhise avaliku arutelu edendamine, et kujundada rände tajumist
[no tee mis sa tahad, aga minule jääb mulje, et "rände tajumist" peavad "kujundama" endale sihtriigid (migrandid "tajuvad" isegi mida ja miks nad teevad), mitte ei pea migrandid enne teele asumist "kujundama omale sihtriigi tajumist". rännet tuleb tajuda tõenduspõhiselt.... ma saan aru küll, et probleemiks on kohati valeväidetel baseeruv populism ja hirmutamine peamiselt just sihtriikides ja selle teesiga üritatakse selles vallas miskit ära parandada, aga no mis lauseehitus või tõlge....
P.S. Diskrimineerimine tähendab ka seda, kui kellegi õiguseid piiratakse. Inimesi ei tohi diskrimineerida nende nahavärvi või veendumuste pärast, sellega ma olen päri, aga "igas vormis" tähendab ka IMHO seda, et ei tohi migrandile (ka ajutiselt) sihtriigi elanikkonnaga võrreldes mingeid kitsendusi ega piiranguid seada, millega ma aga nõus ei ole.]
c) edendame sõltumatut, objektiivset ja kvaliteetset meediaväljaannete teavitamist, sealhulgas internetipõhist teavet, tundlikustades ja harides meediaspetsialiste rändega seotud küsimustes ja terminoloogias, investeerides eetilistesse teavitamisstandarditesse ja reklaami ning lõpetades riigi rahastuse või olulise toetuse eraldamise meediaväljaannetele, mis korrapäraselt edendavad migrantide vastu suunatud sallimatust, ksenofoobiat, rassismi ja muid diskrimineerimise vorme, austades täielikult meediavabadust;
[no sellest on siin ka pikemalt juba vesteldud. kes paneks palun arusaadavasse keelde "tundlikustades meediaspetsialiste rändega seotud küsimustes ja terminoloogias" ?
miks ja millisesse REKLAAMI peaks me rändeleppest ja migrantidest rääkides investeerima? ja see "rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse edendamine" on küll ilusti öeldud, aga milliste kriteeriumite järgi ja kes hakkab hindama konkreetseid väljaandeid ja artikleid või sisu? mis saab siis kui see "rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse edendamine" kukub välja tõendus ja faktipõhiselt, mida selles leppes pidevalt korrutatakse? et kui mõni sahiib ongi mõrvar ja ka teisest rassist, siis temasst ja tema tegudest ei tohiks kirjutada? aga kui on palju sahiibe, siis palju artikleid neist on juba ksenofoobia edendamine?? segane lugu. selge on see lugu ainult selliste väljaannete puhul, kus kogu agenda ja väljaande mõte ongi ainult toota spetsiifilist materjali, valet ja propagandat.]
f) edendame päritolu-, transiit- ja sihtriikide kogukondadele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada üldsust seisukohtadest, mis on seotud turvalise, korrapärase ja seadusliku rände positiivse panusega, tuginedes tõenditele ja faktidele, ning et lõpetada rassism, ksenofoobia ja häbimärgistamine kõikide migrantide suhtes;
[et siis jälle. miks me peame tegema propagandat sellel teemal, et "milline on turvalise, korrapärase ja seadusliku rände POSITIIVNE PANUS kuhugi"?
miks me ei võiks rääkida kõigest tasakaalus, nii nagu on? ka "turvalise, korrapärase ja seadusliku rände negatiivsetest külgedest" ? ]
(20) Kiirema, ohutuma ja odavama rahasaadetiste edastamise edendamine ning migrantide rahalise kaasamise soosimine
a) koostame tegevuskava, mille alusel muudame migrantide rahasaadetistega seotud tehingumaksumuse väiksemaks kui 3% ja kaotame rahasaadetiste edastamise võimalused, millega kaasneb 5% ületav tehingumaksumus, aastaks 2030 kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgiga 10c;
[?? et siis erasektori finantsasutustele kirjutatakse ette, kui palju nad tohivad MIGRANTIDE rahasaadetiste eest sisse kasseerida? Samal ajal püsielanike käest võib küsida nii palju, nagu turg reguleerib ja võimalik on? et siis milleks see erisus ja eelistamine põliselanike ja migrantide vahel?]
edendame päritolu-, transiit- ja sihtriikide kogukondadele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada üldsust seisukohtadest, mis on seotud turvalise, korrapärase ja seadusliku rände positiivse panusega
ajakirja «Russki Jazõk v Estonskoi Škole» kõrval puudub analoogiline ajakiri eesti keele õpetamiseks kohalikes vene koolides
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
