Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Sellisel juhul on see võrdlus eriti mõttetu, sest pension on väike ja selle saajatest suurem osa pole enam reaalseks tööks võimelised. Võrdlema peaks ikka võrreldavat.

Noh, tegelikult see ülalpeetavate arv ühe väärtuse looja kohta on tegelikult probleem igal pool, ka meil.
Kui see suhtarv oleks näiteks 1,4, siis arvan, et oleksime paljud vaesuse probleemid juba unustanud.

Eriti karvane on perspektiiv - täna on 420 tuhat pensionäri ja 600 tuhat töötegijat. Kui need 420 tuhat on saanud mullaks, siis on nende asemel 600 tuhat ning neid peab ülal pidama 400 tuhat töötegijat. No see peab juba päris tulus töö olema, mitte kaubaaluste kopsimine.

[vanahalb]

[quote="Lemet"
Loodetavasti ei hakka akf nüüd väitma, et selle 81% sisse kuuluvas seltskonnas on ettevõtja ja töötaja mingil kombel lahutatud. Ei ole, keeravad ettevõtjatena rooli, jooksevad varustajatena mööda varuosade tarnijaid, hoiavad deebeti-kreediti joonel ja keedavad alluvatele kohvi. Elik teevad ettevõtjatena võrdselt tööd nendega, kellele tööd annavad ja saavad selle eest palka. Tihti ka vähem ja hiljem kui töölised. Kui on nigel kuu olnud või kui mitte eriti vastutistundlik töötaja on mingi jama kokku keeranud, mille rubla peab ära klattima.[/quote]

On küll lahutatud. Tööülesanded võivad neil samad olla kuid töötajad on selline eee.... sotsiaalne klass, kellele tuleb palka maksta . Palgalt maksud tasuda jne. Ettevõtjal, kuigi ta võib täpselt samu ülesandeid täita on õigus ilma palgata töötada kui ta millegipärast seda ei taha. Kui on võimalik soodsalt endale dividende maksta, võib neist elatuda. Kui saab kuidagi kolmandat moodi, siis mis seal ikka, ettevõtlusvabaduseks nimetatakse.
See on päris oluline vahe kuid Eesti riik, kas siis teadmatusest või lollusest, üritab neid kahte kategooriat üheks sulandada. Eriliselt morniks teeb veel see, et riik paneb mingite mõttetute ümarlaudade ja mainekampaaniate peale üüratu raha huugama. Kui tahetakse, et ettevõtja maksaks endale palka, mitte dividende või midagi muud, reguleeritakse seda maksuseadustega. Mina maksan endale 1800 EUR palka sellepärast, et samas summas dividende võtta oleks tunduvalt kallim. Eestis asudes oleks see raha dividendiks määrata jupp maad odavam ja mispärast peaks siis ettevõtet laastama ning omale palka maksma? See, kui mõni maksuametnik kuskil reporteritunnis käseb, läheb õhuvõngutamise kategooriasse.

Söandaks ka arvata teadvat, et miks see niimoodi on. Ilmselt siis tuli grupp edukaid seltsimehi Toompeale ja lepiti kokku, et dividendid on madalalt maksustatud. Taheti parimat, aga välja kukkus nagu alati ja riigiisade jahmatuseks hakkasid kõik ettevõtjad endale dividende määrama. Otseselt protsessi tagasi pöörata ka ei saanud, algatajatel olid õigustatud ootused. See, et seadusi osta saab ei tohiks küll mingi uudis olla. Vahel tehakse seda rafineeritumalt, vahel kodukootult. Eestis samuti, hiljutise korraliku käkerdusena meenub nn Kovalenko seadus. Seaduseks see eelnõu vist ei saanudki, muidu oleks olnud suht "analooge mitteomav". Küsimus oli siis selles, et BLRT Berman, vana juut, ei tahtnud kasumit dividendidena laiali jagada vaid laiendas tootmist ja ostis dokke ja tehaseid kokku. Vähemusosanik Kovalenko polnud sellega rahul ja saatsid plika Toompeale jutuga "et kas saaks teha niisuguse seaduse, et Berman meile raha maksaks". Muidugi saab, pärast seletas Liisa Oviir ajalehes , et tema päris oma peaga mõtles sellise eelnõu välja ja pani paberile. Sotsid, miks ma küll ei imesta!

On ka teine tegur, mis soodustab lõputut heietamist ja ettevõtjate südametunnistusel koputamist selmet mujal maailmas läbi proovitud ja peaks kiidetud lahendusi kasutada. Magistertibid kes ministeeriumis neid sotsiaalse lõimumise projekte veavad ei oskagi midagi muud teha ja kui nad küsimuse ühe ropsuga lahendaks olekski töö otsas. Neid ei saa ometi leiva teenimiseks tänavale prostituutideks saata - selle vasta võitleb raevukalt jälle teine ministeerium.
See ei ole niimoodi ainult eksinud ettevõtjate õigele teele juhatamisega. Täpselt samasugune võitlus tuuleveskitega käib alkorindel ja igal pool mujal kus keegi on leidnud omale töö soojas ruumis ning ilma vastutuseta (ekspert ühesõnaga). 1000 hektarit metsa on vist Eestis maha raiutud, et trükkida buklette "Ka üks pits on autoroolis liiga palju". Ükskord suvel andis Eesti politsei sellise kriitpaberil voldiku mulle sadamas laevajärjekorras pihku. Ma viskasin pilgu peale ja ütlesin, et ei ole niimoodi. Kohe sõidan laeva, tellin iiri kohvi ,joon selle rahulikult ära, satun Helsinki südalinna ning sealt kiirteele ja kõik on sama kui Tallinnas. Politsei ei uskunud, aga on küll ja korduvalt järele proovitud. Niisuguse pahna produtseerimise asemel võiks vastu sügist ämbri ja pintsil pihku võtta ja maanteedel vähemalt kurvikohtades paar valget joont teeserva orientiiriks vedada, et inimesed eurokraavi ei satuks. Igal juhul oleks tulemus parem kui liiklusohvrite arvu vähendamine eesmärgiks on võetud.

[Kriku]

Inimeste arve on mõttetu võrrelda. Võrrelda tuleks teenitavaid & kulutatavaid rahasummasid.

[Sho]

No kuna Trumm istub vait nagu kult rukkis, siis võime vist debati kokku tõmmata.

Trummilt on juba kolm korda küsitud, et kas ta oma printsipiaalsuses mõistab hukka ka avalikud maksupetturid, kes käivad Lätis alko- ja muul rallil ning jätavad Eestis aktsiisimaksud maksmata. Trumm vaikib.
Ega ta midagi muud teha saagi, sest on korduvalt sellist käitumist heaks kiitnud.

Sellega seoses..
1. Trumm kaotab igasuguse moraalse õiguse hurjutada ausaid OÜ-tajaid, kes täiesti seaduslikult oma makse optimeerivad.

[Sho]

Mõistagi olid sotside vastavad aktsiisitõstmised seersandi tasemel aktsioonid, mille tagajärjed olid ette näha.
Debatt siin aga algas Trummi samalaadsest seersandi taseme ideest, tõsta kohustuslik miinimumpalk praeguseks keskmiseks palgaks, mida peaksid saama kõik töötavad töövõimelised kodanikud. Tsiteerin:

majandus/sotsiaalpoliitilised valikud saavad lähtuda ikkagi ettevõtlusmudelitest, ... kus ühele inimesele tuleb vähemalt keskmine palk kuus.

Jätame praegu kõrvale loogilised tõdemused,
et kui kõik saavad keskmist siis kõik saavad ühepalju,
või et kui igaüks saab vähemalt keskmist ja keegi saab rohkem siis see vähemalt keskmine pole enam keskmine,
ja keskendume hoopis sellise miinimumpalga järsu administratiivse tõstmise taolistele silmatorkavatele tagajärgedele nagu aktsiisitõstmise puhul oli alkoralli Lätti.

Esiteks toob see kaasa raha ostujõu vähenemise ehk inflatsiooni.
Inflatsioon sööb ära kodanike säästud ning tõstab elukallidust.
Elukalliduse tõus toob sunnitult kaasa vajaduse tõsta toimetulekutoetusi ning pensione.
Samuti lööb see segi turumajanduse ning vähendab endaga hakkamasaajate hulka.
Suhteline vaesus muutub absoluutseks vaesuseks ning töötute ja riigiabi peal vegeteerijate hulk suureneb.
"Positiivse" poole pealt tõusevad riigi rahakoti peal toimetajate palgad.

Aga nagu me siin eelnevalt lugeda võisime, osaliselt see ongi Trummi eesmärk - suurendada riigisõltlaste osakaalu.

Trummi peamine argument oli - palga kasvuga koos kasvavad ka maksud.
(Ja nende maksude najal elab Trummi ettevõtlus, aga sellest hiljem.)

Trumm toob näite:

täna on 420 tuhat pensionäri ja 600 tuhat töötegijat. Kui need 420 tuhat on saanud mullaks, siis on nende asemel 600 tuhat ning neid peab ülal pidama 400 tuhat töötegijat. No see peab juba päris tulus töö olema, mitte kaubaaluste kopsimine

Seega suuremate palkade pealt saadavad maksud peaksid idee kohaselt katma suurema hulga pensionäride pensioni. See on väga ilus, aga meenutame, et administratiivne palkade suurendamine tõi kaasa inflatsiooni, mis sundis pensionegi tõstma. Ning mida see tähendab, sellest paistab et saab isegi Trumm aru:

Ma mõtlen hirmuga KE reklaamitavale "erakorralisele pensionitõusule". Arvutage, palju 100 eurot bruto pensionitõusu kuus võtab selle 600 000 töölkäija taskust (pensionäre on meil 425 000).

Seega protsendid ei muutu, muutuvad vaid absoluutsummad.
Ning Eesti muutub pagulaste jaoks ahvatlevaks (pagulaspalga numbrid on ju suuremad).

Verdikt..
2. Trummi kirvemeetodid ei tee paremaks ei riigi ega elanike olukorda. Olukord pigem halveneb, nagu alati selliste voluntaristlike ettevõtmiste puhul.

[Sho]

Kolmandaks algas meil paljulubav diskussioon sobivate ettevõtlusvormide üle, kus vastamisi läksid iseseisvalt vabal turul toimetavad ja toimetulevad eksportivad mikroettevõtted ning riigi nisa otsas parasiteerivad mitteturulised puukfirmad, kes eelpoolnimetatud administratiivsest miinimumide tõusust ka kasu lõikaksid.

Ma pakkusin võimalust seda lähemalt arutada:

Ma viskan Trummile eelneva põhjal nüüd ühe kondi järada.
Nimelt ma väidan, et üksik multitalendist OÜtaja, kelle ekspordikäive on väiksem kui miinimumpalk, on riigile sellisena majanduslikult kasulikum, kui ütleme et lausa kolme miinimumpalka teeniv Trumm.

Paraku Trumm siin diskussiooniga kaasa ei tulnud ja tunnistas ainult, et tema ei saaks vabaturuettevõttes hakkama kuna peaks siis kassikonserve sööma, lihtsam on garanteeritult riigilt vabaturuettevõtete teenitud raha võtta.

Trummi väidab:

Eesti ei saa eales rikkaks, kui me tõstame kilbile äritegevuse, kus kuu käive on ekvivalentne kahe töömehe tööpäeva rahadega.

Rikkus ei seisne paraku alati raha hulgas. Eesti on nii rikas nagu on tema kodanikud. Ja seda ei saa taas raha hulgas mõõta. Ainult raha hulga ja selle ostuvõime suhtes.
Kui need riigi puukfirma kaks virka töömeest sõltuvad oma sissetulekutes eksportiva turufirma ühest laisast töötajast, siis ei saa nad tõepoolest ealeski rikkaks. Aga erinevalt neist toob turufirma oma minimaalsegi ekspordiga riigile raha sisse, mitte ei ole kuluartikkel.
Seega Trummi järgmine hüüatus:

Soovitaks siiski jälgida JFK motot: "Ärge küsige, mida ühiskonnal on teile anda, vaid küsige, mida teil on ühiskonnale anda".

lausa kutsub teda peeglisse vaatama. Puukfirma makstud maksud on riigi raha ühest taskust teise tõstmine ning oma tegevuseks tarvilike importseadmete ostul kulutatud raha läheb Eestist välja. Kõik on risti vastupidine eksportiva turuettevõttega.

Toimiva turufirma hävitamine ning tema ühe administratiivse kirvehoobiga riigiabi tarbijaks muutmine on lõpptulemusena enesehävituslik tee ka puukfirmale. Seega verdikt..

3. Isegi Trummi suurerahaline virk kommunaalmajandusmudel on Eesti jaoks vähemkasumlik kui alla miinimumpalgase käibega toimetava eksporditootja oma.

[Lemet]

Palgalt maksud tasuda jne. Ettevõtjal, kuigi ta võib täpselt samu ülesandeid täita on õigus ilma palgata töötada kui ta millegipärast seda ei taha. Kui on võimalik soodsalt endale dividende maksta, võib neist elatuda. Kui saab kuidagi kolmandat moodi, siis mis seal ikka, ettevõtlusvabaduseks nimetatakse. 

Mis jama see siis nüüd on? Täpselt samuti makstakse endale palka, makstakse selle pealt kõik maksud. Maksuamet muideks eeldab töötegemise eest palga saamist. Teiseks-
dividendide eest elamisel pole sul ei haigekassat, ei haigus rahasid ja ka pensioni saamise perspektiiv on kesine. Kokkuvõttes on lihtsam endale palka maksta. Dividendide maksmine(kui dividende ülepea on) on teine teema ja nende maksmise kord on firmade siseeeskirjades üles sehkendatud (vt. bilansi kaht viimast lehte)

[AMvA]

Palgalt maksud tasuda jne. Ettevõtjal, kuigi ta võib täpselt samu ülesandeid täita on õigus ilma palgata töötada kui ta millegipärast seda ei taha. Kui on võimalik soodsalt endale dividende maksta, võib neist elatuda. Kui saab kuidagi kolmandat moodi, siis mis seal ikka, ettevõtlusvabaduseks nimetatakse. 

Mis jama see siis nüüd on? Täpselt samuti makstakse endale palka, makstakse selle pealt kõik maksud. Maksuamet muideks eeldab töötegemise eest palga saamist. Teiseks-
dividendide eest elamisel pole sul ei haigekassat, ei haigus rahasid ja ka pensioni saamise perspektiiv on kesine. Kokkuvõttes on lihtsam endale palka maksta. Dividendide maksmine(kui dividende ülepea on) on teine teema ja nende maksmise kord on firmade siseeeskirjades üles sehkendatud (vt. bilansi kaht viimast lehte)

Juhatuse liige EI PEA endale palka maksma.

[Kapten Trumm]

Kui juhatuse liige töötab käsunduslepinguga, siis on tal kõik samad sotsiaalsed tagatised v.a töötuskindlustus. Haigekassa, pensioniraha jms.
Lemet rääkis omanikust (kes pole juhatuse liige) ja dividendidest elamisest. Siin tõesti pole mingeid automaatseid tagatisi.

Maksuametil on tõesti arusaam, et kui oled OÜ ainus osanik ja juhatuse liige, siis ei saa sa tasuta töötada. Muidugi praegu neil raskuspunkt käibemaksukohuslaste peal (seal on pettuse võimalus suurem), kuid eks nad varsti jõuavad ka mittekohuslasteni.

Skeem, et juhatuse liige osutab juhtimisteenust ettevõttele X läbi endale kuuluva OÜ (eesmärgiga optimeerida kaasnevaid tööjõumakse ettevõtte X jaoks) Y on maksuametil juba läbi hammustatud ja kuuldavasti ka paar soodsat kohtulahendit juba olnud.

[Lemet]

Juhatuse liige EI PEA endale palka maksma.

Ei, loomulikult EI PEA. Aga millegipärast nendes väikestes ettevõtetes nad seda siiski teevad ja üpris massiliselt. Mõni aasta tagasi kurdeti ohtralt, et kogu elu käib käibe najalt ja kasumit, mida jaotada praktiliselt pole. Ja ega see pole siiani suurt midagi muutunud. Siseturu puhul vähemalt. Sest kohalik klient on sedavõrra hinnatundlik, et kui paari inimesega firma lisab hinnale lisaks otsekuludele ka tuntava kasumimarginali, mis laseks firma omanikul ettevõtja staatust nautida, võib ta kiirelt uksed kinni panna. Seda kindlalt juhul, kui tegu pole mingi sügavalt niššiteenust osutava või toodet valmistava firmaga. Ja ka sel juhul on suur tõenäolsus, et kunde hakkab piiri taha vaatama. Mitmeidki spetsiifilisi tooteid on juba täna tunduvalt odavam ja kiirem tellida näiteks Inglismaalt kui lasta Eestis valmistada. (Kontrollitud omal nahal kaks nädalat tagasi.)
Ja veelkord, et oleks selge, milles asi- IMHO on PÕHIMÕTTELISELT vale väita, nagu oleks ettevõtja ja töötegija midagi kardinaalselt erinevat. Vähemasti 81 % ettevõtete puhul.

[AMvA]

Lemet, teevad muidugi, sest sellega kaasnevad teatavad sotsiaalkindlustuse teenused (haigekassa), aga see ei ole kohustus. Maksuametil on asjast oma tõlgendus ja igakordselt saab lõpliku tõe teada alles kohtus. Tuletan Trummile meelde, et Maksuamet on kohtus ka valusalt vastu näppe saanud, ja minu meelest on see võidetud/kaotatud kohtukeisside suhe MA kahjuks.

[Lemet]

Lemet, teevad muidugi, sest sellega kaasnevad teatavad sotsiaalkindlustuse teenused (haigekassa), aga see ei ole kohustus. 

Ja kui valdav enamus seda teeb, siis kuivõrd põhjendatud on väide, nagu oleks ettevõtjad ja töötajad kaks hoopis erinevat sotsiaalset kihti. Kui sisuliselt on ettevõtjaks hakatud selleks, et endale töökoht ja sissetulek tagada?

[AMvA]

Lemet, teevad muidugi, sest sellega kaasnevad teatavad sotsiaalkindlustuse teenused (haigekassa), aga see ei ole kohustus. 

Ja kui valdav enamus seda teeb, siis kuivõrd põhjendatud on väide, nagu oleks ettevõtjad ja töötajad kaks hoopis erinevat sotsiaalset kihti. Kui sisuliselt on ettevõtjaks hakatud selleks, et endale töökoht ja sissetulek tagada?

Ettevõtja eesmärk peaks siiski olema ettevõtte arendamine ja kasv. See, et alguses on ettevõte väike ja kasumit eriti pole, ei saa olla eesmärk. Kõik ettevõtted ei lähe ka lendu ja osad lõetavad oma tegevuse.

[Sho]

Ettevõtja eesmärk peaks siiski olema ettevõtte arendamine ja kasv.

See PEAKS on selline voluntaristlik lähenemine.
Ettevõtte arendamine küll, see on elementaarne, aga kasv pole sugugi obligatoorne.
Teatud hetkest alates ei saa ettevõtja kasvades enam üksi hakkama ning on sunnitud palkama töölisi, koos sellega kaasneva mahtraga.
Ning töölistega ettevõte on hoopis teist tüüpi ehk teise lähenemisega ettevõte kui ühemehefirma. Vaat alles siis muutub kasv oluliseks.

[Lemet]

Ettevõtja eesmärk peaks siiski olema ettevõtte arendamine ja kasv. 

Miks? Kui seesama kahe-viie töötajaga ettevõtmine on viisteist aastat tiksunud, kõigile leiva ja peavarju kauale toonud, siis milleks on mul seda keberniiti laienemiseks vaja. Selleks, et saaks näpuga tuttavatele näidata, et näe, minu firma haage sõidab. Kuigi aus olles pole ei auto ega haage minu, vaid panga. Ja lisa siia juurde veel maohaavad, kui seesama haage koos kalli koorma ja autoga Hispaanias juhi süül sõlme sõidetakse. Ja kogu see jama sulle järjekordsed hallid karvad toob. Ja oi solvumist, kui julged juhile öelda, et palganumber vähe väiksem olema saab. Või kui ladestaja paneb lauale sada meetrit kangast hinnaga 220 euri meeter ning lõikab kõik detailid välja vale kätt. Veelkord- milleks mulle sellist peavalu vaja?