Ma olen seda lõime siin ikka jälginud ja ei ole kordagi näinud, et austet mereväelased oleks ära näidanud:
1. Mis nende OPV-de maksumus siis oleks
2. Mis võimekused selle raha eest saadakse
3. Kuidas nende võimekustega tagatakse nimetet laevastiku elulemus, tuvastatud merepildi loomine ja võimekus eelpoolmainitet dessanti tõrjuda
4. Milliselt eelarverealt need OPV-d tulevad (viitega kapten Jüri Saska varasemale postitusele)
5. Mis oleks nende laevade täistsükli kulu (sadamad, väljaõpe, haldus, patrullimine, NATO õppused, missioonid vbl. jms.) ja mis oleks nende alternatiivkulu (ehk siis mida me selle eest omale lubada ei saa).
Minu arvates on mereväelased ja mina ja teisedki nendele küsimustele vastused andnud. Piirdun ainult enda 2020 veebruari postitusega.
1. Mis on OPVde maksumus?
Mina pole küll rääkinud OPVdest, vaid 50-70m pikkustest/suurustest korveti tüüpi patrulllaevadest. Kui need kvalifitseeruvad "ookeani patrull alusteks", siis on vastus varem antud:
MeV on teinud esialgsed arvutused Eesti kohta ja saanud kogu ülaltoodu hinnaks 200-300 milj koos ülalpidamisega järgmise 10 aasta jooksul. Kaitseeelarve mõistes tähendaks see umbes 0,1 % SKTst.
2. Mis võimekuse me sellega saavutame?
Sellega on veel keerulisem, kui hinnastamisega. See mis mina veebruaris ütlesin, on järgmiste lehekülgede jooksul nimetatud "kasutuks", "saavutamatuks", "riigikaitse seisukohast vähetähtsaks" vms. Kui ma seda nüüd kordan, siis järgneb jälle lehekülgede kaupa arutlust ja poole aasta pärast tuleb küsimus uuesti ...
a)füüsiliseks kohalolekuks – juba see seab mittesõbralikule poolele piiranguid. Täna võib meie vetes või lähedal teha mida tahes, kuigi PPA täidab oma ülesandeid hästi.
b)mereseireks – lisaks radaripildile, sõudekruvi helile, spioonidele ja signaalluurele on vaja oma silmaga vaadata kellega on tegemist ja millega ta seal tegeleb. Seda saab osaliselt teha kaamera, väikelaeva või lennuvahendiga, kuid need ei täida eelmist, ega ammugi järgmisi vajadusi. Lisaks on laeval omad radarid, mis täiendavad mereseire radarite pilti ja võimalusel ka õhuseire ning allvee pilti.
c)kineetiline jõud – kuigi 40mm pardarelv võib tänapäeval tunduda aegunud vajadusena, siis pärast rahu ja enne sõda olukorras on selline võime vajalik. Samuti võimaldab selline relv kaitsta end osaliselt laevavastaste rakettide eest. Lisaks kahurile peavad nendel laevadel olema allveelaeva vastased vahendid ja võiksid olla ka pealveetõrje raketid. Nende juurde tulen ma hiljem. Selliste laevade suurus algab vist 50 meetrist, sest vastasel juhul ei mahu sinna ära kõik võimed ja isikkoosseis, puudub suutlikus päevade kaupa merel olla ning füüsiline kohalolek jääks liiga tagasihoidlikuks. Alla kahe laeva ei suudaks me oma ülesandeid, sh tänaseid PPA ülesandeid, jätkusuutlikult täita.
d)miini veeskamise võimekus – kui nende laevadega oleks võimalik ka paarkümmend kaasaegset miini veesata, siis täidaks need laevad väga suure osa merelise võime puudustest, mida ma pean õigeks täna täita.
3. Kuidas nende võimekustega tagatakse nimetet laevastiku elulemus, tuvastatud merepildi loomine ja võimekus eelpoolmainitet dessanti tõrjuda
Sellele pole mina tõesti pikemalt vastanud.
Elulemus - Hukukindlus? Laeva asukoht, manööver, laevavastaste rakettide peibutamine-segamine-hävitamine.
Tuvastatud merepilt - ma ei viitsi otsima hakata, kuid kindlasti on siin räägitud, et lisaks radari pildile, AIS signaalile, erinevale luureinfole ja isegi registreeritud kruvi mürale, on vaja visuaalset pilti. Ja mitte ainult tõestamaks mis laev see on, vaid ka selgitamaks tema tegevust.
Dessanti pole nende laevadega keegi tahtnud tõrjuda ... kuigi - laev on üks osa merekaitsest, seega laeva teostatud mereseiret, veesatud miine ja pealveetõrje võimekust võib nimetada dessandi tõrjeks.
4. Milliselt eelarverealt need OPV-d tulevad
Vot siin hakkab mul juba imelik ...
Seega näen mina ainukest võimalust lisarahastuses. ... Üks „lisarahastuse“ koht on PPA mereliste tegevuse viimine MeV alla suurema osa funktsioonide ning nendele kuluva eelarve ja vahenditega. Sellest ei jätkuks kaugeltki mitte kogu arenduse jaoks, kuid tänase PPA merepiirivalve funktsioonide ulatuses küll.
Teiseks rahastuse allikaks on loomulikult riigi otsus – arendada MeVge millegi tänase arvelt. Ja siin ei saa mina midagi ette öelda. Mina ei ole pädev ütlema, mis on riigis vähemtähtsam kui MeV kirjeldatud võimed.
Kolmandaks allikaks võivad olla liitlased. Kuid siin peab meil kindel otsus ehk tahtmine enne selge olema, nagu ka otsus rahastamiseks.
Üheks ressursiküsimuseks on alati isikkoosseis. Tõenäoliselt vajaks see täiendavaid inimesi Mereväkke. Üks osa täiendust saaks tulla PPAst – nagu muud ressursid. Teine osa tuleb võtta ümberkorraldatud ajateenistusest. Kui täna on ajateenija õppursõdur, siis uute võimete korral tuleb ajateenija sõjalisteks ülesanneteks lühemalt ette valmistada ja ülejäänud teenistus korraldada kombineerituna ülesannete täitmisest ja väljaõppest. Seega on võimalik.
Igaks juhuks täiendan seda vana postitust. PPA teema ei too lisarahastust hetkega. See oleks järgmise 5-10 projekt. Kuid lõpuks on Eesti laevad, mis teevad ära PPA töö ja täidavad KV eesmärke.
5. Mis oleks nende laevade täistsükli kulu (sadamad, väljaõpe, haldus, patrullimine, NATO õppused, missioonid vbl. jms.) ja mis oleks nende alternatiivkulu (ehk siis mida me selle eest omale lubada ei saa).
Tegelikult on sellelegi küismusele eespool vastatud. Ülalpidamiskulud (väljaõpe, haldus, patrullimine) olid 10 aastase hinna sees. Palju maksab olemasolevate sadamate kasutamine või arendamine, seda ma ei tea. Ei tea ka palju läheb NATO õppuste või missioonide peale. Ka ei oska ma vastata, mis oleks alternatiivkulu. Tegelikult ei saa ma sellest päris täpselt arugi. Küll aga olen ma öelnud:
minu arvates võiks see olla lisaks tänastele võimetele või arendatavatele võimetele järgmisena nr 1. See ei tähenda, et loobuda tuleks miinijahtijatest, K9 pataljonist, ScP toetusüksustest CV90 baasil, pikamaa TTst, vms mis juba otsustatud on. Kuid paljudest teistest „oleks väga vaja“, oleks arendused Mereväes vist kõige õigem.
Õigem = vajadus+tulemus+hind+arenduse aeg+sobivus tänase struktuuriga+isikkoosseis+liitlaste toetus. Faktorite järjekord pole hetkel tähtis.
Kokkuvõtteks. Need 5 küsimust on varasemalt vastatud nii palju kui vastata saab.
Igasugu numbrilisi detaile me ei tea või ei saa näidata. Suur pilt on aga olemas.