https://ekspress.delfi.ee/kuum/koige-ta ... d=89804231Šveitsi kohta on arvutatud, et üle 60-aastaste nakatunute seas on suremus 108 korda kõrgem kui alla 60-aastaste nakatunute seas. Saksamaal, kus samuti piiriks 60 eluaastat, on vahe 85-kordne. Itaalia kohta on jällegi viide, et alla 50-aastaste seas on koroonaviirusesse nakatunute suremus umbes 90 korda madalam kui üle 50 aastaste nakatunute seas. Ka globaalses arvestuses kõige hullemini pihta saanud regioonide (Bergamo, Lombardia) kohta valminud uuringud näitavad, et nooremate kui 50-aastaste osas põhimõtteliselt probleemi pole, aga vanemate ja eriti üle 70-aastaste puhul muutuvad suremuse näitajad hulluks.
Rootsi Statistikaamet on hakanud avaldama päevade kaupa üldist suremuse statistikat Rootsi kohta – kui palju suri Rootsis käesoleval aastal ning sinna kõrvale numbrid viimase viie aasta samade päevade kohta. Alla 64 aastaste seas suurt suremuse tõusu pole. Sellest vanemate inimeste seas hakkas Rootsis umbes 20. märtsi paiku suremus tõusma. Mida vanuses kõrgemale, seda hullemini.
Teadmine, et COVID-19 riskid on seotud vanusega, ei ole muidugi uudiseks Eestis ega ka teistes riikides. Üldiselt on sellest aga räägitud manitsevas stiilis „koroonaviirus on ohtlik kõigile, aga vanematele inimestele lihtsalt rohkem ohtlik”. See on probleemi ähmastav, et mitte öelda vale. Erinevus on tegelikult rabav – mitte "natuke" või "mõnevõrra", vaid "kolossaalne". Kui riskide erinevusi tuleb lugeda juba sadades kordades, siis on ka järeldused dramaatiliselt erinevad.
Põhimõtteliselt tähendaks see näiteks, et alla 50-aastaste (või alla 60-aastaste, sõltuvalt sellest, kuhu piir täpselt tõmmata) jaoks võiks ühiskonna avada täielikult. Kohe ja praegu. Või polekski pidanud nii karmilt sulgema. Praktikas ei ole vanuse järgi inimeste täielik eraldamine muidugi võimalik. See pole ka moraalselt aktsepteeritav. Küll aga saab totaalset riskierinevust arvestades meetmeid, viiruse ohjeldamise võtteid ja ühiskonna taasavamise taktikaid timmida.
KBFI vanemteadur Mario Kadastik, kes on seotud Eesti ametlike COVID-19 prognoosidega, kirjutas kümme päeva tagasi Postimehes, et nüüd on aeg ettevalmistusteks. Kui viirus peaks sügisel tagasi tulema, siis saaks pigem läheneda kirurgiskalpelliga, selle asemel, et haamriga kogu ühiskonnale lajatada.
Kadastik küll ei täpsustanud, mis täpselt skalpellitehnikas peaks olema. Numbreid vaadates on aga selge: kõigepealt tuleb arvestada vanust. Põhimõtteliselt peaks olema nii, et iga kord, kui keegi räägib, et tuleks kasutusele võtta mingi meede, küsitaks esimese asjana: olgu, aga vaatame, kuidas see mõjutab alla 60-aastaseid inimesi ja kuidas vanemaid.
Vanust kui tähtsaimat riskitegurit on märgatud ka mujal. JPMorgan on Suurbritannia kontekstis visandanud mõningaid mõtteid väljumisstrateegia osas ja nad on vanuseliseks riskipiiriks pakkunud 60 aastat. Iisraelis arutatakse samuti kava, mille keskmes on ühiskonna lahkulöömine madala riskiga grupiks (nendel alla 67-eluaasta) ja kõrge riskiga grupiks (üle 67-eluaasta).
Viitab ühe peamise allikana sellele: https://docs.google.com/document/d/1hbn ... 2dkc8/edit