talas kirjutas:Nagu üks foorumlane välja tõi, siis inimesed äkki tõesti kirjutavad nii nagu nad arvavad (mitte nii nagu neile ette kirjutatakse). See tähendab, emotsionaalsetel teemadel (olgu selleks siis kooseluseadus, tapmine, looduskaitse, poliitika jne jne), kipuvad ajakirjanikud lugudes kajastama oma väärtusi. Jah, see on halb. Jah, võiks vähem olla. Jah, see on halb, kui uudislugu aetakse segi artikliga.
See on mõõdukalt halb, aga tunduvalt halvem on see kui sellised arvamusavaldajad aktiveeruvad koordineeritult. Sellisel juhul etendavad nad sarnast rolli ja avaldavad ühiskonnale sarnast mõju nagu palju leierdatud mõjuagendid. Selle tõestamine on aga keeruline ja tavaliselt ühiskonnale ebahuvitav.
talas kirjutas:Nagu üks foorumlane väitis, siis see siiski ei tähenda see, et toimuks kuskilt keskselt juhitud teadlik/tahtlik kallutamine. Seda ei väida ka Tammerk. Pangem tähele, tema tsitaadiski on juttu "[...]et ERR vahendaks toimuvat, mitte ei paistaks valitsusliidu loomist mõjutavat," ütles Tammerk. "Kõige enam võib avalikkuses sellist muljet tekitada intervjueeritavate valik ja küsitlemise stiil.[...]". Jah, hea ajakirjandus, nagu kohtumõistmine, mitte pelgalt pole aus, vaid ka peab näima aus, aga siin teemas tundub ikkagi prevaleerivat veidi karmimate süüdistustega seisukoht. Võib-olla ma interpreteerin neid sagedasi vihjed siin valesti, muidugi,
Avatar juba varem avaldas arvamust, et neid keskusi on palju. Iga erakonna taga. Samuti ka erinevate sotsiaalsete liikumiste taga. Kuna eri liikumised oma poliitilist tahet saavad eelkõige väljendada läbi erakondade, siis need liiumised oma aktiivsust sätivad eelitatud erakondade huvides. Tegelikult ju täitsa demokraatlik kodanikuvabadus, aga kätkeb tõsist ohtu et kõvemini karjujad paistavad suuremad, kui nad tegelikult on. Ja kui siis sellelt pinnalt hakatakse esitma nõudmisi (x tuhat südant, 100 000 inimest on vastu jne jne), siis see ei ole aus poliitiline protsess. Mina näiteks praegu ei osale mingites poliitilistes kampaaniates. Ainult niivõrd, kui ma siin foorumis kirjutan. Aga minu valijahääl on õnneks senini Eesti riigikorralsuses sama palju väärt, kui AndresTy oma. Aga kui võrrelda AndresTy ja minu viimaste nädalate aktiivsust, siis on AndresTy -d kõvasti rohkem

.
No ja mis Tammerki juttu puutub, siis mind ei huvita see et asi näib asus ja erapooletu. mind huvitab, et asi ka oleks aus ja erapooletu. Et siis Tammerki jutt kõlab mulle pigem nagu: Hästi panete, aga palun proovige kavalamalt. Noh ma tegelikult ju muidugi ei tea, mis täpselt räägiti. saan lugeda ainult Tsensuurist ERR -is.
talas kirjutas:Nagu üks foorumlane jäätis välja toomata, et ühes toredas Facebooki grupis nimega Virginia Woolf sind ei karda, hüppab umbes iganädalaselt üks postitus meedia kallutatusest - olgu naisi halba-valgusesse seadev pilt või naistevastaselt sõnastatud pealkiri vms. Ja seal tegi keegi, (oli vist Martin Šmutov) neile kontentanalüüsi näitamaks, et nende otsitud näited hajuvad suures pildis ära, tegelikult diskrimineerimist pole. Lihtsalt, et kui otsida pidevalt ja teadlikult ühesuguseid näiteid, jääbki mulje, et teisi ei eksisteeri. Tegelikkuses ei saa kujunenud arvamusele vastupidised näited lihtsalt kõlapinda (ega postitatud) ja sedasi võib kujuneda mittetõene mulje.
Ma ei ütle, et siin teemas oleks samamoodi, aga mingeid paralleele selle ühe grupiga antud teemas mu aju paratamatult ikka tõmbab.
Üks foorumlane teeks sellele foorumile kindlasti suure teene, kui ta ise või kellegi kaasabil (Šmutov?) suudaks usaldusväärselt esitada sarnase kontentanalüüsi, mis näitab kuidas praegusi koalitsiooniläbirääkimisi kritiseeriv aktiivsus hajub suures pildis ära ja tegeliku diskrimineerimist (see tegelikult oli vist provokatiivse mõttega sõnakasutus?) ei eksisteeri. Seni on see jutt ju nagu "what if…"?
Ja siia lõppu veel sellest kesksest või paljudest keskustest koordineerimisest.
Ajalooliselt on korduvalt täheldatud (Stalin, Hitler jne väiksemaidki kalu), kuidas hiljem nende kesksete juhtide kaheldava moraalsusega käske tegelikult leida/tuvastada ei suudeta. Üks võimalus on muidugi ääretult hea konspiratsioon, aga realistlikum ja inimpsüholoogiaga täieti seletatav põhjus on see, et suurte juhtide alluvad loevad nende soove silmist. Isake ütleb: Seltsimehed, ma arvan et meil tuleks kaaluda... Ja seltsimehed juba jooksevad. Kui teevad hästi, siis Isake muheleb vuntsi. Kui teevad sitasti, siis on tegemist omavoliga. See töötab täiesti samat moodi ka igal pool mujal sotsiaalsetes süsteemides. Firmades, poliitikas. Selleks, et kävitada kampaani võib piisata sellest, kui autoriteetne isik avaldab artikli stiilis "meid rünnatakse". Või kirjeldab mingit olukorda täiest vastuvõetamatuna või räägib düstoopiast… Või maha nüsitavatest peadest, või kellegi füüsilisest ründamisest. Jällegi see piir normaalse kodanikuaktiivsuse ja dirigeeritud kodanikualgatuse vahel on väga õhuke ja segane. Kui need eri keskused on suht tasakaalus, siis tegemist ongi ühtlase taustamüraga, mida tiba rahulikuma närvikavaga kodanik õpib välja filtreerima. Juhul, kui aga selle müraga hakatakse (suudetakse) moonutama tegeliku valijate huvide väljendust - ehk siis valitud esinduskogu koosseisu, mis vastavalt kõigile teadaolevatele ja avalikele reeglitele hakkab moodustama valitsust - siis mina omalt poolt säärast riikliku süsteemi enam oma huvide esindajana ei saa usaldada. Sest sellisel juhul ei ole minu hääl enam kaalult sama, mis müra tekitaja oma. Ja selgitus/põhjendus, et ole ise aktiivne a'la karju vastu - see viib lihtsalt täiendava võõrandumiseni. Sest kõik inimesed ei taha 24/7 olla sotsiaalsed või tegeleda poliitikaga. Samas ei saa selle aktiivsuse taseme järgi kuidagi otsustada nende inimeste väärtuse üle kogukonna jaoks.