Kliimamuutustest

[Tapper]

Positiivse poole pealt
Tänu kliima soojenemisele on kui palju vähenenud hoonete kütmisele kuluv ressurss ja CO2 emissioon?



PS Praegu on popp halada
Ootan rohkem neid inimesi ja poste teemasse kes lähtuvad: ANNAB ELU SIDRUNID TEE NEIST LIMONAADI.

Uued võimalused metsas
Kuna ise tegutsen ka väikestviisi metsakasvatusega siis mina kuuske ei soovitaks vaadates kliimaprognoose 2100.
Kuuse asemel riskiks mina saartel ja lääne-eestis näiteks pööki proovida või siis kindla peale minnes kaske.
Kuuske ei paneks mina monokultuurina üldse enam, märksõnad ürask ja juurepess, millele soojad talved kõvasti hoogu annavad.
Pöök on suurepärane ehitus mööbli ja vineeri toore. Kõvaduselt ei jää alla tammele. Kasvab ka teise rindena talub varju.

Pöök on muidugi risk ja ma ei kutsu kedagi pööki istutama.
Küll teen seda ise (seemned tellitud) tulemustest räägime 10; 30 ;50 ja 80 aasta pärast

[Sam Beaver]

Pöök on suurepärane ehitus mööbli ja vineeri toore. Kõvaduselt ei jää alla tammele. Kasvab ka teise rindena talub varju.

Pöök on ka väga hea küttepuu - annab kõvasti sooja ja ei jäta peaaegu üldse tuhka. Kui transport nii kallis poleks, siis iseenesest oleks täiesti mõeldav osta Saksamaalt rekkatäis saetud-lõhutud pööki.

[EOD]

Praeguse tsivilisatsiooni huku võimaliku põhjusena pakuksin pigem järsku pooluste vahetumist, mistõttu Maa hakkab teistpidi pöörlema. Selle põhjustaks Dzanibekovi efekt. https://www.quarkpost.com/dzhanibekov-e ... astrophic/
Et sarnane nähtus on juba toimunud, sellele viitab näiteks Lõuna-Ameerika ja Antarktika vahel olevast 1000 km merealast Atlandi ookeani poole ulatuv 3000 km pikkune madalamaveeline "keel" ning Andide kõrgmäestikus, Altiplano platool asuva Titicaca järve elustik, mis osaliselt pärineb soolasest ookeaniveest. Kuidas se nii kõrgele sattus kui mitte Vaikselt ookeanilt tulnud hiidlainega, mille kõrval meile teadaolevad tsunamid on "poisikesed"?
Aga kui CO2 võimaldab selle kvootidega äritseda, siis perioodilise pooluste vahetumise puhul see nii lihtne pole.

[Kriku]

Tänu kliima soojenemisele on kui palju vähenenud hoonete kütmisele kuluv ressurss ja CO2 emissioon?

Kütteperioodi ja jahutusperioodi tuleb koos vaadelda. Näiteks: https://www.nature.com/articles/srep12427

Keset USA-d jookseb mõtteline joon, millest põhja pool nende summa eeldatavasti väheneb, lõuna pool aga tõuseb.

[Sam Beaver]

Praeguse tsivilisatsiooni huku võimaliku põhjusena pakuksin pigem järsku pooluste vahetumist, mistõttu Maa hakkab teistpidi pöörlema. Selle põhjustaks Dzanibekovi efekt.

Kui see peaks juhtuma, siis oleksid need uhvod kes teadupärast meid Merkuurilt salaja jälgivad tunnistajaks teise asteroidide vöö tekkimisele Päikesesüsteemis. Ja see oleks juba üsna radikaalne kliimamuutus. Igasugused kahtlased geoloogilised formatsioonid on pigem seotud tektooniliste protsessidega.

[diesel]

see link õnneks ei avane. aga lugupeetav ajas tõenäoliselt sassi magnetpooluste vahetumisega. seda juhtub sageli ja järjekordne vahetus peaks parasjagu just käimas olema.
terve maakera teisipidi pöörlema panemiseks on ilmselt vaja õiges suunas kokkupõrget maakerast suurema massiga objektiga.

[EOD]

Ei lenda see Maa tükkideks midagi ja ei hävi ka kogu inimkond. Kuskil keegi ikka pääseb. Lihtsalt see tsivilisatsioon hävib suure tõenäosusega üleilmse katastroofi korral. Olgu siis põhjuseks Dzanibekovi efekt või asteroidi tabamus, mis maakoort Maa tuuma suhtes liigutab.
Suurte katastroofide jälgi on ju küll. Võtame või igikeltsast leitavad mammutid, millistel kohati veel toit suus ja seedekulglas. Järelikult tabas katastroof neid hetkeliselt. Kusjuures mammutite kehad on tihti purustatud mingi tohutu jõu mõjul ning ka külmumine pidi toimuma nii kiiresti, et koed polnud veel lagunema hakanud.
Või siis Egiptuse kõrbes leitavad vaalaluud. https://www.youtube.com/watch?v=u5Dlde7YeQg Siin on küll võimalus, et kõrb asendas mere aegamööda.
Igatahes muutused Maa kliimas toimuvad ka inimtegevusest sõltumatult. Miljardite aastate eest oli sellesama süsihappegaasi kontsentratsioon suurusjärkude võrra praegusest suurem.
Mis aga tõesti on inimtegevusest põhjustatud, see on keskkonna saastamine nii prügi kui elektromagnetkiirgusega. 5G mobiilside kasutuselevõtt tähendab, et elama peame hakkama sisuliselt mikrolaineahjus.

[Sam Beaver]

Võtame või igikeltsast leitavad mammutid, millistel kohati veel toit suus ja seedekulglas. Järelikult tabas katastroof neid hetkeliselt. Kusjuures mammutite kehad on tihti purustatud mingi tohutu jõu mõjul ning ka külmumine pidi toimuma nii kiiresti, et koed polnud veel lagunema hakanud.

Selliste mammutite puhul vaevalt et on tegemist mingi ülemaailmse katastroofi tagajärgedega. Liustikuserva varing tundub tõenäolisemana.

[diesel]

pöörlemissuuna muutmiseks piisav pauk peaks vast ikka kogu maakera ühtlaselt sulaks muutma.
selle üleelamiseks peab mõnel teisel planeedil elama.

[EOD]

Selliste mammutite puhul vaevalt et on tegemist mingi ülemaailmse katastroofi tagajärgedega. Liustikuserva varing tundub tõenäolisemana.

Probleeme on siin kaks - esiteks on mammutite suust ja seedekulglast leitava taimestiku liigid omased suht soojale kliimavööndile, mitte liustiku serval kasvavale. Islandil näiteks kasvavad ümber saare keskse liustiku vaid samblikud. Seega mammutid hävitanud katastroofiga kaasnes väga järsk külmenemine. Liustikuserva varinguga poleks tõenäoliselt kaasnenud selline külmumine, mis oleks säilitanud mammutid koos söödava toiduga aastatuhandeteks. Ja mammutiliha pidavat Põhjas isegi söödama või toitma sellega koeri.
Pealegi leitakse neid mammutijäänuseid suht laialdastelt aladelt.

Dzanibekovi avastatud fenomeni puhul pole mingit välist toimet. Kosmosejaamas nipsuga lahtikeeratud liblikmutter jätkas kaalutuses pärast poldist eraldumist sirgjoonelist liikumist, kuid iga paarikümne sentimeetri järel pööras teise otsa ette. Tõsi, Maa puhul pole selline efekt eriti tõenäoline, kuna Maa suurim läbimõõt, seega ka mass, asub ekvaatoril. See aga mõjub pöörlemist stabiliseerivalt. Välistada siiski midagi ei saa, sest näiteks Maa tuuma massi jagunemist me vist ei tea.

Magnetpoolused "rändavad" tõesti kogu aeg, mistõttu ka näiteks lennuväljadel radade tähistus aeg-ajalt muutub. Ka magnetpooluste perioodilist vahetumist kinnitavad vulkaanilist päritolu magnetilised osakesed, mis säilitavad purske hetkel olnud suunad poolustele.
Praktiliselt peavad pooluste vahetumisel põhja- ning lõunapoolkera lendurid omavahel lennukite magnetkompassid vahetama, kuna Maa magnetvälja vertikaalse komponendi tõttu on põhjapoolkeral kasutatavate kompasside lõunapoolne osa raskem ning vastupidi.

[Kapten Trumm]

Probleeme on siin kaks - esiteks on mammutite suust ja seedekulglast leitava taimestiku liigid omased suht soojale kliimavööndile, mitte liustiku serval kasvavale. Islandil näiteks kasvavad ümber saare keskse liustiku vaid samblikud. Seega mammutid hävitanud katastroofiga kaasnes väga järsk külmenemine. Liustikuserva varinguga poleks tõenäoliselt kaasnenud selline külmumine, mis oleks säilitanud mammutid koos söödava toiduga aastatuhandeteks. Ja mammutiliha pidavat Põhjas isegi söödama või toitma sellega koeri.
Pealegi leitakse neid mammutijäänuseid suht laialdastelt aladelt.

Selle fenomeni kohta (äkiline külmumine) on isegi Hollywoodis film tehtud - "Päev pärast homset" vms. Seal on see fenomen eriefektidega kenasti lavastatud.

[Kriku]

Elevant võib päevas 200 km maha kõmpida, mammut tõenäoliselt veel rohkem. Üleminekud metsalt tundrale või arktilisele kõrbele võivad olla päris järsud.

Nii äkilist jahenemist, et paneks nagu külmkappi, on füüsikaseadustega kooskõlla jäädes pehmelt öeldes raske ette kujutada. See on Kollivuudi mängumaa, nagu öeldud.

[Kapten Trumm]

Nii äkilist jahenemist, et paneks nagu külmkappi, on füüsikaseadustega kooskõlla jäädes pehmelt öeldes raske ette kujutada. See on Kollivuudi mängumaa, nagu öeldud.

Kõikide protsesside mõistmiseks võibki jääda koolifüüsikast väheseks.

Kui mammuteid leitakse hulgi perfektselt säilinuna, seedimata toit maos (ja suus), siis polegi muud seletust, kui tappev gaasirünnak või äkiline külmumine.
Viimast seletataksegi ekstreemse kliimaga ja tekkinud supertormidega, mis toovad oma keerisega atmosfääri ülaosast ülikülma õhku maapinnale, taoline ekstreemne külmumine tekib lokaalselt (tormi "silmas" ja marsruudil, mida "silm" läbib).

Taoliselt säilimiseks peab olema temperatuur langenud alla -100 kraadi, kuna mammutitel oli magu värsket rohelist täis, siis pidi ilm enne seda suht "suvine" olema. St antud juhtum ei saanud leida aset kuskil arktilisel lumeväljal.

[Sam Beaver]

"Päev pärast homset" on tore film küll, kuid põhineb sellegipoolest füüsikaveal. Väga kõrgetes õhukihtides tõepoolest on õhk väga külm (kõige külmem õhk on kihis nimega tropopaus. ~ -60C). Aga ka äärmiselt hõre st õhurõhk on äärmiselt madal. Oletame et tekibki mingi otse alla suunduv õhuvool kõrgatmosfäärist. Külm õhk suundub otse alla, mida lähemale merepinnale seda suuremaks muutub õhurõhk ja mis juhtub? See õhk paratamatult soojeneb (gaaside kokkusurumisel ehk antud juhul siis õhurõhu suurenemisel temperatuur tõuseb; sel põhimõttel töötab näiteks diiselmootor) ja maapinnale jõudev ei pruugi eriti madala temperatuuriga ollagi.
-
Liustkuserva varing on isegi suhteliselt väikeses mastaabis väga võimas vaatepilt. Mul on olnud juhus näha kuidas liustiku silmaga hinnates umbes 30m kõrgusest servast variseb umbes 50 meetri laiune ja ca 10 m paks osa.

[Kapten Trumm]

Sellises supertormis pole küsimus mitte selles, et ülakihist langeks külm õhk kuidagi pühast vaimust alla, vaid seda "keriks" alla tohutu orkaanilaadne torm, soe õhk "keritaks" üles ja külm õhk langeks/keritaks alla. Ma ei tea, kas see on võimalik, lihtsalt nii ma kujutaks asja ette.

Minu silmis on taoline, äkiline kataklüsmiline sündmus kliimasoojenemise suurim risk. Ehk juhtub midagi, mis muudab meie elu võimatuks. See, et temperatuur tõuseb paar kraadi, mõned polaarmütsid kaovad ja ookeanitase tõuseb pool meetrit on kõik suhteliselt kukepea. See kõik on tehtav ja üle elatav ja enamikku Eestist 0,5 m meretõus (v.a mõned Vaeste-Tiskre põlluarendused) ei kotiks kuigivõrd. Meil käib sügiseti siin meri meetri üles ja ei juhtu ka midagi. Hollandis elatakse praegu juba allpool meretaset. Krunti valides pidasin seda silmas - sain merelähedase krundi absoluutkõrgusega 13-14 m. Sinna niipea meretõus ei jõua. 2005 jaanuaritormiga käis vesi üles vist 2 meetrit sentimeetritega. Uputuse tagajärjed olid traagilised, kuid üle elatavad, eriti kui on aastakümneid ettevalmistamisaega.

Igasugu vandenõuteooriates ja filmides seletatakse neid kataklüsmilisi torme tänaste merehoovuste muutumisega. Tänased hoovused nii Atlandil kui Vaiksel ookeanil hoiavad külma polaarõhu kenasti "kotis" ja meil siin on suht mõnus kliima. Kui need hoovused kaoksid, siis hakkaks pigem meie kliima sarnanema Permiga. Ja teadlased pole ka väga selge häälega öelnud, et midagi taolist ei saa juhtuda - nad lihtsalt ei tea täpselt, mis juhtub.

Kosmos meie planeedi ümbruses on siiski külmem kui -60 kraadi, öeldakse, et orbiidil Maa varjus on alla -100 kraadi.