Kliimamuutustest

[Svejk]

Tsiteeritud postitusega samalt lehelt leiab värvilisi graafikuid, milledele on külge poogitud artikli sisuga lõdvalt seotud (et mitte ütelda eksitav) sisututvustus ja artikkel, mille juurde sellised pildikesed kuuluvad, on originaalis küsimärgiga.
(siinkohal teeksin mõttepausi, et kus ja millist värvi meedias olen sellist praktikat varem kohanud..? )
Militaarnetti see on vahendatud juba kindlas kõneviisis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 26#p601326

Kui akf vaevuks artikli kokkuvõtte läbi lugema, siis ei tekiks tal sellist küsimust. Pealkirjas sõnastatakse uurimisküsimus ning artiklis leitakse sellele vastus, mis on kooskõlas sellega, mis ma eesti keeles kirjutasin.

Tegelikult on järeldused muidugi keerulisemad - linnastumise suurenemist pandi tähele tootmiskeskuste, mitte kohalike agraarse tagamaade linnakeste puhul. Aga seda võib juba igaüks ise edasi lugeda.

Akf on "eesti keeles " väga vähe kirjutanud ja võibolla selle koha peal pisut liialdab...

There, drying has little impact on urbanization or total urban incomes.

Kui akf vaevuks ära tõlkima need read, siis saaks asi palju selgemaks...?

Kuna kustutatud postituse taastamine on foorumi reeglite vastane, siis olen sama asja loomingulisemalt sinuni toonud.
Palun selgita, kus on loogiline viga või foorumi reeglite vastu eksimine - et mitte langeda kurjadesse kahtlustustustesse erapooliklusest modereerimises..

Tahaksin sinuni tuua rõõmusõnumit, nö jõulude ajal.
Väitluses ei pea alati selguma kaotaja. Piisab, kui selgub tõde...
Ja me võidame kõik

[Kriku]

… Arvestades, et kuumaperioodid on järjest intensiivsemad, suured metsatulekahjud järjest sagedasemad, tormid esinevad järjest tihedamini, ...

Mõned mõtted -
Et siis tormid järjest sagedamini.
- https://wattsupwiththat.com/2011/06/26/ ... new-paper/ väidavad, et pole nii

Ma saan aru, et see jutt käib USA-d tabavate orkaanide kohta, mitte "tormide" kohta üle maailma? Etteheide - et kasutatud on majanduslikku kahju, mitte meteroloogilisi andmeid orkaanide kohta - kõlab iseenesest tõsiseltvõetavalt. Kel huvi on, kontrolligu üle.

… Midagi pole parata, viimased paarkümmend aastat pole väidetavalt midagi asjade parandamiseks ette võetud, kuid ammu lubatud katastroofe ikka veel pole...

Asi on siin selles, et viimase paarikümne aasta jaoks pole mingeid erilisi katastroofe lubatud.

Ausalt? Mõned näited -
https://www.aei.org/carpe-diem/18-spect ... is-year-3/

See on kõige ehtsam demagoogia - loetakse üles hulk 1970-ndatel tehtud täide mitte läinud ennustusi kõikvõimalikelt elualadelt ja siis üritatakse nende põhjal midagi öelda praeguse meretaseme tõusu prognoosi kohta.

https://cei.org/blog/wrong-again-50-yea ... redictions
https://fee.org/articles/4-catastrophic ... came-true/

Ka see puutub ka vähe asjasse. Tuues paralleeli - aineehituse kohta näiteks on aastatuhandeid igasuguseid teooriaid püstitatud. Ükski neist aga ei diskrediteeri Mendelejevi tabelit.

Ma pidasin oma märkusega silmas, et tänapäeva kliimateadus ei ole püstitanud maailmalõpustsenaariumeid, mis peaksid juba täitunud olema.

Kui hakata eesti keeles lahti kirjutama, siis ei mahu kahjuks ära.

Selleks pole mingit vajadust.

[Kriku]

Tsiteeritud postitusega samalt lehelt leiab värvilisi graafikuid, milledele on külge poogitud artikli sisuga lõdvalt seotud (et mitte ütelda eksitav) sisututvustus ja artikkel, mille juurde sellised pildikesed kuuluvad, on originaalis küsimärgiga.
(siinkohal teeksin mõttepausi, et kus ja millist värvi meedias olen sellist praktikat varem kohanud..? )
Militaarnetti see on vahendatud juba kindlas kõneviisis: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 26#p601326

Kui akf vaevuks artikli kokkuvõtte läbi lugema, siis ei tekiks tal sellist küsimust. Pealkirjas sõnastatakse uurimisküsimus ning artiklis leitakse sellele vastus, mis on kooskõlas sellega, mis ma eesti keeles kirjutasin.

Tegelikult on järeldused muidugi keerulisemad - linnastumise suurenemist pandi tähele tootmiskeskuste, mitte kohalike agraarse tagamaade linnakeste puhul. Aga seda võib juba igaüks ise edasi lugeda.

Akf on "eesti keeles " väga vähe kirjutanud ja võibolla selle koha peal pisut liialdab...

There, drying has little impact on urbanization or total urban incomes.

Kui akf vaevuks ära tõlkima need read, siis saaks asi palju selgemaks...?

Ma olen seda juba vabas vormis teinud ning veel enam, see sisaldub ka sinu postituses:

linnastumise suurenemist pandi tähele tootmiskeskuste, mitte kohalike agraarse tagamaade linnakeste puhul

Sinu poolt tsiteeritud lause käibki nende põllumajanduslikes regioonides asuvate põllumajandust teenindavate kaubanduslinnakeste kohta.

[Kriku]

Pikem ülevaade Atlandi orkaanide ja troopiliste tsüklonite võimalikest seostest globaalse kliimasoojenemisega teaduskirjanduses: https://www.gfdl.noaa.gov/global-warmin ... urricanes/

[Svejk]

There, drying has little impact on urbanization or total urban incomes.

Sinu poolt tsiteeritud lause käibki nende põllumajanduslikes regioonides asuvate põllumajandust teenindavate kaubanduslinnakeste kohta.

Kiidetud olgu moderaator, kes taaskord lasi tõde sedakorda sedaviisi paista...

Antud juhtumil olen tuginenud mitte omaenese tarkusele, vaid elukaaslase eksperthinnangule, kes ka täiesti juhtumisi diplomeeritud inglise keele pedagoog on, ja temake mulle täiesti tüdinult uuesti ja uuesti kinnitanud on, et see, mida ma välja toonud olen, sugugi mitte hobuse unenägu pole...
(elukaaslase ja tema TÜ diplomi rekvisiidid võimalik privas vahendada)
On täiesti selge, et sellises komplitseeritud olukorras ma olen kahevahel ja täiendav erapooletu ekspertiis oleks asjakohane...

Vihjan veelkord, et pikkade ja spetsiifiliste võõrkeelsete tekstidega ei lähe alati linki postitades libedalt....

Edit: TTÜ on parandatud TÜ`ks

[Kriku]

See on nüüd ikka päris rumal jutt. Terve lõik uuesti:

In regions where cities are likely to be manufacturing centers (25% of our sample), drier conditions increase urbanization and total urban incomes. There, urban migration provides an “escape” from negative agricultural moisture shocks. However, in the remaining market towns (75% of our sample), cities just service agriculture. Reduced farm incomes from negative shocks reduce demand for urban services and derived demand for urban labor. There, drying has little impact on urbanization or total urban incomes.

Paksus kirjas öeldu käib täiesti ilmselgelt "remaining market towns" kohta. Lõigu alguses kasutatakse tootmiskeskustest rääkides täpselt samasugust konstruktsiooni.

[blueant]

Antud juhtumil olen tuginenud mitte omaenese tarkusele, vaid elukaaslase eksperthinnangule, kes ka täiesti juhtumisi diplomeeritud inglise keele pedagoog on, ja temake mulle täiesti tüdinult uuesti ja uuesti kinnitanud on, et see, mida ma välja toonud olen, sugugi mitte hobuse unenägu pole...
(elukaaslase ja tema TTÜ diplomi rekvisiidid võimalik privas vahendada)
On täiesti selge, et sellises komplitseeritud olukorras ma olen kahevahel ja täiendav erapooletu ekspertiis oleks asjakohane...

Sul on kodus inglise keele spetsialist ja te ei saa kahe peale kaheksalauselise lõigu mõtet tõlgitud? Või mille ümber see tants juba mitmendat postitust käib? Krikul on õigus.

[Kriku]

Neli teemasse mitte kuidagi puutuvat postitust eemaldatud, kasutaja Svejk hoiatatud.

Inglise keele tõlkimise võistlusi ja muid sedalaadi rahvaspordiüritusi palun lahkesti korraldada kuskil mujal foorumis.

[mart2]

Ennustatud katastroofid.
Kriku - Kummaline, et mõnikord on sobivalt oluline ühe teadlase väide, aga kui ei ole sobiv, siis soovid vähemalt mingi suure organisatsiooni ametlikku pöördumist.
Sujuvalt oled jätnud kommenteerimata minu kolmanda (keskmise) lingi, kus on nimetatud teadlasi...
Aga las see jääb.

Kui vaadata tagasi umbes 20-30 aastat, siis olid suured hirmutamised seoses kohe-kohe saabuva uue jääajaga ning mingil hetkel pidid kõik hukkuma osooniaukude pärast. Nüüd on ülekuumenemine.
Ootan huviga milline saab olema "uus hitt" playlistis!

Olen korduvalt üritanud näidata, et see mida teevad skeptikud (kahtlejad), ei ole mitte kliima muutumise eitamine, nagu üritatakse neile külge kleepida, vaid toovad esile peamiselt inimtekkelise kliima soojenemise teooria nõrgad ning vastuolulised kohad.
Selline viha skeptikute suhtes iseloomustab pigem usufanaatikuid …

[Manurhin]

Nagu siin eelmisel leheküljel sai natuke räägitud atlantilisest kliimaoptimumist ehk ajast, kui meie mail mõnevõrra soojemat kliimat eelistavad liigid massiliselt levisid - no vaevalt, et see tol korral (kiviajal) inimtekkeline oli. Huvitav, kuidas tol ajal mujal maailmas lood olid? On kellelgi mingeid paleoklimatoloogilisi andmeid käepärast? Äkki kordub nüüd lihtsalt midagi sarnast ja tegelikult polekski paanikaks vähimatki alust?

[Kapten Trumm]

mart2 siinkohal eksib.
Kliima pole lineaarne protsess, tekitame väikse soojenemise, tekivad väiksed probleemid.
Ühel hetkel võib see soovimatu protsess minna astmeliseks, noh näiteks peatub mõni merehoovus.
Merehoovuste liikumapanev jõud on (peale maakera pöörlemise) ka vee erinev soolsus (soolasem on raskem ja magedam kergem).
Paar kraadi soojem ilm ja arktilised jäämassid sulavad lödinal. Paljud suured liustikud on juba kadumas. Sealt tuleb merre suhteliselt mage vesi.
Tekitasime soojenemise ainult 2 kraadi, aga näiteks Golfi hoovuse mõju Euroopa kliimale on mitu kraadi.
Kui mõni hoovus peatub, võib regionaalne mõju olla aga mitte 2, vaid näiteks 7 kraadi.

Lisaks on oluline kliimakujundaja veel püsituulte süsteemid. Passaadid, mussoonid ja mis nad on. Kui 2 kraadise soojenemise tõttu neist mõni lõpetab, võib tagajärg olla nt 10 kraadi.

Nagu viinavõtmine, et mis see pits mehele teeb. Aga kui pitsi tagajärjel kaldub juhitud veoauto vastassuunda, siis teeb küll. Ja taoliste asjade prognoosimine pole paraku täppisteadus.

[nimetu]

Et siis tormid järjest sagedamini.

Sinu viited räägivad põhiliselt USAst, kuid regiooniti on muutused erinevad. Näiteks Vaikse ookeani põhjaosas on tugevamate taifuunid esinemine sagedasemaks muutunud. Atlandi ookeani lõuna- ning idaosas on täheldatud orkaanihooaja pikemaks venimist.

kuumalained USA-s, kuumimad olid 30-ndad, mitte praegu. Peamine soojenemine on tingitud öisest keskmiselt kõrgemast temperatuurist. Talved on natuke soojemad, kuid kuumaperioodid ei ole hullemad. Piirkondades, kus on rohkem põllumajandust ja (rohkem tornaadosid) on kuumade päevade arv vähenenud.

Globaalselt on kuumalained muutunud sagedasemaks ja kuumemaks. 2019 on selles osas olnud rekordiline. Tulekahjud on muutunud sagedasemaks kohtades, kus neid muidu esineb väga harva.
https://public.wmo.int/en/media/press-r ... ct-weather

Ühel hetkel võib see soovimatu protsess minna astmeliseks, noh näiteks peatub mõni merehoovus.

Kõige suurem probleem kliimamudelite koostamisel ongi veekogud (ookeanid). Sellepärast ei osata teatud soojenemisest alates enam midagi konkreetset ennustada.

ning mingil hetkel pidid kõik hukkuma osooniaukude pärast.

Osooniaukude puhul astusid riigid ranged sammud, mis keelustasid auke tekitavad aerosoolid. Sellel on olnud reaalne mõju ning osoon on vaikselt taastumas.

[Kriku]

Ennustatud katastroofid.
Kriku - Kummaline, et mõnikord on sobivalt oluline ühe teadlase väide, aga kui ei ole sobiv, siis soovid vähemalt mingi suure organisatsiooni ametlikku pöördumist.

Ei soovi ega ole kunagi soovinud.

Sujuvalt oled jätnud kommenteerimata minu kolmanda (keskmise) lingi, kus on nimetatud teadlasi...

Ei jätnud, mingu kommentaar käis mõlema tsiteeritud viite kohta.

Kui vaadata tagasi umbes 20-30 aastat, siis olid suured hirmutamised seoses kohe-kohe saabuva uue jääajaga ning mingil hetkel pidid kõik hukkuma osooniaukude pärast. Nüüd on ülekuumenemine.

Ei, 20 aastat tagasi ei hirmutanud enam suurt keegi jääajaga. Teaduskirjanduses, ma mõtlen.

Mina ei ole kliimateadlane ja uurimislugu kommenteerida oskan vaid Wikipediale toetudes, aga siiski: https://en.wikipedia.org/wiki/History_o ... ge_science

Selle järgi on jahenemise teooria 1970-ndate oma ning ajakirjanduses rohkem kajastatud kui teaduskirjanduses levinud. Valdavalt ennustati ka siis soojenemist.

Ma kordan ennast - see, et minevikus on oletatud kõiksugust jama, ei tähenda, et tänapäevased teooriad peaksid olema sama jamad. Üldiselt liigutakse ikka maailma suurema loodusteadusliku mõistmise suunas, mitte sellest eemale või ringiratast ümber tõe. Selle kinnituseks on kasvõi see, et me siin niimoodi mõnusasti igaüks oma kodust vestelda saame.

Kui võrrelda tänapäeva 1970-ndatega, siis on väga palju asju muutunud. Mina tooksin välja kolm:
1) süsnikdateeringute kalibreerimine - kalibreerimata dateeringud ei võimalda vähegi usaldusväärseid rekonstruktsioone;
2) ilmastikku jälgivad satelliidid - 1970-ndatel seati alles sisse;
3) ja muidugi kolossaalselt kasvanud arvutusvõimsus.


https://en.wikipedia.org/wiki/Global_cooling

Ootan huviga milline saab olema "uus hitt" playlistis!

Nagu öeldud, aineehituse kohta on aastatuhandete vältel igasuguseid teooriaid püstitatud. Kas sa ootad ka, milline saab pärast Mendelejevi tabelit olema ""uus hitt" playlistis"?

Selline viha skeptikute suhtes iseloomustab pigem usufanaatikuid …

Jajah, KGB ja inkvisitsioon ja nii edasi. Ikka-ikka

[Kriku]

Nagu siin eelmisel leheküljel sai natuke räägitud atlantilisest kliimaoptimumist ehk ajast, kui meie mail mõnevõrra soojemat kliimat eelistavad liigid massiliselt levisid - no vaevalt, et see tol korral (kiviajal) inimtekkeline oli. Huvitav, kuidas tol ajal mujal maailmas lood olid? On kellelgi mingeid paleoklimatoloogilisi andmeid käepärast? Äkki kordub nüüd lihtsalt midagi sarnast ja tegelikult polekski paanikaks vähimatki alust?

Tollal ei elanud miljardit inimest piirkondades, kus kliimamuutuse tõttu enam senisel viisil elada ei saa. See vahe on.

[Some]

Kui vaadata tagasi umbes 20-30 aastat, siis olid suured hirmutamised seoses kohe-kohe saabuva uue jääajaga ning mingil hetkel pidid kõik hukkuma osooniaukude pärast. Nüüd on ülekuumenemine.
Ootan huviga milline saab olema "uus hitt" playlistis!

Aga palun. uus hitt on sündinud:
https://forte.delfi.ee/news/teadus/maa- ... d=88402795

Varasemalt Kanada arktilises piirkonnas asunud magnetpoolus on viimase kahekümne aasta jooksul nihkunud Siberi suunal, keskmise kiirusega umbes 55 kilomeetrit aastas. Briti geoloogide ja USA riikliku keskkonnainformatsiooni keskuse koostatud viimane prognoos, mida kasutatakse ka näiteks GPS-i kalibreerimiseks, viitab, et ka tulevikus nihe jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui siiani. Tulevikus liigub poolus aastas umbes 40 kilomeetrit.

Räägitakse koguni sellest, et Maa magnetpoolused võivad ära vahetuda. Seda on Maa ajaloos ka varasemalt juhtunud, umbes 800 000 aastat tagasi. See oleks ka inimkonnale hävitav, kuna vahepealsel perioodil puuduks Maal meid hõlmav magnetväli, mis tähendaks, et kosmosest tulev kiirgus hävitaks nii meie infrastruktuuri kui ka meid endid. Sellist muutust peetakse lähiajal aga ebatõenäoliseks ja arvatakse, et selleni on jäänud veel vähemalt paar sajandit.