Mõistagi olid sotside vastavad aktsiisitõstmised seersandi tasemel aktsioonid, mille tagajärjed olid ette näha.
Debatt siin aga algas Trummi samalaadsest seersandi taseme ideest, tõsta kohustuslik miinimumpalk praeguseks keskmiseks palgaks, mida peaksid saama kõik töötavad töövõimelised kodanikud. Tsiteerin:
majandus/sotsiaalpoliitilised valikud saavad lähtuda ikkagi ettevõtlusmudelitest, ... kus ühele inimesele tuleb vähemalt keskmine palk kuus.
Jätame praegu kõrvale loogilised tõdemused,
et kui kõik saavad keskmist siis kõik saavad ühepalju,
või et kui igaüks saab vähemalt keskmist ja keegi saab rohkem siis see vähemalt keskmine pole enam keskmine,
ja keskendume hoopis sellise miinimumpalga järsu administratiivse tõstmise taolistele silmatorkavatele tagajärgedele nagu aktsiisitõstmise puhul oli alkoralli Lätti.
Esiteks toob see kaasa raha ostujõu vähenemise ehk inflatsiooni.
Inflatsioon sööb ära kodanike säästud ning tõstab elukallidust.
Elukalliduse tõus toob sunnitult kaasa vajaduse tõsta toimetulekutoetusi ning pensione.
Samuti lööb see segi turumajanduse ning vähendab endaga hakkamasaajate hulka.
Suhteline vaesus muutub absoluutseks vaesuseks ning töötute ja riigiabi peal vegeteerijate hulk suureneb.
"Positiivse" poole pealt tõusevad riigi rahakoti peal toimetajate palgad.
Aga nagu me siin eelnevalt lugeda võisime, osaliselt see ongi Trummi eesmärk - suurendada riigisõltlaste osakaalu.
Trummi peamine argument oli - palga kasvuga koos kasvavad ka maksud.
(Ja nende maksude najal elab Trummi ettevõtlus, aga sellest hiljem.)
Trumm toob näite:
täna on 420 tuhat pensionäri ja 600 tuhat töötegijat. Kui need 420 tuhat on saanud mullaks, siis on nende asemel 600 tuhat ning neid peab ülal pidama 400 tuhat töötegijat. No see peab juba päris tulus töö olema, mitte kaubaaluste kopsimine
Seega suuremate palkade pealt saadavad maksud peaksid idee kohaselt katma suurema hulga pensionäride pensioni. See on väga ilus, aga meenutame, et administratiivne palkade suurendamine tõi kaasa inflatsiooni, mis sundis pensionegi tõstma. Ning mida see tähendab, sellest paistab et saab isegi Trumm aru:
Ma mõtlen hirmuga KE reklaamitavale "erakorralisele pensionitõusule". Arvutage, palju 100 eurot bruto pensionitõusu kuus võtab selle 600 000 töölkäija taskust (pensionäre on meil 425 000).
Seega protsendid ei muutu, muutuvad vaid absoluutsummad.
Ning Eesti muutub pagulaste jaoks ahvatlevaks (pagulaspalga numbrid on ju suuremad).
Verdikt..
2. Trummi kirvemeetodid ei tee paremaks ei riigi ega elanike olukorda. Olukord pigem halveneb, nagu alati selliste voluntaristlike ettevõtmiste puhul.
Võtke teed ja tulge homme jälle..