EV energia ja julgeolek

[Kapten Trumm]

Kokkuvõttes igasugu päikesepaneele ja tuulikud ja muidu "rohelisi" elektritootjad võime rajada aga teatud piirini. Kui me soovime hästi elada ja et elekter oleks taskukohane ning areneks tööstus siis paraku vajame piisavalt suuri elektritootjaid. Peale gaasi, söe ja tuumaenergia seda ei ole ega niipea ei tule.

Sellele kirjutan ma alla küll.
Meil lihtsalt üritatakse seda rasvasega märgitud osa tekstist ignoreerida ja loota sellepeale, et puudujääk on võimalik juurde osta.
Toetame muudkui nende ebastabiilsete allikate juurde tulekut ja muudkui stabiliseerime börsielektriga!
Selle ministeeriumi lauaülemate jaoks elementaarse, kuid praktikas mõnevõrra probleemsema teemaga kaasneb kaks suuremat riski.
1. Euroopa elektrvõrk pole korralikku stressikatset üle veel elanud. Kus näiteks kukub korraga sadu kilomeetreid kõrgepinget välja liinide jäätumise tõttu. Sellisel juhul lendab selle sisseostetava elektri hind Saturni orbiidile ja üle selle. Hea kui elektrita ei jää. Mingid Kiisa jaamad siin ei aita (liiga vähe).
2. Sellisel juhul sõltub meie toimetulek mõnest elektriühendusest, millest enamik asub väljaspool meie kontrollitavat ala. Kui rohelised mehikesed tülitavad Narva-Tallinn kõrgepingeliine, siis saab Eesti mobiliseerida oma üksused ja asuda neid kaitsma, kuid mida teha 2 Estlink kaabliga neutraalvetes või Eesti-Poola ühendusega näiteks Läti-Leedu piiril?

Taoline elutähtsate arterite mängimine kuskile teadmatusse on minu silmis samaväärne selle tegevusega, mida seltsimehed Simm ja Dressen harrastasid. Julgeks meenutada, et siin pole jutt elektriühendusest Saksamaa ja Belgia vahel, vaid ühendustest idanaabri käeulatuses.

[Taaniel Tina]

1. Lühiajalised kõikumised kaetakse akupankadega, virtuaalelektrijaamade ja energiaturult ostmisega
2. Pikaajalised kõikumised kaetakse varuvõimsustega.

Jubedalt tahaks ikka teada ja aru saada, kuidas seda ikka on võimalik saavutada?
Eriti teise punkti puhul. Eriti detsembrist veebruarini kui varuvõimsus muutub meil põhivõimsusesks? ja kui suurel osal Euroopast on ka samal ajal pikaajaline puudus?

Akupankadega on võimalik lühiajalisi kõikumisi siluda, seda usun, aga kui palju ja mis mahus, ei tea.
Virtuaalelektrijaamadesse ei usu, et suudaksid katta vajadust, sest tavaliselt on puudus kõigil ühel ajal.
Energiaturult ostmine - no kust sa ostad kui on puudu, ka teistel.

[Runkel]

1. Euroopa elektrvõrk pole korralikku stressikatset üle veel elanud. Kus näiteks kukub korraga sadu kilomeetreid kõrgepinget välja liinide jäätumise tõttu. Sellisel juhul lendab selle sisseostetava elektri hind Saturni orbiidile ja üle selle. Hea kui elektrita ei jää. Mingid Kiisa jaamad siin ei aita (liiga vähe).

Kui väidetavat stressikatset pole tehtud, siis tuleb teha ja tuleb katsetada. Milles küsimus. Kui poliitiliselt on otsustatud, et energiajulgeoleku tagamiseks tuleb liikuda NLi elektrisüsteemist Mandri-Euroopa süsteemi, siis teadlaste, energeetikute ülesanne on sellele lahendusi leida, mis ei tähenda käsku oma liistude juurde jäämist. Kui energeetikud väidavad, et el.süsteemi stabiilsuse tagab vaid idasüsteem, siis selles on poliitikat arvatavasti liiga palju, nagu näiteks üks tipikas kirjutab siin.

[Kapten Trumm]

Stressi puhul viitan taolisele sündmusele https://en.wikipedia.org/wiki/January_1 ... _ice_storm
Kokku kukkus vaid 500 km kõrgepingeliine (postid vajusid kokku), kuid selle kõrvaldamiseks kulus rohkem kui kuu aega.
Seoses kliimaekstreemsuste arvu kasvuga muutub teemaks.

[Kapten Trumm]

Jubedalt tahaks ikka teada ja aru saada, kuidas seda ikka on võimalik saavutada?
Eriti teise punkti puhul. Eriti detsembrist veebruarini kui varuvõimsus muutub meil põhivõimsusesks? ja kui suurel osal Euroopast on ka samal ajal pikaajaline puudus?

Mina tahaks ka, mõnda akupanga näidet, mis sobiks näiteks Iru elektrijaama suurusele jaamale.
Loodan, et see pole siis ainult roheliste teoretiseerimine, alusel "aga mobiiltelefon sedasi ju toimib".

Paldiski lähedal käivad praegu Eesti esimese akumulatsioonijaama ehituseelsed uuringud. Kogu projekt algusest valmimiseni võtab 20 aastat. Antud jaam loodetakse valmis saada 2029. aastaks. Kogu projekti sisu on suht fantastiline - merest lastakse vesi mööda tunnelit 600 m sügavusele poolsaare alla ja sealt pumbatakse see ülejääva tuuleelektriga välja.

https://energiasalv.ee/

Ma ise vaikselt rehkendasin, et see jaam ei saa toota aastas rohkem kui 2 teravatt-tundi elektrit, Eesti enda elektritootmine on ca 8 teravatt-tundi. Üldiselt näib probleem olevat jällegi sama, mis hüdroelektriga - Eesti on liiga tasane maa. Kui mägisemas kohas pumbatakse lihtsalt see vesi ülearuse elektriga kuskil kõrgel asuvasse järve ja puudujäägi korral lastakse sealt alla, siis meie oleme sunnitud ronima sügavale maa-alla, mis muutab ehituse kalliks ja keerukaks. Ainus tasase maa oma paistab olevat USA-s Michiganis, sügavusega 31 meetrit Muud taolised kompleksid asuvad mägistel aladel.

[Vilks]

Uus koalitsioon lõpetab investeeringud fossiilkütuse projektidesse.
https://www.err.ee/1608079042/uus-koali ... jektidesse

Aga peale mõnda Ida-Viru energeetikutelt tulnud arupärimist jõudis ka nende prouade peakestesse vist arusaam, et kui naad siiani valimistel Ida-Virumaalt mõningaid hääli said, siis pärast sellisi otsuseid neid enam ei tule. Ja kohe leitigi JOKK lahendus:

Kuigi tulevased tõenäolised koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Keskerakond leppisid kokku, et fossiilkütuste tootmisesse enam ei investeerita, siis Eesti Energia strateegilise tootmisvõimsuse tagamisse sekkuma ei hakata, mis ometigi põhineb fossiilsetel kütustel. Ka uus õlitehas peaks ikkagi sündima.
https://www.err.ee/1608079936/koalitsio ... e-ei-sekku

Seni on riik Eesti Energia omanikuna tellinud energeetikafirmalt julgeolekuks 1000 MW tootmisvõimsuse tagamise, mida külmadel talvedel või rikke korral käiku lasta. Viimati läks seda vaja alles möödunud nädalal, kui Põhja-Euroopat tabas ulatuslik külmalaine, nii et lisaks Eesti varustamisele müüs Eesti Energia osa sellest ka hätta sattunud Soomele, kus oli veel külmem. See varu põhineb valdavalt fossiilsetel kütustel.

[kraal]

Kui poliitiliselt on otsustatud, et energiajulgeoleku tagamiseks tuleb liikuda NLi elektrisüsteemist Mandri-Euroopa süsteemi, siis teadlaste, energeetikute ülesanne on sellele lahendusi leida, mis ei tähenda käsku oma liistude juurde jäämist. Kui energeetikud väidavad, et el.süsteemi stabiilsuse tagab vaid idasüsteem, siis selles on poliitikat arvatavasti liiga palju, nagu näiteks üks tipikas kirjutab siin.

Keegi ei väida, et tagab vaid idasüsteem. Stabiilsuse tagab suur süsteem kus on piisavalt reservi või väga kallid muud lahendused.
Praegu toimubki euroopa süsteemiga liitumine. Ehitatakse uued liinid Lätti ja Lätis ja Leedus vajalikke liine edasi Poola. See maksab paraku sadu miljoneid ja võtab aega.
https://elering.ee/sunkroniseerimine
https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus

[Kapten Trumm]

Selleks, et Eesti oleks kaitstud olukordade vastu, kui tuulikud seisavad ja päikest pole ning ei sõltuks teiste elektrist, on vajalik ehitada neli taolist hüdroakumulatsiooni jaama nagu Paldiskis uuritakse praegu ja see läheb maksma kokku ca 1,5 miljardit eurot ülekande liine arvestamata (pigem rohkem, sest nagu kirjutasin, taoline disain on "uus ja huvitav"), st laiem kogemus puudub. Arvestades, et taolise projekti elluviimiseks kulub ca 15 aastat (pigem rohkem, kui kohalikud hakkavad näppu viskama) ja puhtalt ehitusele 8-9 aastat, siis mnjah, perspektiivid on udused.

Kuna vee üles pumpamine on üldiselt toimiv tehnoloogia (kui ei tule geoloogilisi üllatusi), siis sellest võib vast asja loota. Määramatus tundub olevat ehituskulu, aeg ja keerukus.

Nende põnevate nutiprojektide eesmärk näib tihti olevat investorite "raha peale tõstmine", seejuures toimiv produkt pole nii kindel.

[Vilks]

Veel teemasse.
Eesti Energia sai pumphüdroelektrijaama rajamiseks rohelise tule.
https://www.err.ee/1216762/eesti-energi ... elise-tule

Ja veel sama "Põhjarannikust"
https://pohjarannik.postimees.ee/715550 ... s-plastist
Kusjuures see artikkel polnud tasuline ja oli venekeelses "Severnoje Poberezjes", ka vabalt internetis loetav.

Ning üks jõuluaegne lugu lisaks:
Lõppev aasta oli põlevkivitööstuse jaoks edukas
https://www.err.ee/1220020/loppev-aasta ... oks-edukas

[Some]

Nii, 5 minutit tagasi selline uudis:
https://www.err.ee/1608080050/energiaju ... -vajalikud

Kuidas nad täna nii palju energiast räägivad? Loevad milnetti või?

[Kilo Tango]

...

Akupankadega on võimalik lühiajalisi kõikumisi siluda, seda usun, aga kui palju ja mis mahus, ei tea.
Virtuaalelektrijaamadesse ei usu, et suudaksid katta vajadust, sest tavaliselt on puudus kõigil ühel ajal.
Energiaturult ostmine - no kust sa ostad kui on puudu, ka teistel.

Akupangad katavad sõltuvalt võrgu tingimustest ja akupanga otstarbest 2-24 tundi.
Virtuaalelektrijaamad ei peagi katma vajadust, kuna see ei ole nende tegevuse põhimõte. Pigem on nende roll vähendada nõudluse ja pakkumise vahet.
Energiaturult saab alati osta. Küsimus on hinnas. Mõnikord on soodsam maksta üüratut elektrihinda loetud tundide vältel selmet ehitada välja mingeid varuvõimsusi. Julgeolek on teine teema.

[Kilo Tango]

Selleks, et Eesti oleks kaitstud olukordade vastu, kui tuulikud seisavad ja päikest pole ning ei sõltuks teiste elektrist, on vajalik ehitada neli taolist hüdroakumulatsiooni jaama nagu Paldiskis uuritakse praegu ja see läheb maksma kokku ca 1,5 miljardit eurot ülekande liine arvestamata (pigem rohkem, sest nagu kirjutasin, taoline disain on "uus ja huvitav"), st laiem kogemus puudub. ...

Ei kujuta ette, et selline projekt saaks eales kasumlik olla.

Nende põnevate nutiprojektide eesmärk näib tihti olevat investorite "raha peale tõstmine", seejuures toimiv produkt pole nii kindel.

Tüüpiline Trumm. Ise asjast aru ei saa, aga halvustab. Virtuaalelektrijaam on täiesti toimiv äri. Niisamuti kui ka akupangad.

[Kurjam]

Uus koalitsioon lõpetab investeeringud fossiilkütuse projektidesse.
https://www.err.ee/1608079042/uus-koali ... jektidesse

Aga peale mõnda Ida-Viru energeetikutelt tulnud arupärimist jõudis ka nende prouade peakestesse vist arusaam, et kui naad siiani valimistel Ida-Virumaalt mõningaid hääli said, siis pärast sellisi otsuseid neid enam ei tule.

Puuduvad hääled on vaid väike häda. Selliste rohemuinasjuttude peale võib idavirulastele jälle pähe tulla oma oblasti ja eraldumise mõtted ja seda pole mitte vaja.

[Runkel]

Selliste rohemuinasjuttude peale võib idavirulastele jälle pähe tulla oma oblasti ja eraldumise mõtted ja seda pole mitte vaja.

See on kindlasti risk, ja tänased Vladimir Jarovoid ja Igor Šepelevitšid on eesti nimedega, kes tonte vajadusel tänavatele toovad.

[Gideonic]

Paldiskis uuritakse praegu ja see läheb maksma kokku ca 1,5 miljardit eurot ülekande liine arvestamata (pigem rohkem, sest nagu kirjutasin, taoline disain on "uus ja huvitav"), st laiem kogemus puudub. Arvestades, et taolise projekti elluviimiseks kulub ca 15 aastat (pigem rohkem, kui kohalikud hakkavad näppu viskama) ja puhtalt ehitusele 8-9 aastat, siis mnjah, perspektiivid on udused.

Suhteliselt jabur hind kui see tõsiselt välja käidud suurusjärk on. GE Hitathi räägib oma 4. generatsiooni vesijahutusega ~ 300MW reaktori (BWRX-300) juures numbritest nagu 2028. aasta, alla miljardi dollari ehitushinnast ja umbes 10% suuruses ja keerukusest vs mahukad tuumajaamad. Võimsus oleks umbes sama mis Auvere jaamal, ehitus küll ligi 2x kallim (aga opereerimise kulud ikka kaunis tühised).

GE Hitachi is also part of the new wave of small modular reactors, with its BWRX-300 design. Asked whether such technologies are going to replace large-scale nuclear plants, Wileman said: "If you're going to be net zero, nuclear is going to have a place, but you're not guaranteed a seat at the table unless you can be cost competitive with other forms of generation. It's great to be small and modular, but you still have to compete with those others as well, so I think about it with my team as a series of 'What ifs?'

"These are: What if you could have an SMR that is cost competitive with combined cycle gas, solar and wind? What if the total cost of that plant isn't double-digit billions like some of the large builds are, but is actually a billion or under? What if you can simplify a reactor to get the cost down? What if you can use the existing supply chain? What if you can have SMRs address other things, like process heat, hydrogen generation, district heating, that really increase the value of that asset? What if you can get that out to the grid by 2028?"

Poneman said there are Generation III and Generation III+ units under construction, including the Vogtle plant in the USA, but noted the attention SMRs are attracting.

"There are both conventional lightwater reactors of the small variety, like GE's design, and there are also fourth generation reactors that don’t use water coolants; they use gas, liquid metal or sodium, etc. All of these have a tremendous amount of excitement and in the United States the government is investing heavily and is now watching what's called the Advanced Reactor Demonstration Program, in which they have already funded two of these advanced designs for a 50-50 cost share to be deployed and have given a number of additional grants to other reactors to be developed," he said.