Selleks on kolm põhjust:Kapten Trumm kirjutas:Sügava rahuajal passib enamik sellest laevastikust ka kuskil sadamas kai ääres - paralleelselt KV juhtkonna asumisega Juhkentali majas. Mine sõida Miinisadamast mööda tunni aja pärast ja vaata, mis rutiin meil täna on.
1. jää;
2. talvine hooldusperiood;
3. osa meeskondi on viiruse tõttu eneseisolatsioonis.
Proovi kuu aja pärast uuesti ja vaata, palju siis laevu kai ääres on. Muide, ka praegu on ¼ laevastikust SNMCMG1 koosseisus merel.
Võibolla. Aga kuhu ta siis läks kui binokli vaateväljast kadus?Kapten Trumm kirjutas:Esiteks sellise suurusega sõjalaev ei välju Miinisadamast ilma, et seda eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad tegelased binokliga ei vaatleks.
Merelt pole neid üldse vaja otsida, sest vähese autonoomsuse tõttu oleks need enamuse ajast kalda ääres. 1 paati on lihtne peita, aga 50 mitte enam nii lihtne ja vaenlasel pole vaja 50 paati hävitada, sest kontseptsiooni järgi on trummipaadid edukad tänu massile. Piisab sellest, et massi piisavalt õgvendada ja seda argumenti ei ole enam. Samal põhjusel ei saa neid paate ka mööda kogu rannaäärt “laiali määrida”, sest siis ei saaks nad parvena tegutseda. Teoreetiliselt oleks see võimalik väga hea merepildi ja side olemasolul, aga esimest ei pea Kapten Trumm võimalikuks ja teine on kontseptsioonist kulude kokkuhoiuks välja kärbitud.Kapten Trumm kirjutas:Eriti huvitav saab vastasele muidugi olema leida merelt 50 väikealust, mis jäävad enamasti radarist allapoole, suudavad sõita randa ja maskeeruda seal või siseneda näiteks jõgedesse.
Küsimus pole suuruses, vaid autonoomsuses (mis, tõsi küll, tuleneb suurusest). Trummipaadid ei ole enamiku ajast operatsioonialal (kitsamas tähenduses), vaid peavad sinna kõigepealt jõudma (olukorras, kus tuvastatud merepildi loomine peaks olema võimatu). See tähendab, et vastane saab enamikul merealal enamiku ajast volilt tegutseda.Kapten Trumm kirjutas:Suuruse ja passiivsuse vahel pole võrdusmärki. Tõsi, väiksema aluse võime suurel merel asjatada on tublisti väiksem, need on mõeldud ikkagi rannavetes tegutsemiseks. Idee ei ole ju passiivselt redutada, vaid hajutatus on vajalik rünnakute vahelisel ajal, et vastasel puuduks kättemaksuks liiga lihtne sihtmärk.samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada.
Operatsiooniks kogunetakse kokku ja saavutatakse eduks vajalik kontsentratsioon (swarming), antakse löök ja hajutakse uuesti.
USA-s sama idee tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel:
https://www.forbes.com/sites/davidhambl ... d49f38215c
USA näide on eksitav – kogu projekti eesmärk ongi suurendada väikeste droonide autonoomsust. See 11-meetrine emalaev (muide, see on alles projekt, tont teab, kas tööle hakkab) on väikesest suurusest hoolimata suure autonoomsusega, sest seal pole meeskonda, kes magada, süüa ja sittuda tahaks. Süda ei lähe ka kellelgi pahaks.