Härrased on probleemist valesti aru saanud.Kriku kirjutas:Kui vaadata võla suhet SKP-sse, siis on Eesti väga kaugel "silmini võlgades" olemisest.
Hetkeline võlakoormus tõepoolest ei ole probleem. Probleem on see, et võlg kipub ise ennast kasvatama.
Võlakoorma kasvatamine on väga raskesti ümber pööratav tegevus järgmistel põhjustel.
1. Kui Riigieelarvet hakatakse upitama võla abil, siis kasvab sellega ka SKP. Tegemist on kunstliku SKP infleerimisega, mis peatub kohe, kui võlga juurde ei võeta
2. See tähendab, et valitsus, mis peab võlgu võtmisele pidurit panema või lausa võlakoormat vähendama hakkama on valiku ees: a) Hoida populaarsust b) Vähendada võlakoormat
3. Variant (a) tulemus on näha Kreekas (riik on silmini võlgades). Variant (b) tulemus on näha Soomes (Valitsus vahetus ja võlakoorem kasvab jälle)
4. Lisaks suureneb võla kasvuga riigi osakaal majanduses ja seega suureneb nende ettevõtete hulk, kes ripuvad "riigi nisa" otsas. See toob kaasa ettevõtjate huvi poputada populistlikke erakondi, kes muudkui jagavad raha laiali hoolimata sellest, et riigi rahakott seda ei kannata
5. Lisaks hakkab võla kasvades intress sööma järjest suuremat tükki SKP-st, mis tähendab, et "päris" tegevusteks jääb veel vähem raha ja tuleb veel rohkem võlgu võtta. Viimati kui ma vaatasin oli Soome makstav intress sama suur, kui kogu Eesti kaitse-eelarve.
Kokkuvõtteks: Võla kasvatamine on lihtne. Kasvatamise peatamine või mis veel hullem, võlakoorma langetamine võib osutuda ülejõu käivaks ülesandeks.
Selle pärast ütlevadki kõik rahandusspetsialistid, et võlgu võib võtta vaid siis, kui võla suurendamine kasvatab läbi investeeringute SKP-d jätkusuutlikult (i.e. ka siis, kui "enam peale ei võeta")