Põhjendan:Ott Laanemets kirjutas:...teine vajab aga põhjendamist. Igasuguseid asju saab teha lihtsamalt ja keerukamalt. Aga kui tahta kohe alguses seda viimast, peab selleks hea põhjus olema. Mina seda põhjust kuulnud veel pole ega ka tea, et pärisarutelud oleks sensor-efektor-platform kominatsioonidele ühese lahenduse pakkunud.Kilo Tango kirjutas:Viimase jaoks ei ole Eestis üldse alust tarvis.
1. IMHO on toimivat EW lahendust meil igal juhul tarvis. Ka siis kui sensor-efektor-platvorm on kõik koos. Põhjus selles, et rahu ajal ei saa vastase vastu niisama lihtsalt jõudu kasutada siis, kui see ei allu korraldustele. Ka näiteks isegi sügavalt Eesti õhupiiri rikkuvaid vastase sõjalennukeid ei lasta alla vaid jälgitakse ja üritatakse lennuohutuse raames segada. Sama kehtib minu teada merenduses. On terve rida põhjuseid miks. Alati ja väga paljudes olukordades on võimalik vastasel maskeeruda näiteks hädaolukorra taha. Sestap ei saa nimetet laev ilma korraliku sideta kindlasti rakendada jõudu rahu olukorras. See nõuab poliitilise juhtkonna sekkumist ja seda ei saa teha ilma sideta.
2. Eesti kaarti vaadates on mereala kui kaardus ca. 600km-ne "vorst" ümber maismaa. Kui nüüd nimetet laevadest üks on sadamas, üks Liivi lahel "pseudokonflikti lahendamas" ja üks parajasti NATO missioonil (rohkem kui kolm me RBS-15 laskeseadmeid selle 2-300 mil eest ei saa), siis puudub meil igasugune kineetilise mõjutamise võimekus Soome lahe idaosas. Vastane saab seal südamerahuga dessanti maandada või misiganes sigadusi korraldada. Kogu ranniku katmiseks RBS-15 laskeulatuse raames piisab kui laskeseade paikneb Kurgjas või kusagil mujal Järvamaal. Seega on reageerimiskiirus- ja -võimekus parem.
3. Toimivat EW lahendust on vaja ka selle jaoks, et ahel avastamine-tuvastamine-sekkumine toimiks. Praegu jääb see kardetavasti pidama esimesse etappi, kuna me toetume liialt haavatavatele piirivalve radaritele. Selle pärast sellest hüdrofoonikast siin nii palju räägitaksegi, et selle segamine on kordades keerulisem. Samal põhjusel promosin ma siin lehekülgi tagasi DA42 MPP-ga patrullimist - merel toimuvad asjad piisavalt aeglaselt, et ka lennult tagasi pöörduva meeskonna sõnum on väärtuslikum, kui piirivalveradari segatud pilt.
Ei ole nõus. Me peaksime suutelised olema siiski ca. 10 aasta jagu ette arvutama ja selle raames otsustama, milliseid võimekusi me saame nende laevade peale panna ja milliseid mitte. Sest kui me ehitame laevad pikema perspektiiviga tuleva lahinguvõime kandmiseks võib juhtuda, et laevad lähevad enne relvastusest maha, kui see ootuspärane kraam sinna peale tuleb. See muide ei oleks esimene selline kord maailma ajaloos. Ja siis on jälle meil see alternatiivkulu probleem, kus me oleme matnud raha sinna, kus sellest ei ole mingit kasu (laeva meetritesse).Ott Laanemets kirjutas:Väga subjektiivselt – esimeses raundis tuleb luua selline platvorm, aga teadmisega, et tulevikus neile võimeid lisada.