Kriku kirjutas:Mida kauem ohver ringi lööberdab ja tatistab, seda rohkem saavad ka need teised mehhanismid võimalust.
1. Mutatsioonid, mis panevad ohvri kauem ringi lööberdama võivad tekkida täna, aga võivad tekkida alles 1000 (vaba valik 0-e lisada) aasta pärast.
2. Kui meil on näiteks paralleelselt tüvi, mis paneb ohvri kauem ringilööberdama ja tüvi, mis annab mingi muu leviku eelise, siis ei ole mingit seaduspära, mis nõuaks, et lööberdamis-mutatsioon selle konkurentsi võidab. Näiteks nagu iga uue gripitüve puhul võidab konkurentsi tüvi, mis on kogemata hakanud varasemat tüve äratundvat inimese antikehade valku tõrjuma. Voila - konkurentsieelis. Ja üldse ei ole mingit seaduspära, et gripitüved muutuksid ajas pidevalt kergemaks.
Parimal juhul võib öelda, et pika (pigem aastatuhandeid - miljoneid kestva) kooseksisteerimise jooksul on võimalus X viiruse ja ohvri teatava sunnitud adaptsiooni (ja see võib tekkida ka hoopis ohvri mutatsiooni läbi) kujunemiseks. Aga väita, et on mingi seaduspärasus, et kõik viirused arenevad oma ohvrit kauem elus/käigus hoidvaks - see on soovmõtlemine.
Sai eelmine kord ka pakutud näiteks säärane falsifikaator - inimest on pika aja jooksul kimbutanud/kimbutavad paljud viirused. Mitmed neist on tõestatult muteerunud lööberdamist soodustavaks? Ja kui isegi 10% on, kas siis saame rääkida seaduspärast?