Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
blueant
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas blueant »

EOD kirjutas:Kogu kliimapaanika käib ainult süsihappegaasi ümber Aga veeaur ja metaan?
Veeaur on sõltuv muutuja. Kui täna sõrmenipsuga atmosfäärist kogu veeaur kaoks, siis mälu järgi umbes 60 päeva pärast oleks see tagasi samas koguses ja samamoodi jaotatuna kui varem. Metaani ümber käib ka kisa, aga proportsionaalselt vähem.
Fucs kirjutas:Aga see ca 4% jääb endiselt neljaks protsendiks, või on siin mingeid muid arvamusi ?
Ülejäänud 96% on lihtsustatult tasakaalus tsükkel, kus taimed, pinnas ja ookean toodavad enam-vähem sama palju CO2-te, kui nad samal hetkel ära tarbivad.

Tsükkel kollasega, planeedi koguvarud valgega, inimese panus punasega. Pool emissioonist jääb atmosfääri.
Pilt
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42791
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Joonisel on näha ka oluline nüanss, et sügavale ookeani põhja ei setti eriti tempokalt ja pinna lähedal käib ringlus. Muidu võiks tõepoolest loota, et süsinik lihtsalt kolib naftast ookeani põhjas olevatesse setetesse (millest siis lõpuks saab põlevkivi vms). Kusjuures, mida soojem on vesi, seda halvemini CO2 lahustub: https://en.wikipedia.org/wiki/Solubility_pump

Jooniselt on millegipärast puudu geoloogilised emissioonid.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 1031
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

Kriku kirjutas:

400 ppm tähendab 400 osakest miljoni kohta (particle per million). Sellega mõõdetakse, kui palju CO2 atmosfääris on.
Tuleb tunnustada, et Kriku on oma jutus väga täpne. 400 ppm tähendab tõepoolest, et 400 osakest tuleb miljoni kohta, aga ühiku ppm(m) õige lahtikirjutus on vaatamata sellele part per million (mole fraction), see particle (osakest) on antud juhul mingite tibitõlkide ja veesegajate väljamõeldis. Eesti keeles peaks õige olema "osa". Selliste ühikute nagu ppm kasutamine põhjustab parasjagu segadust, aga Mauna Loa tüübid põhjendavad ka, miks nad seda teevad. Ppm puhul tuleks ka lisada, et mida peetakse silmas: kas massi, ruumala või aine hulka.
https://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/abou ... ements.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/Parts-per_notation
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42791
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh!
Parts-per-million (abbreviated ppm) is the ratio of one gas to another. For example, 1,000ppm of CO2 means that if you could count a million gas molecules, 1,000 of them would be of carbon dioxide and 999,000 molecules would be some other gases.
https://www.co2meter.com/blogs/news/151 ... on-defined
The quantity we actually determine is accurately described by the chemical term “mole fraction”, defined as the number of carbon dioxide molecules in a given number of molecules of air, after removal of water vapor. For example, 372 parts per million of CO2 (abbreviated as ppm) means that in every million molecules of (dry) air there are on average 372 CO2 molecules.
https://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/abou ... ements.pdf

"Osake" on muidugi ebatäpne, sest "osake" võib olla ükskõik mis footonist tolmukübemeni. Samas ma ei oleks tibide suhtes liiga karm selle eest, et nad ka molekuli "osakeseks" nimetavad. Kõige parem oleks eesti keeles IMHO öelda "molekuli miljonist". Näiteks "CO2 osakaal jõudis 400 molekulini miljonist".
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kliimaekstremismi ilmselt raskeim, n-ö femiinskisofreeniline vorm - tabab ainult naisi ja on ühiskonnaohtlikult letaalne :(
Naised, kes ei taha keskkonna säästmiseks lapsi saada: „Kuidas ma toon lapse maailma, mis plahvatab?“

On naisi, kelle jaoks mure keskkonna pärast võib olla põhjus, miks mitte lapsi saada.


Helen Kask (30) tõuseb hommikul kell pool üheksa.
Teeb pool tundi joogat.
Paneb teevee keema.
Tal on kõik täpselt läbi mõeldud. Ökoloogiline jalajälg peab olema võimalikult väike. Ja seepärast laseb ta kraanist kiirkeedukannu tulist vett („Meie majas on gaasikatlamaja, gaasiga vee soojendamisel tekib vähem CO₂ kui põlevkivielektriga,“ teab Helen). Roheline teepuru, mida ta tassi raputab, on ostetud lahtisena ühest vanalinna poest ja pandud riidest kotikesse, mille Helen poodi kaasa võttis.
Helen ei taha asjatult rämpsu tekitada. Kui ta soovib tomateid osta, aga näeb poes ainult plasti pakendatud tomateid, siis jätab ta need pigem ostmata ja plaanitud söögi tegemata. Ta sorteerib korralikult prügi. Paber, pakendid („Õlipudelid näiteks tuleb enne pakendikonteinerisse panekut läbi loputada“), biojäätmed. Eraldi konteiner biojäätmete jaoks tekkis Heleni maja juurde alles pool aastat tagasi ja see oli tema jaoks kergendus. Varem kogus ta tekkinud biojäätmed kokku ja viis bussiga Tartusse, ema aeda kompostihunnikusse. „Eks see võib tunduda veidi hullumeelsena, aga biojäätmete sorteerimine on üks tähtsamaid asju, mida sa saad teha, sest tavajäätmete seas lagunedes hakkavad nad metaani tekitama,“ ütleb Helen, „ja kui nad tavaprügilasse viiakse, ei jõua nad loodusesse tagasi. Muidu me ainult võtame maapinnast, tarbime, aga ei anna midagi tarbitust tagasi.“

Helen ütleb, et ideaalist on tal veel palju puudu, aga kõrvaltvaatajale tundub küll, et raske oleks elada ökomalt kui tema („Kõige ökomalt elavad tegelikult need, kes elavad metsas onnis ja ei tarbi midagi,“ ütleb naine).
Tema riided on pärit second-hand’ist. Ta näeb välja šikk: lumivalge lühikeste varrukatega pluus, kitsad mustad teksad, nahavärvi vöö, sinine mantel. „Uuena ostan ainult sokke-sukki ja pesu,“ ütleb Helen.
Duši all olles keerab ta pea pesemise ajaks vee kinni. Dušigeeli ei kasuta („Milleks ikka tühje plastpakendeid tekitada?“), selle asemel ostab ökopoest seepi. Hambapastat ostab tihti sõbrannalt, kes seda ise teeb soodast ja kookosõlist; pannes selle korduvkasutatavass potsikusse.
Helen ise piima ei joo, aga ta teab, et kilepakendis piima on õigem osta kui tetrapakke („Tetrapakk on plasti ja papi segu, väga raske taaskasutada ja töödelda“). Kui on valida, siis tuleb osta klaaspudel! Kui Heleni kodu juures veel klaaspakendi konteinerit polnud, viis ta neid jalgsi või bussiga kaubanduskeskuse juures olevasse konteinerisse. „Kui kolisevate pakenditega bussis sõitsin, sain selliste pilkude osaliseks et! Kui käes on suured kotid, näed välja nagu kodutu. Ka autod lasevad vähem üle tee,“ räägib Helen.

„Iga Google’i päring võtab energiat“
Helen on õppinud Tartu Ülikoolis informaatikat. Kui ta internetist mõne asutuse kodulehekülge otsib, siis ei sisesta ta aadressi Google’i otsingumootorisse („Iga Google’i päring võtab energiat!“), vaid üritab jõuda otse firma kodulehele selle nime sisse toksides.
Helen on vegan. Aga teiselt poolt maakera toodud avokaadosid, banaane ja kinoad ta ei osta („Banaane kasvatatakse orjatööjõu toel, ja kinoa populaarsus maailmas on kaasa toonud selle, et boliivlased ja peruulased, kes seda algul sõid, ei jaksa enam seda osta“).
Helenist sai keskkonnahuviline, kui ta gümnaasiumis õppis. Siis sattus ta lugema Epp Petrone raamatut „Roheliseks kasvamine“. See tabas teda nagu valgustus. Helen jättis otsemaid pooleli autokooli, siiamaani liigub ühistranspordiga. Ei pannud enam tualetis tuld põlema. Hakkas ökomõtlemise kohta rohkem infot otsima.

„Ma ei suuda tagada head elu“
Helen on keskkonna pärast nii mures, et see on tähtsaim põhjus, miks mitte lapsi saada. Helen räägib, et päris noorena tundis ta, et lapse saamiseks pole õige aeg, aga siis millalgi sai aru, et lapse saamine polegi miski, mida igaüks elus tegema peaks.
„Nüüdseks on see (keskkond – EE) üks suuremaid argumente minu jaoks. Miks ma toon uue inimese maailma, mis tõenäoliselt „plahvatab“. Ma toon maailma uue inimese, kes on mulle kõige kallim kõigist inimestest üldse, ja ma väga suure tõenäosusega panen ta olukorda, kus tal ei ole oma elus normaalselt ressursse.“
Kas tõesti lähevad asjad nii hulluks?
„Jah.“
Mis siis juhtuma hakkab?
„Me näeme selle kõige algust juba praegu. Kuna ressursid on piiratud, vara kõigile ei jagu, siis need, kes ei ole pudrukausi juurde saanud, tunnevad, et see on ebaõiglane. Ja tegelikult see ongi ebaõiglane! See on aga tinginud parempopulistide esiletõusu.“
„Seostad EKRE esiletõusu kliimamuutusega?“
„Ei, mitte otseselt. Aga üha enam piirkondi maailmas muutub elamiskõlbmatuks. See toob meile põgenike hordid. Ja see omakorda mõjutab poliitilist diskursust. Meil on juba viimase nelja aastaga asjad käest ära läinud. Poliitiline energia läheb pseudoteemadele. Jobud löövad kella ja meie peame aega kulutama näiteks Mart Helme ütlemistele Soome peaministri aadressil. Neid pisikesi konflikte on nii palju, jageletakse lasteaia liivakasti tasemel, ja sellele läheb kogu see aeg, tööaeg, mille me peaksime kulutama hoopis muule, keskkonnale jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisele.“
„Kui sa räägid, et ei taha just keskkonna pärast lapsi, siis mis selle taga põhiliselt on – kas mure maailma pärast, kus ta elama hakkab, või ökoloogiline jalajälg, mille iga maailma lisanduv inimene tekitab?“
„Pigem see mure, et minu võimuses ei ole garanteerida lapsele head elu. Mina võin üritada teha kõike, mis minu võimuses, aga see ei pruugi garanteerida, et laps saaks rahulikult kas või 50. eluaastani elada.“
Helen räägib, et kui ta ühel päeval peaks tundma vastupandamatut soovi last kasvatada, siis püüaks ta lapse adopteerida. „Siis ei ole mina valinud last siia ilma tuua, ta on siia juba toodud.“

Frau Birth Strike Germany
Selliseid keskkonna pärast muretsevaid naisi nagu Helen on maailmas üha enam.
18aastane McGilli ülikooli üliõpilane Emma Lim käivitas tänavu sügisel liikumise NoFutureNo¬Children, mis kutsub üles liituma naisi, kes lükkaksid laste saamist edasi seni, kuni valitsused võtavad vastu selge plaani, et piirata kliimamuutust 1,5 kraadile Celsiuse järgi. Lim rääkis, et on alati tahtnud saada emaks, kuid ei taha tuua lapsi maailma, mis on liiga ebaturvaline.

Ja 39aastane Saksamaa Baieri liidumaa kooliõpetaja Verena Brunschweiger avaldas tänavu kevadel raamatu „Lastevaba, mitte lastetu – manifest“.
Kui Ekspress Brunschweigerile helistab, ütleb naine pehmes Baieri aktsendis: „Birth strike Germany, see olen mina!“
Ta räägib, kuidas veetis peaaegu kõik oma 30. eluaastad, vaagides laste saamise poolt- ja vastuargumente. Luges, mõtles. Ja siis otsustas: tema lapsi ei saa. Kõige mõjusamad olidki Brunschweigeri sõnul keskkonnakaalutlused.
„Leidsin, et kõige suurem panus, mida saame keskkonna heaks teha, on saada üks laps vähem või üldse mitte lapsi saada,“ räägib Brunschweiger. „Mõtlesin, et ma juba olen keskkonnateadlik. Ma ei söö liha, ma ei sõida lennukiga. Ma ei saa isiklikult endale lubada seda, et aitan kaasa ülerahvastatusele ja läänelikule elustiilile, mis kulutab nii palju ressursse. See oli minu tähtsaim ja otsustav punkt (miks mitte lapsi saada – EE).“
Brunschweiger räägib, et veedab palju aega oma sõbrannade lastega. Ja nende tulevik tekitab temas muret. „Kui olen koos sõbranna väikese tütrega, mõtlen alati kaastundlikult, et vaene väike tüdruk, mida kõike ta oma elus kogema peab, see on õudne. Kui nad saavad 20–30aastaseks ja meil tekivad veesõjad, tormid, üleujutused, toidunappus, siis mõtlen, et ei saa ju üht last sellisesse olukorda panna. Indias juba tapeti üks naine võitluses vee pärast (tänavu suvel hukkus tõesti Indias üks noor naine, kellel oli tekkinud veevõtukoha juures tüli pereliikmega – EE).“
Kui muretseda lapse saamisega kaasneva keskkonnajalajälje pärast, siis saab ju kasutada pestavaid mähkmeid, riideid osta taaskasutusest, mitte osta suurt autot?
„See kõik on tähtis. Kui inimesed tahavad ilmtingimata lapsi saada, siis nad peavad vähemalt seda tegema. Nad peavad näitama lastele, et tarbimine pole hea, ja et ökoloogiline jalajälg peab olema väike. Aga on neid, kes viis korda aastas sõidavad puhkusereisile, söövad iga päev liha, sõidavad maasturiga. See on väga karm ja mina ei mõista sellist käitumist aastal 2019 mitte karvavõrdki. 50 aasta eest tegid paljud nii ja sellepärast ongi planeet nii halvas olukorras.“
Brunschweiger räägib veel, et kui oma „ökofeministliku“ raamatu valmis sai, kutsuti ta oma seisukohtade tõttu Münchenisse Baieri liidumaa haridusministeeriumisse vestlema. „Selle vestluse sisu ma avaldada ei tohi, see on saladus, aga see ei olnud ilus vestlus.“

Last päris „ökolt“ kasvatada ei saagi
Ekspress vestles seda lugu tehes veel kolmandagi, 34aastase Tallinnas elava naisega, kes vahetult enne lehe trükkiminekut ütles, et ta eelistaks selles loos oma nime mitte näha.
„Kõige keskkonnasõbralikum asi, mis sa võid teha, on lapsi mitte saada,“ ütleb ta. „Ma ei kujuta ette, kuidas last kasvatada nii, et oled täiesti öko. Muidugi oleks tore kasutada riidest mähkusid, aga täiesti mõistan, miks inimesed kasutavad pamperseid. Lapsed kasvavad, neil on vaja uusi riideid, uusi asju. Lapsed on maailmas olulised, kui nad on olemas, siis peab neid toetama ja peresid peab toetama. Mina olen mõelnud, et kui ma tahan last, siis tahaksin pigem adopteerida, sest neid õnnetuid maailmas ripakile jäänud lapsi on nii palju.“

Oma seisukohad saadab Ekspressile ka kunstnik Fideelia-Signe Roots (43), kes on samuti varem öelnud, et tema lapsi ei soovi, eri põhjustel, ja üheks neist põhjustest on keskkond: „Et kliimasoojenemist lõpetada, tuleks inimkonnal paljunemine kohe lõpetada ja proovida olemasolevate inimestega nii toime tulla, et kõik saaksid söönuks planeedile võimalikult väikese jalajäljega.“
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 3360
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Sho »

Kui lähtuda stultoloogiast, siis oleks nende naiste kohta diagnoos - rikki läinud lollid.
Aga kuna Borja ei taha stultoloogiast midagi kuulda, siis jääb ainult tôdeda, et tegemist on tarkade ja taibukate, vastutustundlike naistega.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle naiste nutulaulu kohta on üks hea ütlemine: kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab põhjenduse.
Enamasti on need laste mittesoetamise põhjused siiski majanduslikku ja mugavuslikku laadi - millele siis eneseõigustuseks erinevaid "austavaid põhjendusi" otsitakse. Kesse ikka tunnistaks avalikult, et ei viitsi. Nüüd on siis sellesse põhjuste rikka lisandunud "süsinikneutraalsus".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Fucs »

:shock:
See oli praegu väga silmiavav!
Aitäh Borja :D

Meil siin kolhoosis oli üks hull. Tähendab, esiteks neid hulle on rohkem kui üks ja teiseks, me arvasime ainult, et ta on hull.
Nüüd peab oma arvamust redigeerima. Sest ta võis olla ka ökoinimene.

Nimelt tarbis see ökoinimene vett nii umbes 1-2m3 aasta + peale (vahel vähem, aga paar korda ka rohkem kui aasta peale).
Ühesõnaga esitas muudkui oma veearvesti näitu, mis oli koguaeg praktiliselt sama ja nii üle aasta.
Alguses mõtlesime, et vbl on ära kusagil pikalt. Tehti kindlaks, et ei ole ära. Elab ilusasti iga päev oma korteris.
Siis mõtlesime, et ilmselgelt on siis veemõõtja pekkis. Ei olnud ka veemõõtja pekkis. Vahetasime ära ja ikka sama lugu.
Kuna proual nii palju taipu ei saanud olla, siis välistasime erinevad võimalikud insenertehnilised manipulatsioonid veeravestiga (magnetid, nõelad, tolmuimeja jms).

Kui aasta oli jälle möödas pärast uue veearvesti paigaldust ja proual ikka ainult 1 või 2 kuupmeetrit kulus ca aastas, siis läksin uuesti luurele. Pärast pikka südamlikku vestlust säästmise alustest sain teada, et seal käivad asjad nimelt umbestäpselt nii (olenes olukorrast, aga üks variant oli selline):

1. Proua laseb mingi liitrikese-kaks vett kraanist välja.
2. Ühe imeväikse osaga peseb näo ja hambad, aga hambapastavett ei lase mitte kraanikausist alla, vaid valab kausist ämbrisse (ennast ta käis vahest harva sotsiaalmajas pesemas tasuta).
3. Teise osaga keedab nt. kartulid ära. Või hautab porgandeid (üldiselt käis sotsiaalmaja supiköögis tasuta söömas).
4. Tärklist täis kartulikeeduvesi läks hambapesuveega samasse ämbrisse. Hautamisel üle jäänud veega pesi seepi kasutades käsitsi pesu kui oli vaja (korra aastas vedas kõik "suuremad asjad" ka pesumajja)
5. Seepi jm olluseid täis pesuvee kallas ikka samasse hambapesuvee ämbrisse ja vajadusel tõmbas kogu selle koogelmoogeliga ka põrnadad üle ! (Seal korteris ka haises, aga kuna tal oli ka asjade kokkukorjamise maania, siis see lebra alguses tundus, võis tulla ka kokku kuhjatud igast jama täis prügikottidest, mida oli korteris maast laeni lademetes)
6. Mis lõpuks sinna ämbrisse üle jäi, selle valas WC loputuskasti ja kasutas seal ära (siis selgus ka põhjus, miks tal see loputuskasti kaas maha oli kruvitud).

:|
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42791
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Kui mõni nädal tagasi ilmus uudis, et kõige keskkonnasõbralikum tegu pidavat olema last mitte saada, kommenteerisin ma naisele, et jutt on ilmselge jama - veel palju keskkonnasõbralikum oleks ennast üles puua (mahalaskmise ökoloogiline jalajälg on suurem).

Üldiselt mul ei ole nende tytarlaste valiku vastu midagi - jääbki minu lastele rohkem ruumi & ressursse 8) Pensionisüsteem läheb nagunii kapsasse ja kui isegi ei lähe, on ahtrate isendite ülalpidamise kulu ikkagi vaid lõiv selle eest, et nad evolutsioonist välja lülituvad. Misüle ma praegusel juhul ei näe põhjust kurvastada.
Fucs kirjutas:5. Seepi jm olluseid täis pesuvee kallas ikka samasse hambapesuvee ämbrisse ja vajadusel tõmbas kogu selle koogelmoogeliga ka põrnadad üle ! (Seal korteris ka haises, aga kuna tal oli ka asjade kokkukorjamise maania, siis see lebra alguses tundus, võis tulla ka kokku kuhjatud igast jama täis prügikottidest, mida oli korteris maast laeni lademetes)
6. Mis lõpuks sinna ämbrisse üle jäi, selle valas WC loputuskasti ja kasutas seal ära (siis selgus ka põhjus, miks tal see loputuskasti kaas maha oli kruvitud).
Muude ollustega vesi muidugi on jama, aga olen oma vanatädi alevis ka näinud niimoodi põrandat pesemas, et ainult seepi sisaldav kätepesukausi kõrval oleva ämbri vesi kallati köögi põrandale.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas metssiga »

Siin arutuselolnud naiste küsimus on ju väga lihtne. See on looduslik valik, lollid ei tohigi paljuneda, otsustagu seda siis Issand Jumal või emake loodus.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5552
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Manurhin »

Kõige ökom on ikka häda nr. 1 loputuskasti teha ja kui see täis saab, siis nr. 2-le peale tõmmata :mrgreen:.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
mart2
Liige
Postitusi: 6419
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Asukoht: Põlvamaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

Manurhin kirjutas:Kõige ökom on ikka häda nr. 1 loputuskasti teha ja kui see täis saab, siis nr. 2-le peale tõmmata :mrgreen:.
Tegelikult saab ju sinna kaane peale ilusa pissuaari disainida … Red Dot price! :lol:
Mitte et see nüüd enam teemasse läheks.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 3360
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Sho »

metssiga kirjutas:lollid ei tohigi paljuneda
Ai-vai-vai.. siin ma lihtsalt pean sekkuma, et see jumalavallatu valearvamus ära korrigeerida.
Kes siis veel paljuneb, kui mitte lollid? Kui Saatan opereeris ahvist esimesed lollid Aadama ja Eeva ning Saatana poolvend Isand Jumal nad Paradiisist välja ajas, siis pandi lollidele kohustuseks, et nad teeks sugu ja et neid saaks palju.
Kui Saatan hiljem lollitare keppis, siis sündisid inimesed, kes ei degenereerunud enam nii kiiresti. Ja kui muud reptiilid hiljem veel inimeste järeltulijaid keppisid, siis sündisid reptiloidid nagu jeebus.

Ega te ometi ei taha, et inimesed ja reptiloidid paljuneksid? Lisaks sellele, et nende vereliinid läbi lollide edasi kanduvad.
Ei, paljunemine on lollide töö, ja kui lollid paljunemisest keelduvad, nagu antud artiklis juttu oli, siis on need lollid lihtsalt rikki läinud.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42791
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Palun nüüd lahkesti stultoloogilise teolooga aktuaalsete küsimuste juurest kliimamuutuste teemale tagasi.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5552
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Manurhin »

mart2 kirjutas:
Manurhin kirjutas:Kõige ökom on ikka häda nr. 1 loputuskasti teha ja kui see täis saab, siis nr. 2-le peale tõmmata :mrgreen:.
Tegelikult saab ju sinna kaane peale ilusa pissuaari disainida … Red Dot price! :lol:
Mitte et see nüüd enam teemasse läheks.
Selline lahendus on juba ammu välja mõeldud. Mitte küll otseselt pissuaar vaid kraanikauss, aga kas lased sealt alla vaid kätepesuvett või ka nr. 1, on juba igaühe vaba valik :D.
Pilt
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: lennumudelist ja 1 külaline