Aga eks küsi rootsude käest, äkki ütlevad sulleLemet kirjutas:Ja Rootsil oli selliseid allveelaevu kasutusel toona kui mitu??? On kasutusel täna mitu???

Aga eks küsi rootsude käest, äkki ütlevad sulleLemet kirjutas:Ja Rootsil oli selliseid allveelaevu kasutusel toona kui mitu??? On kasutusel täna mitu???
Raudpoltkindlalt pole siin vist keegi midagi väitnud. Küll aga on pakutud, et võis olla allveelaev. Vähemalt see teooria seletaks nii mõndagi. Mis ühe riigi armeel või luureteenistustel olemas on või pole, seda ei tea me kunagi täies mahus. Tuletaks meelde kasvõi inglaste Enigma-koodi murdjat Colossust. Et selline asi üldse eksisteeris, sai avalikkus teada alles 1974. aastal. Sinnamaani suutsid asjassepühendatud suud pidada, kuigi tolleks ajaks polnud elektronarvuti enam mingi ülisalajane ulmeaparaat.Lemet kirjutas:Rootsud pole midagi sellist väitnud, akf aga on. Nii et miks mapeaks rootsudelt küsima? Ja miks Rootsi? Aga sellepärast, et seda väidab Kurm, kellele sekundeerivad sellised väljapaistvad asjatundjad peal- ja allveemerenduses nagu Varro Vooglaid, Markus Järve ja isa-poega Helmed. Kellede kinnitusel olla olnud tegu Rootsi allveelaevaga.
Muideks- Rootsi mereväe allveelaevad on nimepidi teada. Nii aktiivteenistuses olevad kui kasutusest mahavõetud.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of ... edish_Navy
ToetanLemet kirjutas:Päris välistada ei saa ka maaväliste tsivilisatsioonide sekkumist, aga järsku siiski ei muudaks seda teemat siin parafoorumi filiaaliks...
Mitte muhvigi ei seleta. Ükski terve mõistusega allveelaevnik ei roni sellise ilma ja lainega vee peal asudes suure reisilaeva ligidusse. Kui just imperaatori alamate ja sõjaolukorraga tegu pole. Kellele keiser isiklikult elu hinnaga pole teinud ülesandeks vaindlane merepõhja saata. Sest allveelaev on tegelikult üpris õrn asi. Ja isegi kokkupuude , rääkimata kokkupõrkest, võib allveelaeva põhja viia. Ühtegi rootsude allveelaeva pole kadunuks kuulutatud.Vähemalt see teooria seletaks nii mõndagi.
Just. Suure tõenäolsusega ongi tegu kahe eraldiseisva sündmusega, mida vandenõuteoreetikud üritavad punti siduda. Omaette teema on mõistagi veel poliitikud, kes üritavad jaburate avaldustega profiiti lõigata.Kui vaadata Estonia hukku ja võimalikku sõjatehnika vedu eraldi, siis on pilt selgem.
Kindlasti ei ole allveelaevad projekteeritud temast mitmeid kordi suurema massiga pealveelaeva rammitavaks objektiks.Lemet kirjutas: Esimese maailmasõja päevil uputati neidsamu tugevaid allveelaevu rammimise abil ligi 20. Ja ka Teises maailmasõjas oli liitlaste laevastikes sügavveepommide kõrval rammimine üheks põhiliseks manöövriks allveelaevadega võitlemisel.
Mitte Paldiski, vaid siinsamas Tallinna lähistel, minu teda Naissaare ja Suurupi vahelLemet kirjutas:Allveelaevad on PÕHIMÕTTELISELT projekteeritud teistsuguste koormuste jaoks kui seda on jääklassiga laevaga kokku põrkamine. Sedasorti vigastuste seedimine on suuresti välistatud. Näiteks Esimese maailmasõja päevil uputati neidsamu tugevaid allveelaevu rammimise abil ligi 20. Ja ka Teises maailmasõjas oli liitlaste laevastikes sügavveepommide kõrval rammimine üheks põhiliseks manöövriks allveelaevadega võitlemisel. Meile siin kõige lähem juhtum on 50ndatel Paldiski lähedal pooleks sõidetud M-200. Meeskond mäletamist mööda hukkus
Aga kas kaasfoorumlased nõustuvad sellega, et kogu selle asja juures vähemalt TUNDUB midagi olevat kuidagi....veider. Kõik need meeskonnaliikmete pääsemise/kadumise lood, küll see atlandi luku poldi merre viskamine, Eesti poolele valikuliselt info ja materjali andmine, sillal olnud isikute laipasid ei identifitseeritud, samas tuukrid sobrasid 6. teki kajutites.Päris välistada ei saa ka maaväliste tsivilisatsioonide sekkumist, aga järsku siiski ei muudaks seda teemat siin parafoorumi filiaaliks...
Minu arust on just see jälg tunnistusrks, et ei rammitud. Sest sellisel juhul peaks kokkupõrke jälg ulatuma tervel küljel ülalt alla. Sest allveelaevade süvis on samast klassist kui Estonia oma, 5+ meetrit. Ja mingit spetsomm rammi augu tekitamiseks veepiirist kõrgemal allveelaevadel pole. Paar poognat eespool sai postitatud venelaste Projekt 641 foto, sealt saab vaadata. Sisuliselt on tegu sirge ninaga ülalt alla, pisut etteulatuv veepealne ninaosa on kerge konstruktsiooniga ning varjab endas hüdrolokaatori antenni. Ja vaevalt suutnuks kerge väliskere jääklassiga praamlaeva sel kombel vigastada, et mujale mingeid jälgi poleks jäänud.Estonia küljel olev auk viitaks aga justkui sellele, et hoopis allveelaev ise miskitmoodu rammis,
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist