Kui sinna lisada juurde, et meil pole kunagi toimunud surnute mass testimist grippi suhtes. Pole isegi võimalik 100% kindlusega öelda, et kas surmade kohapealt on mingit vahet grippiga. Üldisest statistika põhjal aga ei saaks öelda, et meil oleks märgatav, mitte tavalise kõikumise piiresse jääv suremuse tõus.
Kuivõrd grippi hinnatakse mõnevõrra ohutumaks, siis sellist kampaania korras testimist tõesti pole, aga... haiglate siseosakondades võetakse gripiaastatel hooajal gripiproove rutiinselt; julgen hinnata, et ka perearstikeskustes võetakse aktiivselt. Olin 2017/2018 Soomes residentuuri raames tervisekeskuses. Meie vastuvõtusaalis oli rutiin, et kui olid ülemiste hingamisteede infektsiooni nähud koos palavikuga väh 38 kraadi, mõnikord ka leebemate sümptomitega, siis võeti gripiproovid kõigilt, nii et kogu Soome peale võeti kindlasti hooajal sadu tuhandeid gripiproove.
Ma tahan, Xender öelda, et kui keegi on kehvas tervislikus seisundis, siis korrektne diagnoos on korrektse ravi alus ja tekitaja leitakse niikuinii. Pole vahet, kui vana on patsient, kui ta on/oli kõrges palavikus koos raskete respiratoorse infektsiooni sümptomitega, siis tekitaja leidmine on igal juhul oluline, sõltumata, kas tegemist on SARS-CoV-iga või gripiga, aga võib-olla hoopis
legionella või
aspergillusega. See on tekitanud ka vastakaid arvamusi, et miks
moribunde haiglasse veetakse, aga ka hooldekodudes ei jäetud varasemalt kõrge palaviku ning hingamisteede infektsiooni pildiga lihtsalt surema. Samuti ei jäetud vanainimest koju surema, kui tal kõrged palavikud ja köha oli. Nii et pilt grippi suremuse suhtes on tõenäoliselt olnud üsna täpne.
Pole vaja ajada jama, et arstid ei tea midagi ja ravivad ainult kergeid haigeid (see Sinu väljend, et pooled Covid´i osakonnas ei vaja tegelikult haiglaravi ja muu juurde). Raskel gripihooajal on siseosakond gripipatsiente täis, aga sellgi poolest ei ole vaja plaanilist ravi sulgeda ja avada 2., 3. ja 4. gripiosakonda.
Ja veel, statistiliselt ei saagi midagi 100% kindlusega öelda.