REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kilo Tango]

Kui vaadata võla suhet SKP-sse, siis on Eesti väga kaugel "silmini võlgades" olemisest.

Härrased on probleemist valesti aru saanud.
Hetkeline võlakoormus tõepoolest ei ole probleem. Probleem on see, et võlg kipub ise ennast kasvatama.
Võlakoorma kasvatamine on väga raskesti ümber pööratav tegevus järgmistel põhjustel.
1. Kui Riigieelarvet hakatakse upitama võla abil, siis kasvab sellega ka SKP. Tegemist on kunstliku SKP infleerimisega, mis peatub kohe, kui võlga juurde ei võeta
2. See tähendab, et valitsus, mis peab võlgu võtmisele pidurit panema või lausa võlakoormat vähendama hakkama on valiku ees: a) Hoida populaarsust b) Vähendada võlakoormat
3. Variant (a) tulemus on näha Kreekas (riik on silmini võlgades). Variant (b) tulemus on näha Soomes (Valitsus vahetus ja võlakoorem kasvab jälle)
4. Lisaks suureneb võla kasvuga riigi osakaal majanduses ja seega suureneb nende ettevõtete hulk, kes ripuvad "riigi nisa" otsas. See toob kaasa ettevõtjate huvi poputada populistlikke erakondi, kes muudkui jagavad raha laiali hoolimata sellest, et riigi rahakott seda ei kannata
5. Lisaks hakkab võla kasvades intress sööma järjest suuremat tükki SKP-st, mis tähendab, et "päris" tegevusteks jääb veel vähem raha ja tuleb veel rohkem võlgu võtta. Viimati kui ma vaatasin oli Soome makstav intress sama suur, kui kogu Eesti kaitse-eelarve.

Kokkuvõtteks: Võla kasvatamine on lihtne. Kasvatamise peatamine või mis veel hullem, võlakoorma langetamine võib osutuda ülejõu käivaks ülesandeks.

Selle pärast ütlevadki kõik rahandusspetsialistid, et võlgu võib võtta vaid siis, kui võla suurendamine kasvatab läbi investeeringute SKP-d jätkusuutlikult (i.e. ka siis, kui "enam peale ei võeta")

[loomake]

Majanduslangust ennustati juba varem covid-19 aga suurendas seda tugevalt.

The Institute of International Finance forecast in 2019 that, in an economic downturn half as severe as the 2008 crisis, $19 trillion in debt would be owed by non-financial firms without the earnings to cover the interest payments on the debt they issued.[34] The McKinsey Global Institute warned in 2018 that the greatest risks would be to emerging markets such as China, India, and Brazil, where 25–30% of bonds had been issued by high-risk companies.[36]

During 2019, the IMF reported that the world economy was going through a "synchronized slowdown", which entered into its slowest pace since the Great Financial Crisis.[37] 'Cracks' were showing in the consumer market as global markets began to suffer through a 'sharp deterioration' of manufacturing activity.[38] Global growth was believed to have peaked in 2017, when the world's total industrial output began to start a sustained decline in early 2018.[39] The IMF blamed 'heightened trade and geopolitical tensions' as the main reason for the slowdown, citing Brexit and the China–United States trade war as primary reasons for slowdown in 2019, while other economists blamed liquidity issues.[37][40]

In April 2019, the U.S yield curve inverted, which sparked fears of a 2020 recession across the world.[41] The inverted yield curve and China–U.S. trade war fears prompted a sell-off in global stock markets during March 2019, which prompted more fears that a recession was imminent.[42] Rising debt levels in the European Union and the United States had always been a concern for economists. However, in 2019, that concern was heightened during the economic slowdown, and economists began warning of a 'debt bomb' occurring during the next economic crisis. Debt in 2019 was 50% higher than that during the height of the Great Financial Crisis.[43] Economists[who?] have argued that this increased debt is what led to debt defaults in economies and businesses across the world during the recession.[44][45] The first signs of trouble leading up to the collapse occurred in September 2019, when the US Federal Reserve began intervening in the role of investor to provide funds in the repo markets; the overnight repo rate spiked above an unprecedented 6% during that time, which would play a crucial factor in triggering the events that led up to the crash.[46]

China–United States trade war
The China–United States trade war occurred from 2018 to early 2020, and caused significant damage across global economies.[47] In 2018, U.S. President Donald Trump began setting tariffs and other trade barriers on China with the goal of forcing it to make changes to what the U.S. describes as "unfair trade practices".[48] Among those trade practices and their effects are the growing trade deficit, the alleged theft of intellectual property, and the alleged forced transfer of American technology to China.[49]

In the United States, the trade war brought struggles for farmers and manufacturers and higher prices for consumers, which resulted in the U.S manufacturing industry entering into a "mild recession" during 2019.[50] In other countries it has also caused economic damage, including violent protests in Chile and Ecuador due to transport and energy price surges, though some countries have benefited from increased manufacturing to fill the gaps. It has also led to stock market instability. The governments of several countries, including China and the United States, have taken steps to address some of the damage caused by a deterioration in China–United States relations and tit-for-tat tariffs.[51][52][53][54] During the recession, the downturn of consumerism and manufacturing from the trade war is believed to have inflated the economic crisis.[55][56]

Economic effects of Brexit
In Europe, economies were hampered due to uncertainty surrounding the United Kingdom's withdrawal from the European Union, better known as Brexit. British and EU growth stagnated during 2019 leading up to Brexit, mainly due to uncertainty in the UK caused by political figures and movements aiming to oppose, reverse or otherwise impede the 2016 Brexit Referendum, resulting in delays and extensions.[57] The United Kingdom experienced a 'near recession' in 2019, which weakened the British economy when entering into 2020. Many businesses left the United Kingdom to move into the EU, which resulted in trade loss and economic downturn for both EU members and the UK.[58][59][60][57]


Further information: Social distancing measures related to the COVID-19 pandemic
The COVID-19 pandemic is the most impactful pandemic since the Spanish flu in 1918,[61] and the most severe pandemic since the Black Death.[citation needed] When the pandemic first arose in late 2019 and more consequently in 2020, the world was going through economic stagnation and significant consumer downturn. Most economists believed a recession, though one which would not be particularly severe, was coming. As a result of the rapid spread of the pandemic, economies across the world initiated 'lockdowns' to curb the spread of the pandemic. This resulted in the collapse of various industries and consumerism all at once, which put major pressure on banks(interest rates increased) and employment.[62][63][64] This caused a stock market crash and, thereafter, the recession. With new social distancing measures taken in response to the pandemic, a "Great Lockdown" occurred across much of the world economy.[8]

The reduction in the demand for travel and the lack of factory activity due to the COVID-19 pandemic significantly impacted demand for oil, causing its price to fall.[83] The Russian-Saudi Arabia oil price war became a cause in worsening the recession due to it crashing the price of oil. In mid-February, the International Energy Agency forecasted that oil demand growth in 2020 would be the smallest since 2011.[84] Chinese demand slump resulted in a meeting of the Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC) to discuss a potential cut in production to balance the loss in demand.[85] The cartel initially made a tentative agreement to cut oil production by 1.5 million barrels per day following a meeting in Vienna on 5 March 2020, which would bring the production levels to the lowest it has been since the Iraq War.

Mida see kassi saba ühe ropsuga maha lõikamine antud olukorras tähendaks? Saavutaks?

Peale vaktsineerimise sundimist on inimest ka väga keeruline sundida rohkem tarbima/investeerima ebakindlal ajal. Majanduskriisid on alati oma saba sööva ussina käitunud. Kinnisvara sektoris näiteks oodatakse võimalust raskel ajal odavalt osta et hiljem kallimalt müüa või arendada. Selle tõttu jäävad ära plaanitud arendused, lumepall hakkab veerema. Töötu ehitaja ei jõua oma naise geelküüsi enam kinni maksta ja on lumepall jõudnud iluteenuste sektorisse.... Nii... lihtsustatult õeldes.

[Turist 47]

Kui immuunsust ei teki, siis on lahendus igavene liikumise piiramine? Sest sa ei jõua kõiki vaktsineerida ja paljud ei tahagi.

Selleks, et viirus taanduks, ei pea üldse mitte kõiki vaktsineerima. Paljuräägitud karjaimmuunsus ei tähenda ka kogu populatsiooni immuunsuse saavutamist. Juhul kui näiteks vaid 50% populatsioonist on immuunsuse saavutanud, siis juba töötab tõenäosus tugevalt viiruse vastu.

Natuke lugemist ka selle kohta.
https://www.jhsph.edu/covid-19/articles ... vid19.html

Depending how contagious an infection is, usually 50% to 90% of a population needs immunity to achieve herd immunity.

Nii on. Pluss ravi kvaliteedi "igapäevane" paranemine. Viidatud artikkel loetav ja aru saadav, tänud. See, et kui 50% + populatsioonist vaktsineerida see nö. peaks piisama.. .
T.

[Sektor gazovoi ataki]

EESTI
kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

09.03/ 39 (+0)/ 0.0 %
10.03/ 69 (+3)/ 4.3 %
11.03/ 45 (+4)/ 8.9 %
12.03/ 120 (+24)/ 20.0 % (eriolukorra väljakuulutamine)
13.03/ 259 (+68)/ 26.0 % (TA muudab testimise strateegiat)
14.03/ 128 (+26)/ 20.0 %
15.03/ 162 (+36)/ 22.0 %
16.03/ 254 (+34)/ 13.0 %
17.03/ 238 (+20)/ 8.4 %
18.03/ 395 (+33)/ 8.4 %
19.03/ 239 (+9)/ 3.8 %
20.03/ 245 (+16)/ 6.5 %/ 0
21.03/ 308 (+23)/ 7.5 %/ 2
22.03/ 417 (+20)/ 4.8 %/ 4
23.03/ 495 (+26)/ 5.3 %/ 6
24.03/ 317 (+17)/ 5.4 % / 7 (karantiini karmistamine)
25.03/ 768 (+35)/ 4.6 % / 7
26.03/ 2281 (+134)/ 5.9 %/ 7
27.03/ 1010 (+37)/ 3.7 %/ 7
28.03/ 1200 (+70)/ 5.8 %/ 10 (3.5 %) (Saaremaa hooldekodus 28 nakatunut, neid nakatunuid mitte arvestades protsent 3.5)
29.03/ 1000 (+39)/ 3.9 %/ 10
30.03/ 856 (+36)/ 4.2 %/ 13/ 3
31.03/ 1149 (+30)/ 2.6 %/ 13/ 4
01.04/ 1952 (+34)/ 1.7 %/ 15/ 5
02.04/ 1372 (+79)/ 5.8 %/ 16/ 11
03.04/ 2514 (+103)/ 4.1 %/ 16/ 12
04.04/ 810 (+58)/ 7.2 %/ 20/ 13 (diagnoositud haigete arv ületas 1000 piiri)
05.04/ 1192 (+63)/ 5.3 %/ 17/ 15
06.04/ 864 (+11)/ 1.3 %/ 14/ 19
07.04/ 1684(+42)/ 2.5 %/ 12/ 21
08.04/ 1277 (+37)/ 2.9 %/ 11/ 24 (TA muudab testimise strateegiat, kõik perearsti saatekirjaga saavad testima)
09.04/ 1609 (+23)/ 1.4 %/ 9/ 24
10.04/ 1471 (+51)/ 3.5 %/ 9/ 24
11.04/ 1574 (+46)/ 2.9 %/ 11/ 24
12.04/ 899 (+5)/ 0.6 %/ 11/ 25
13.04/ 416 (+24)/ 5.8 %/ 9/ 28 /157
14.04/ 1513 (+45)/ 3.0 %/ 11/ 31/ 146
15.04/ 1709 (+29)/ 1.7 %/ 10/ 35/ 147
16.04/ 2058 (+34)/ 1.7 %/ 10/ 36/ 137
17.04/ 1576 (+25)/ 1.6 %/ 11/ 38/ 129
18.04/ 2018 (+53)/ 2.6 %/ 11/ 38/ 122 (diagnoositud haigete arv ületas 1500 piiri)
19.04/ 730 (+16)/ 2.2 %/ 10/ 40/ 125
20.04/ 602 (+7)/ 1.2 %/ 9/ 40/ 128
21.04/ 1289 (+17)/ 1.3 % / 9/ 43/ 124
22.04/ 1426 (+7)/0.5 %/ 7/ 44/ 114
23.04/ 1551 (+33)/ 2.1 %/ 7/ 45/ 109
24.04/ 1108 (+16)/ 1.4 %/ 6/ 46/ 103
25.04/ 1057 (+30)/ 2.8 %/ 6/ 46/ 99
26.04/ 604 (+9)/ 1.5 %/ 6/ 49/ 94
27.04/ 472 (+4)/ 0.8 %/ 7/ 50/ 95
28.04/ 1124 (+13)/ 1.2 %/ 9/ 50/ 91
29.04/ 1677 (+9)/ 0.5 %/ 10/ 50/ 89
30.04/ 1563 (+23)/ 1.5 %/ 9/ 52/ 75
01.05/ 1031 (+5)/ 0.5 %/ 7/ 52/ 72
02.05/ 697 (+5)/ 0.7 %/ 7/ 53/ 74 (avati välijõusaalid, vabaõhumuuseumid, lubati spordiüritusi õues)
03.05/ 743 (+1)/ 0.1 %/ 7/ 55/ 75 (diagnoositud haigete arv ületas 1700 piiri)
04.05/ 580 (+3)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 77
05.05/ 1659 (+8)/ 0.5 %/ 6/ 55/ 70
06.05/ 1541 (+2) 0.1 %/ 4/ 55/ 70
07.05/ 1583 (+7)/ 0.4 %/ 4/ 56/ 61
08.05/ 1279 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 58/ 58 (II laine ligikaudne algus)
09.05/ 954 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 60/ 48
10.05/ 654 (+6)/ 0.9 %/ 5/ 60/ 51
11.05/ 595 (+2)/ 0.3 %/ 5/ 61/ 48 (avatakse kaubanduskeskused, raamatukogud)
12.05/ 1018 (+5)/ 0.5 %/ 5/ 61/ 48
13.05/ 1133 (+5)/ 0.4 %/ 5/ 61/ 47
14.05/ 1044 (+7)/ 0.7 %/ 5/ 62/ 44 (õppijatele, töötajatele ja perekondlikel põhjustel liikumine Soome vahet lubatud)
15.05/ 975 (+8)/ 0.8 %/ 5/ 63/ 42 (osaline kontaktõpe avatud, piir lahti Läti ja Leeduga)
16.05/ 752 (+4)/ 0.5 %/ 5/ 63/ 41
17.05/ 681 (+4)/ 0.6 %/ 4/ 63/ 43
18.05/ 671 (+10)/ 1.5 %/ 4/ 64/ 43 (eriolukord on lõppenud, spordisaalide ja ujulate avamine, osa piiranguid jäävad kehtima)
19.05/ 1258 (+8)/ 0.6 %/ 3/ 64/ 44
20.05/ 1028 (+3)/ 0.3 %/ 2/ 64/ 39
21.05/ 1280 (+6)/ 0.5 %/ 2/ 64/ 37
22.05/ 881 (+7)/ 0.8 %/ 2/ 64/ 37 (diagnoositud haigete arv ületas 1800 piiri)
23.05/ 650 (+14)/ 2.2 %/ 1/ 64/ 37
24.05/ 530 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 64/ 39
25.05/ 812 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 65/ 39
26.05/ 1500 (+10)/ 0.7 %/ 1/ 65/ 36
27.05/ 1527 (+6)/ 0.4 %/ 0/ 66/ 29
28.05/ 1122 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 66/ 30
29.05/ 997 (+8)/ 0.8 %/ 0/ 67/ 31
30.05/ 1034 (+6)/ 0.6 %/ 0/ 67/ 26
31.05/ 694 (+4)/ 0.6 %/ 0/ 68/ 25
01.06/ 716 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 68/ 26 (Schengeni riikidest, Euroopa Liidu riikidest ja Suurbritanniast lubatakse inimesi Eestisse, avalikud üritused lubatud, spaad ja kasiinod lahti, hooldekodusid ja haiglaid võib külastada)
02.06/ 1026 (+0)/ 0 %/ 0/ 68/ 20
03.06/ 1262 (+10)/ 0.8 %/ 0/ 69/ 19
04.06/ 1027 (+10)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 20
05.06/ 1122 (+20)/ 1.8 %/ 0/ 69/ 16 ((diagnoositud haigete arv ületas 1900 piiri; TA - suur osa uutest haigusjuhtudest saavad alguse nakatumisest töökohal)
06.06/ 855 (+21)/ 2.5 %/ 0/ 69/ 13
07.06/ 654 (+8)/ 1.2 %/ 0/ 69/ 14
08.06/ 553 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
09.06/ 1121 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 69/ 14 (lõppes tervishoiualane hädaolukord, mis kehtestati 13. märtsil)
10.06/ 1157 (+11)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 15
11.06/ 955 (+7)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
12.06/ 884 (+6)/ 0.7 %/ 0/ 69/ 14
13.06/ 666 (+3)/ 0.5 %/ 0/ 69/ 14
14.06/ 621 (+0)/ 0 %/ 0/ 69/ 14
15.06/ 645 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 14
16.06/ 1073 (+0)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 15
17.06/ 1455 (+2)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
18.06/ 1247 (+1)/ 0.1 %/ 0/ 69/ 12
19.06/ 1358 (+3)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 10
20.06/ 748 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 8
21.06/ 440 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
22.06/ 285 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 8
23.06/ 477 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 6
24.06/ 268 (+1)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 6
25.06/ 350 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 7
26.06/ 569 (+3)/ 0.5 %/ 1/ 69/ 6 (võimalik, et mingil ajal muudeti haiglasse vastuvõtmise kriteeriume s.t. võeti ainult raskemaid haigeid)
27.06/ 450 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
28.06/ 368 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
29.06/ 351 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 5
30.06/ 769 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
01.07/ 658 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4 (piirangute leevendamine, avalikud üritused siseruumides (kuni 500 inimest), üritused väljas kuni 1000 inimest ja ööklubid ning muud meelelahutuskohad lahti (kuni 100 inimest))
02.07/ 710 (+1)/ 0.1 %/ 1/ 69/ 3
03.07/ 392 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 2
04.07/ 266 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 3
05.07/ 288 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 3
06.07/ 300 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3 (III laine ligikaudne algus) (töö ja õpirände lubamine madala nakkustasemega EL-välistest riikidest)
07.07/ 598 (+2)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 3
08.07/ 581 (+8)/ 1.4 %/ 1/ 69/ 3 (diagnoositud haigete arv ületas 2000 piiri)
09.07/ 481 (+8)/ 1.7 %/ 0/ 69/ 3
10.07/ 445 (+2)/ 0.4 %/ 1/ 69/ 5
11.07/ 339 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
12.07/ 155 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
13.07/ 220 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
14.07/ 426 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 4
15.07/ 546 (+1)/ 0.2 %/ 1/ 69/ 4 (piirangute leevendamine, avalikud üritused siseruumides (kuni 1500 inimest), üritused väljas kuni 2000 inimest)
16.07/ 447 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
17.07/ 431 (+4)/ 0.9 %/ 1/ 69/ 4 (IV laine ligikaudne algus)
18.07/ 293 (+1)/ 0.3 %/ 1/ 69/ 4
19.07/ 158 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
20.07/ 106 (+0)/ 0 %/ 1/ 69/ 4
21.07/ 408 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 4
22.07/ 588 (+1)/ 0.2 %/ 0/ 69/ 4
23.07/ 493 (+2)/ 0.4 %/ 0/ 69/ 3
24.07/ 383 (+1)/ 0.3 %/ 0/ 69/ 3
25.07/ 365 (+7)/ 1.9 %/ 0/ 69/ 3
26.07/ 240 (+1)/ 0.4 %/ 0/ 69/ 3
27.07/ 131 (+0)/ 0 %/ 0/ 69/ 3
28.07/ 300 (+3)/ 1.0 %/ 0/ 69/ 3
29.07/ 553 (+5)/ 0.9 %/ 0/ 69/ 3
30.07/ 686 (+9)/ 1.3 %/ 0/ 69/ 4
31.07/ 721 (+13)/ 1.8 %/ 0/ 69/ 4
01.08/ 531 (+8)/ 1.5 %/ 0/ 63/ 4
02.08/ 345 (+7)/ 2.0 %/ 0/ 63/ 5
03.08/ 257 (+1)/ 0.4 %/ 0/ 63/ 5
04.08/ 645 (+10)/ 1.6 %/ 0/ 63/ 4
05.08/ 961 (+22)/ 2.3 %/ 1/ 63/ 9 (diagnoositud haigete arv ületas 2100 piiri)
06.08/ 956 (+10)/ 1.2 %/ 1/ 63/ 9
07.08/ 961 (+10)/ 1.0 %/ 1/ 63/ 9
08.08/ 1405 (+14)/ 1.0 %/1/ 63/ 8
09.08/ 382 (+5)/ 1.3 %/1/ 63/ 8
10.08/ 1120 (+6)/ 0.5 %/ 1/ 63/ 8/ 9.3
11.08/ 1493 (+9)/ 0.6 %/ 1/ 63/ 9/ 9.8
12.08/ 1427 (+8)/ 0.6 %/ 1/ 63/ 9/ 10
13.08/ 1193 (+0)/ 0 %/ 1/ 63/ 8/ 9.2
14.08/ 1451 (+3)/ 0.2 %/ 0/ 63/ 8/ 8.5
15.08/ 1238 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 8/ 8.4
16.08/ 1046 (+6)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 7/ 8.3
17.08/ 313 (+2)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 6/ 8.3
18.08/ 1278 (+8)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 6/ 8.3
19.08/ 1162 (+7)/ 0.6 %/ 0/ 63/ 7/ 7.1 (diagnoositud haigete arv ületas 2200 piiri)
20.08/ 885 (+20)/ 2.3 %/ 0/ 63/ 10/ 7.9
21.08/ 896 (+17)/ 1.9 %/ 0/ 63/ 10/ 8.4
22.08/ 1152 (+21)/ 1.8 %/ 0/ 63/ 11/ 8.9
23.08/ 454 (+7)/ 1.5 %/ 0/ 63/ 10/ 9.1
24.08/ 320 (+3)/ 0.9 %/ 0/ 64/ 11/ 8.9
25.08/ 1186 (+19)/ 1.6 %/ 0/ 64/ 11/ 9.6
26.08/ 1344 (+17)/ 1.3 %/ 0/ 64/ 10/ 10 (diagnoositud haigete arv ületas 2300 piiri)
27.08/ 1378 (+14)/ 1.0 %/ 0/ 64/ 10/ 11
28.08/ 1271 (+18)/ 1.4 %/ 0/ 64/ 12/ 12
29.08/ 1116 (+20)/ 1.8 %/ 0/ 64/ 9/ 13
30.08/ 667 (+10)/ 1.5 %/ 0/ 64/ 9/ 14
31.08/ 228 (+2)/ 0.9 %/ 0/ 64/ 9/ 14
01.09/ 2235 (+20)/ 0.9 %/ 0/ 64/ 9/ 15
02.09/ 1595 (+20)/ 1.3 %/ 0/ 64/ 8/ 16 (diagnoositud haigete arv ületas 2400 piiri)
03.09/ 2276 (+26)/ 1.1 %/ 0/ 64/ 10/ 16
04.09/ 2106 (+15)/ 0.7 %/ 0/ 64/ 9/ 16
05.09/ 2365 (+34)/ 1.4 %/ 0/ 64/ 7/ 17
06.09/ 1068 (+25)/ 2.3 %/ 0/ 64/ 7/ 18 (diagnoositud haigete arv ületas 2500 piiri)
07.09/ 725 (+16)/ 2.2 %/ 0/ 64/ 7/ 19
08.09/ 1770 (+32)/ 1.8 %/ 0/ 64/ 7/ 20
09.09/ 1838 (+22)/ 1.2 %/ 1/ 64/ 7/ 21
10.09/ 1903 (+15)/ 0.8 %/ 1/ 64/ 9/ 21
11.09/ 1845 (+32)/ 1.7 %/ 1/ 64/ 13/ 22 (diagnoositud haigete arv ületas 2600 piiri)
12.09/ 2197 (+23)/ 1.0 %/ 1/ 64/ 14/ 22
13.09/ 1596 (+21)/ 1.3 %/ 1/ 64/ 14/ 23 (aktiivseid haigusjuhte on üle 300)
14.09/ 1365 (+21)/ 1.5 %/ 1/ 64/ 16/ 24
15.09/ 2259 (+23)/ 1.0 %/ 1/ 64/ 19/ 25 (diagnoositud haigete arv ületas 2700 piiri)
16.09/ 2432 (+36)/ 1.5 %/ 2/ 64/ 20/ 26
17.09/ 2969 (+22)/ 1.0 %/ 3/ 64/ 19/ 25
18.09/ 2178 (+36)/ 1.7 %/ 3/ 64/ 23/ 27 (diagnoositud haigete arv ületas 2800 piiri)
19.09/ 3197 (+59)/ 1.8 %/ 2/ 64/ 20/ 29
20.09/ 1823 (+49)/ 2.7 %/ 3/ 64/ 22/ 31 (diagnoositud haigete arv ületas 2900 piiri; aktiivseid haigusjuhte on üle 400)
21.09/ 1575 (+18)/ 1.1 %/ 3/ 64/ 22/ 31
22.09/ 2862 (+36)/ 1.3 %/ 3/ 64/ 32/ 31
23.09/ 2374 (+56)/ 2.4 %/ 2/ 64/ 26/ 34 (diagnoositud haigete arv ületas 3000 piiri)
24.09/ 3020 (+44)/ 1.5 %/ 2/ 64/ 31/ 36
25.09/ 2534 (+42)/ 1.7 %/ 1/ 64/ 31/ 37 (diagnoositud haigete arv ületas 3100 piiri; hakkab kehtima öine alkoholimüügi keeld)
26.09/ 2646 (+47)/ 1.8 %/ 0/ 64/ 31/ 38 (aktiivseid haigusjuhte on üle 500)
27.09/ 2344 (+35)/ 1.5 %/ 0/ 64/ 31/ 39
28.09/ 2873 (+66)/ 2.3 %/ 0/ 64/ 33/ 43 (diagnoositud haigete arv ületas 3200 piiri)
29.09/ 2563 (+49)/ 1.9 %/ 1/ 64/ 36/ 45 (diagnoositud haigete arv ületas 3300 piiri; valitsus piirab külastajate arvu avalikel koosolekutel, üritustel ja spordivõistlustel)
30.09/ 2733 (+57)/ 2.1 %/ 1/ 64/ 35/ 46 (aktiivseid haigusjuhte on üle 600)

kuupäev/testide arv (posit testide arv)/positiivsete testide % testide üldarvust/ inimesi intensiivis/ surmad/ haiglaravil/nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta

Viimase 14 päeva keskmine posit testide arv testide üldarvust oli 1.7 % ja mediaan 1.7 %. Hinnanguliselt on aktiivseid haigusjuhte 615 ehk siis nii palju inimesi on viimase 14 päeva jooksul andnud positiivse proovi. Üks testitulemuse tühistamine.

Nakatunuid viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta (29.09.20 seis): Ida-Virumaa 127; Võrumaa 96; Harjumaa 50; Hiiumaa 32; Läänemaa 29; Raplamaa 27; Saaremaa 24; Jõgevamaa 14; Järvamaa 13; Lääne-Virumaa 12; Viljandimaa 11; Valgamaa 11; ülejäänud <10.

[Kapten Trumm]

Majanduslangust ennustati juba varem covid-19 aga suurendas seda tugevalt.

Olen ka seda meelt, et Eesti majandus oli koroona eel üsna apogee ligidal või apogees - sealt edasi saab tulla ainult kukkudes.
See paistis välja nii aastaid kestknud palkade mullistumisest (palgad kasvavad pidevalt ilma tootlikkuse kasvuta) kui ka nt ehitussektoris toimuvast.
Vaielda võib selle üle,kas langus oli aasta või kahe pärast, kas 5 või 15%.

Palju muidugi aitas ka see, et maailmas ega ka EL-s polnud enne koroonat mingit kriisiteemat. See võimaldas venitada buumi pikemaks.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata võla suhet SKP-sse, siis on Eesti väga kaugel "silmini võlgades" olemisest.

Härrased on probleemist valesti aru saanud.
Hetkeline võlakoormus tõepoolest ei ole probleem. Probleem on see, et võlg kipub ise ennast kasvatama.
Võlakoorma kasvatamine on väga raskesti ümber pööratav tegevus järgmistel põhjustel.
1. Kui Riigieelarvet hakatakse upitama võla abil, siis kasvab sellega ka SKP. Tegemist on kunstliku SKP infleerimisega, mis peatub kohe, kui võlga juurde ei võeta
2. See tähendab, et valitsus, mis peab võlgu võtmisele pidurit panema või lausa võlakoormat vähendama hakkama on valiku ees: a) Hoida populaarsust b) Vähendada võlakoormat
3. Variant (a) tulemus on näha Kreekas (riik on silmini võlgades). Variant (b) tulemus on näha Soomes (Valitsus vahetus ja võlakoorem kasvab jälle)
4. Lisaks suureneb võla kasvuga riigi osakaal majanduses ja seega suureneb nende ettevõtete hulk, kes ripuvad "riigi nisa" otsas. See toob kaasa ettevõtjate huvi poputada populistlikke erakondi, kes muudkui jagavad raha laiali hoolimata sellest, et riigi rahakott seda ei kannata
5. Lisaks hakkab võla kasvades intress sööma järjest suuremat tükki SKP-st, mis tähendab, et "päris" tegevusteks jääb veel vähem raha ja tuleb veel rohkem võlgu võtta. Viimati kui ma vaatasin oli Soome makstav intress sama suur, kui kogu Eesti kaitse-eelarve.
Kokkuvõtteks: Võla kasvatamine on lihtne. Kasvatamise peatamine või mis veel hullem, võlakoorma langetamine võib osutuda ülejõu käivaks ülesandeks.
Selle pärast ütlevadki kõik rahandusspetsialistid, et võlgu võib võtta vaid siis, kui võla suurendamine kasvatab läbi investeeringute SKP-d jätkusuutlikult (i.e. ka siis, kui "enam peale ei võeta")

See kõik on õige, aga ühe päris priske AGA-ga.
Nimelt olukorras, kus EL riigid on üldiselt kõrvuni võlaringis, ei õnnestu kuigi kaua selleks võlavabaks saareks jääda.
Kasvõi seepärast, et võlgu võtvad naabrid, kellel osalt tänu võlale on elujärg parem, meelitavad endale sinu parima tööjõu ja ajud.
Pole mingit saladust, et Eesti on juba ammu vabatahtlikult hakanud Soome doonoriks teatud erialadel. Kui isehakanud kipsimeeste peale võiks veel õlgu kehitada, siis ülikalli õppekuluga arste Soomele koolitada on juba kurjast.

Ja kui EL põhja rahaliselt läheb, siis võib Eesti kasvõi kartulikoori süüa, see ei päästaks midagi, läheme koos sellega.
Ülaltoodu ei tähenda, et ma pooldaks tänast "erakorralist pensionitõusu" laenurahast.

Täna näiteks on seis selline, et kuigi Soome on seda pensioni saamiseks vajalikku tööstaazi pidevalt tõstnud, siis üks eestlaste motiive Soomes töötada ja Soome maksumaksja olla on võimalus saada osa Soome üsna heast pensionist. Rahvastiku vananemise perspektiivis on see kaunis närb variant.

[Kapten Trumm]

https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesug ... d=91207169

Nutt ja hala, mis nüüd elust küll saab?

[Kilo Tango]

...

See kõik on õige, aga ühe päris priske AGA-ga.
...

Trumm, sinu jutt oleks lühiajaliselt osaliselt õige, kui me oleksime võlatsükli alguses. Kuna me oleme aga võlatsükli lõpus (paljud riigid ei saa enam raha juurde laenata ja nende probleemsete riikide arv kasvab), siis on just väga hea olla madala võlatasemega. Teised riigid PEAVAD hakkama võlataset varsti langetama. Samamoodi ka Soome. Lihtsalt juurdelaenamine hakkab riigile nii kalliks muutuma, et see ei ole jätkusuutlik. Ja siis kaob kogu see disbalanss, millele sa siin tähelepanu juhtisid.

Veelkord - võlgu võib võtta, kuid võla tagajärjel tuleb teha investeeringuid, mis SKP-d tõstavad (rohkem kui kaasnev võlakulu), mitte kasvatada pensione. Viimane on puhas populistlik raha raiskamine enda populaarsuse kasvatmiseks majanduslikult raskes olukorras. Mitte mingit muud rolli sellel ei ole.

[carrierlost]

See võlatsükkel lõppeb nii: Riikide võlakirju keegi enam varsti ei osta v.a. keskpank.

Ehk sisulised muutub keskpanga varad mingiks riikide lubaduste kogumiks.
Järgneb tõenäoliselt inflatsioon, kuna raha väärtus kukub. No ja inflatsiooni käes muutub raha väärtus kordades odavamaks ja mingi x aja pärast ei tundugi selle võla tagasimakse enam võimatu, kuna raha s.h. ka vana võla väärtus on olematu.

[Peeter]

Eks igalühel on erinev ettekujutus "silmini võlgades" olemisest.

Selle optimistliku tõdemusega lõpetame teema edasise solkimise.

OT. ma juba tahtsin soovitada et ehk võtate toa selle jaoks.

Mina omakorda tahaksin selle teema kokkuvõtteks teada, mida siis kodanik Chupacabra soovib/taotleb. Mida siis tema konkreetselt teeks (ja palun lühidalt)? Siis saame ehk teada mis selliste kodanike peades toimub. Ja mis on tema nägemus, siin ongi lihtsalt see koht, kus vanemad saavad teada mida lapsed neist tegelikult arvavad/mõtlevad.

Aga tõesti- egas sellist kiunu kaua küll kuulata taha.

[Runkel]

See võlatsükkel lõppeb nii: Riikide võlakirju keegi enam varsti ei osta v.a. keskpank.

Ehk sisulised muutub keskpanga varad mingiks riikide lubaduste kogumiks.
Järgneb tõenäoliselt inflatsioon, kuna raha väärtus kukub. No ja inflatsiooni käes muutub raha väärtus kordades odavamaks ja mingi x aja pärast ei tundugi selle võla tagasimakse enam võimatu, kuna raha s.h. ka vana võla väärtus on olematu.

Keskpank ostab teiseselt turult, otse reeglid keelavad. Vaheinvestorid võtavad ka riski, mis sõltub keskpanga ostuprogrammist.
Ja nagu näha, siis inflatsiooni tekitamisega on tegu, ekspansiivne poliitika on juba omajagu kestnud, aga hinnastabiilsuse soovitatud määra 2% ületada on keeruline (va piirkondlik ja ajutine kõikumine). Hinnakasv toimub muudes varades, nt aktsiates, ka kinnisvaras. Kas seda me tahtsime, võib retooriliselt küsida? Kuidas mõjutab see ebavõrdsust?

Tagasi teemasse, hea, et karjaimmuunsus sai oma parema käsitluse tagasi, st karjaimmuunsus läbi vaktsineerimise. Muidu pane märksõnad ritta - karjaimmuunsus, Tegnell, Rootsi - ja juba ajabki hingeldama.

[loomake]

See võlatsükkel lõppeb nii: Riikide võlakirju keegi enam varsti ei osta v.a. keskpank.

Ehk sisulised muutub keskpanga varad mingiks riikide lubaduste kogumiks.
Järgneb tõenäoliselt inflatsioon, kuna raha väärtus kukub. No ja inflatsiooni käes muutub raha väärtus kordades odavamaks ja mingi x aja pärast ei tundugi selle võla tagasimakse enam võimatu, kuna raha s.h. ka vana võla väärtus on olematu.

ja kahetsusega meenutame eelmisel majanduskriisil pankrotti läinud Islandit mis võlgade katteks lammaris varuosadena maha müüdi ja millest pärast seda pole enam midagi kuulda olnud.

[Kriku]

Palun lahkesti teema juurde tagasi.

[slider]

1.haiguspäva ei hüvitata, noh siis käiakse tööl ka kuniks hommikul jalgel ollakse. Meie ettevõtjatele võiks kohale jõuda asi: "personal day",palka ei saa, maksu ka ei maksa.

[Kriku]

Umbes neljandikul (17/64) Eesti koroonasse surnutel ei olnud kaasuvaid haigusi: https://www.err.ee/1141495/eestis-on-ai ... 17-inimest

Võrdluse gripiga võib igaüks siit välja nõrutada: https://www.terviseamet.ee/sites/defaul ... e_2018.pdf

---

Suremusriski modelleerimisest: https://eestiarst.ee/news/kuidas-ennust ... u-raskust/ Kuni kolmandiku brittide riskipunktidest annab vanus (80+: 7/21).