nimetu kirjutas:Veidi teisel, vanemal teemal. Nimelt tagantjärgi jõutakse järeldusele, et 2013. aasta kõrgharidusreform oli ikkagi halb. Ma olen algusest peale sellele reformile vastu olnud ja neid vastuargumente esitati juba siis. Nüüd siis on need probleemid, millele tollal viidati, realiseerunud.
Väga nõus. Sisuliselt kehtestati õppemaks ikkagi, aga vaesematele tudengitele, kes peavad enda elatamiseks õppimise ajal töötama. Kui punkte täis ei saa, siis maksad trahvi, kui mingist hulgast punktidest vähem tehtud saad, siis langed tasulisse õppesse, mis tähendab ühe EAP eest ca 40-50 eurot, mis pole just vähe, kui BA õppes on vaja kokku saada 180 ja MA 120 EAP-d. Oleks ehk toiminud sellisel juhul, kui tudengitele oleks jäänud samad garantiid nagu enne kõrgharidusreformi, näiteks võimalus akadeemilise puhkuse ajal oma õppevõlgnevusi ära teha.
Teiseks, kindlasti mõjutas kolledžeid päris oluliselt tasuta kõrghariduse sissetoomine. See tähendas seda, et kui inimesed õpivad töö kõrvalt ja ei saa vajalikke punkte täis, siis nad eelistavad võtta eksmatrikuleerimise, mitte muutuda tasuliseks. See tasuta kõrgharidusreform annab kõvasti tunda," selgitas Eamets Vikerraadio saates Uudis+.
Samuti väga nõus. Täistööajaga töötades on üsna keeruline samal ajal täiskoormusega õppida. Paljukirutud nõukaajal oli kaugõpe ikkagi 2x pikem kui päevaõpe. Aga tasuta õppekohad peaks ikkagi jääma, sest muidu ei saa väljaspool Tartut ja Tallinnat elavad lapsed haridusele juurdepääsu. Juba praegu, ilma õppemaksuta, läheb maapiirkonnast lapse pealinna kooli saatmine maksma ca 400-500 eurot kuus minimaalselt. Kui on veel mitu last korraga ülikoolitada, siis mina küll ei tea, kuidas peaks vanemad hakkama saama, kes elavad keskmist Eesti elu ja teenivad keskmist palka.