minu jaoks on mudeli juures kaks täiesti eraldiseisvat etappi: ehitamine ja värvimine. ja mudel ei ole ennem valmis kui mõlemad etapid on lõpetatud. eks inimesi, tundeid ja diagnoose ole erinevaid, nii ka minu puhul: vahest tahan ehitada, vahest tahan värvida. ja oluline on, et mudeliga tekiks ka mingit moodi "suhe". mõne mudeli puhul kaob tunne ära ja lõpptulemus pole ka minu enda arvates võibolla see, mis ta olema peaks. ehkki saab kohusetundlikult lõpetatud. aga eks see on maitse ja sisemiste dilemmade küsimus
seega kui ei ole tunnet peal, et tahaks värvida, siis kohe ei peagi värvima. oota tunnet... mul ootas näiteks Cariuse Tiger ikka mitu aastat. aga tulemusega olen ise vähemalt väga rahul lõpuks.
võib vahelduseks ka mingi teise asja ehitamisse võtta, kui on see tunne rohkem peal. aga mitte väga palju korraga, siis on oht, et tekib tunnetekompott ja tulemus nagu meil siin mõnel kuulsusrikkal meistril kelle šedöövreid oodatakse juba aastaid (varsti äkki aastakümneid?)...
kusjuures viimase pöörase ideena viskan veel sellise kirvena õhku: aga miks mitte presenteerida mõlemat? ehk siis maski pool mudelit ära, nii et kogu materjalide ilu ning ehitamise vaev jääks näha. ja teine pool värvi ning kuluta ära. ma usun, et see võiks päris huvitav tulemus olla...
igatahes on su tase juba praegu üsna kõva
