Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..järjekordne hea vihje "KV teenelise veterani" AV kohta (lehitsege alla, mai oska täpset linki panna)...
Tegelt (tõesti) huvitav ju - kuipallu sitta peab üks AV kokku keerama - et see KV juhtkonna mugavustsooni häirima hakkaks

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=510

[Kapten Trumm]

Samal põhjusel suudavad näiteks soomlased suhteliselt kerge vaevaga selgeks õppida eesti keele ja vastupidi, kuid slaavlaste puhul on väga head ugri keele oskust palju raskem saavutada.

Seejuures võib märgata sellist fenomeni - Soomes elavad venelased on umbes aastaga täitsa ladusad soome keele rääkijad, Eestis elavad venelased enamasti mitte. Milles kühvel? Soomlased üldiselt vene keeles ei räägi, samuti ei esinda Soomes ükski partei mingit "venekeelset haridust".

Karmimalt tuleb asju ajada. Kui Eestis aastase etteteatamisega kaotada venekeelne haridus, võite näha imet - venelased on õppinud Eesti keeles rääkima.

[AndresTy]

Karmimalt tuleb asju ajada. Kui Eestis aastase etteteatamisega kaotada venekeelne haridus, võite näha imet - venelased on õppinud Eesti keeles rääkima.

Tore oleks, kui see hariduse äramuutmine sellise nõiavitsana toimiks. Aga paraku on teada, et keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi pole ja kui on, siis on nad valed.

Puusalt tulistades on siin veel mitu olulist põhjust, miks venelane eesti keelt ei räägi.

Esiteks - meie vanema põlvkonna valmidus ise ja igal poolt vene keelt purssida - kui on koos neli inimest ja neist üks on venelane, siis....mis keeles räägitakse? Muuseas siia haakub ka see, et venelasel võib ju sooritatud keeleeksami tunnistus olemas olla, aga räägivad nad jee sinuga eesti keeles, kui sina vene keeles räägid. Ja sedasi ei saagi eesti keel kinnistuma.
Teiseks - venelased saavad üldiselt ametiasutustes ja muidu teenindusasutustes vene keelega hakkama.
Kolmandaks - venekeelsed enklaavid (Lasnamäe, Ida-Virumaa) kus kõik vene keeles käibki ja kuhu eestlased üldjuhul elama minna eriti ei soovi.

See kõik on kindlasti siin kordi läbi jahvatatud, aga ikka ja jälle trügitakse püünele lihtsate loosungitega....

[Kriku]

Puusalt tulistades on siin veel mitu olulist põhjust, miks venelane eesti keelt ei räägi.

See ei tähenda, et üleminek eestikeelsele haridusele keeleoskuse levikule kaasa ei aitaks.

[AndresTy]

Seda pole ma väitnudki.

[Kapten Trumm]

See, mis vastuseks tuli, oli ju pesuehtne poliitiline lõplik tõde (tegematajätmiste õigustamiseks).

[Leo]

Jah, siin loetleti põhimõtteliselt ülesse need Soome ja Eesti erinevused, mis reguleerivad ka võõramaalaste riigikeele oskust. Soomes aetakse asju soome või rootsi keeles ja kui seda ei oska, siis tööle ei saagi. Isegi sellistes kohtades, kus vene keele ladusast oskusest on kasu, näiteks põllumajanduses (ukraina hooajatöölised), piirikaubandus ja turism (praegu praktiliselt seisavad), on tööintervjuu ja kogu asjatamine ikkagi kohalikus keeles ja keskmine soomlane vene keelt ei oska ning ei tahagi osata. Kuidas Eestis eesti keele peale üle minna, ma ei oska öelda, sest Soomes ei ole peale tsaaririigi laialivajumist kunagi venekeelset asjaajamist olnudki ja keegi ei oskagi seda igatseda. Samas eestlased võiksid tuimalt hakata kohalikega ainult eesti või siis häda korral inglise keeles rääkima, hästi viisakate sõnadega ja inimsööja naeratusega

[Leo]

Reedel näidati viimast ajateenijate viimase kompleksuuringu tulemusi, milles oli üks huvitav detail.
Muuhulgas uuriti ka seda, mis mõjutab kõige rohkem skaalal tahab/ei taha seersandiks ja saab/ei saa seersandiks.
Suurim ühine nimetaja nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks aga said, oli vene kodukeelega ja kõrge eesti keele oskusega ajateenijad.
Loomulikult oli venekeelse emakeelega vendi suhteliselt kõige rohkem nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks.
Nende hulgas, kes ei tahtnud ja ei saanud, oli loomulikult kõige suurem ühine nimetaja kehva eesti keele oskus.
Eesti keele oskuse fakt viitab sellele, et päritolu ei mõjuta, vaid keeleoskus.

Kunagi hallil nõukogude ajal aeti paguneid taga sellepärast, et nendega oli kodukülas lihtsam kohalike traktoristide hulgas mehe häält teha ja heatahtlikelt naistelt saada? Kas see ei olegi enam argument? Mõned olevat nooremseeru paelad sõna otseses mõttes rongiga koju sõites salamahti peale õmmelnud, kui polnud teenistuses saanud, et isasem välja näha. SKJ ei ole probleeme AO ja RO kohtade täitmisega, peamiselt sellepärast, et sellest on edaspidises tööotsimises kasu ja mõned ainepunktid on võimalik peale ajateenistust edasi õppima minnes tasuta saada. Seegi on suur asi, sest iga ainepunkt tähendab arvestuslikult 1 nädal õpinguid. Kindlasti on eesti kõrgkoolides ka selline süsteem olemas?

[Kapten Trumm]

Soomes ongi asi lihtne - immigrandi keeles sinuga keegi asju ajama ei hakka ja uppuja päästmine on tema enda probleem. Näiteks keeleautonoomiat nautivad rootlased võivad rootsi keeles küll õppida, aga soome keel tuleb selgeks õppida.

70000 pealine vene vähemus Soomes igatahes väga näppu ei viska ega nõua enda vene keeles erikohtlemist, vaid õpib kiirelt keele ära.

Pensionieas vene tädid pole siin suur probleem, probleem on noorsugu, keda äärmiselt puuduliku keeleoskusega seni koolides samade tädide poolt haritakse.

[Leo]

Soomes peetakse võõramaalaste üle arvet kodakondsuse alusel, seega on "venelastena" kirjas kõik Venemaa vähemusrahvused. Samamoodi on eestlastena kirjas kõi Eesti passi ja halli passi omanikud, hoolimata sellest, kas kodus räägitakse vepsa või kalmõki keeles. Ja kui te vaatate tuntud vene juurtega soomlaste nimekirja https://en.wikipedia.org/wiki/Russians_in_Finland siis panete tähele, et see on nii heterogeenne seltskond, kellest paljude esivanemad kolisid Soome 100 või vähemalt 75 aastat tagasi, siis neid ei seo homo sovieticuse ja tänase Kremli peremehe maailmavaatega mitte miski, slaavi taust on nende jaoks ortodoksi usk ja vene keelt oskav vanaema, kes teeb head slaavi toitu

[Kapten Trumm]

Selles olen päris veendunud, et kui soomlastel poleks kommet sisserändajatega rääkida soome keeles, siis ei viitsiks need mitukümmend tuhat eestlastest töölist seal keelt õppida. Kui ehitusfirma objektijuht (nagu meil vene keeles) räägiks seal töölistega inglise keeles, ei oskaks seal soome keelt enamik eestlasest.

Ise me pikendame selle vene keele staatust ja teeme neile elu lihtsamaks - inimene on sama mugav, kui tal lastakse olla.

[teeline35]

Arutame siin eesti keele oskamise või mitte oskamise üle, aga ennast rahvuslikeks konservatiivideks nimetav seltskond pani oma Narva osakonna etteotsa sellise härra;
https://www.err.ee/1608144412/ekre-kamp ... tri-gussev

EKRE näoks piirilinnas on noor ja ambitsioonikas Dmitri Gussev, kes EKRE-ga liitus alles eelmise nädala neljapäeval.
Gussev omandas kodakonduse alles eelmisel aastal ja eestikeeleseks intervjuuks napib tal keelepraktikat.

Tahaks loota, et selline nn iiri sündroom, kus võeti üle keel ja osaliselt kultuur, aga muidu ollakse suur iiri patrioot! Rohkem tõenäoline, et kui oled EL-i ja Nato vastu ja pooldad venemaaga sõbrasuhete sõlmimist, siis tere tulemast erakonda.

[Jaanus2]

Te ikka viitsite veel arutada. Kui asi tundub segane, on asja kasulik vaadata ufonaudi vaatevinklist. Tuli äsja Maale, midagi ei tea, aga tahab teada mis see riigikeel on ja võrdleb riike. Võrdleb ka Soome ja Eesti presidentide kodulehti - esimesel võimalus lugeda veel rootsi ja inglise, teisel vene ja inglise keeles. Eesti kohta ufonaut järeldab pärast põhiseadusega tutvumist, et juriidiliselt on neil küll üks riigikeel, aga faktiliselt on kaks. Lisaks pakutakse rahvusvahelise suhtluskeelena inglise keelt nagu ka mujal. Vene on ainult natuke kehvemas positsioonis, aga ka selles saab kõik asjad aetud ja ümbrus suhtleb sinuga selles keeles. Nüüd on kaks võimalust - kas lõpetame selle idiootsuse nii, et seadustame ka vene keele riigikeeleks (hakatakse jälle korralikult õpetajaid vene koolidele ette valmistama ja aborigeenidele täie rauaga vene keelt õpetama (riigikeelt tuleb osata!), ühtlasi lõpeb aborigeenide inin, et peavad nendesamustega ühes "ühtses koolis" õppima ja kaotavad nii oma kordumatu kultuuri. Kaerajaan, rehetare ja puulusikad ikka, seltsimehed! Või lõpetame ära selle 30 aastat kestnud idiootsuse ja käitume edaspidi nii, nagu igalpool ühe riigikeelega riikides päriselt. Aga mina ei usu enam, et see juhtub, sest seda ei ole 30 aasta jooksul juhtunud. Laseme oma de facto kahe riigikeelega edasi ja kulutame oma väheseid ressursse, mis peaks minema mingisuguse keele ja kultuuri arendamisele. Euroliit ei luba teist keelt ametlikult riigikeeleks kuulutada, sest muidu läheks neil elu keeruliseks, rahad tuleks ka uued trükkida - muidu me teeksime seda oma hea ja kaastundliku loomuse tõttu. Elu on ka edaspidi hea ja kodune siin kõigile idast tulevatele vene keele oskajatele.

[NGolf]

Tegelikult on päris palju neid eestivenelasi, kes töötavad Soomes ehitusel ilma soome keelt oskamata. Lihtsalt tööjõudu on vähe. Need brigaadid töötavad siis nii, et üks helgem pea, kes inglise-eesti segakeeles soomlasest objektijuhiga pursib, seletab teistele edasi. Umbes nii, et jaoülem saab aru ja kogu jagu teeb siis nagu tema seletab. Sellega käivad kaasas igasugused naljakad juhtumised, küll on vaja valesse kohta laotud müür ümber laduda vms. Üks juhtum oli selline, kus eestivenelaste brigaad tuli objektile ja soomlaste tervitustele "Moi!" vastasid "Tvoi-tvoi" ja läksid siis tõstukiga lae alla krohvima. Soomlane tuli alla ja selgitas midagi pikalt, need noogutasid ja lehvitasid ja naeratasid. Soomlane kehitas õlgu ja läks tegi paar tundi kõrvaltoas oma tööd. Selleks oli vaja vool objekti peakaitsmest välja võtta- mille peale jäi meie brigaad lae alla, tõstuk käis elektri pealt. Soomlane seda üritaski seletada. Siis said aru küll, mis ta seal seletas enne.

Soome haridussüsteem on tegelikult kakskeelne, ehk rootslased tohivad eksamitel vastata ka rootsi keeles ja paljud seda varianti ka kasutavad. Isegi magistritöö võivad rootsi keeles kirjutada ja kaitsta. Selliseid on muidugi vähe, kes nii kaugele oma õigust rootsi keelele nõuavad. Soome keele oskus on neil tihtipeale tegelikult nõrgavõitu, seepärast eelistavad esimestel kursustel pikemad kirjalikud vastused rootsi keeles kirjutada. Ja küsivad vahel ka rootsikeelseid küsimusi eksamitele, neid, tõsi küll, enamasti ei anta.

Venekeelsel koolil Eestis on suurimaks mureks vähene pedagoogide olemasolu. Õpetajana tahavad ka eestikeelses koolis töötada vaid vähesed, sest selliseid kollektiive, kus direktor reaalselt oma personali eest seisab, on vähe. Enamuses koogutatakse lapsevanemate ja KOVi ees ja konflikti korral pannakse õpetaja tanki. Venekeelsetes koolides on häid õpetajaid üha vähem ja probleem veel teravam. Ehk mingi eritariifiga ja asjalike direktoritega nagu Agur saaks noored talendid ka seniseid vene koole uueks looma. Tasapisi muidugi olukord paraneb, iga põlvkonnaga tekib abielude jne kaudu üha rohkem ka integreerunud venelasi.

[Jaanus2]

Rootsi keel peaks siiani üks kahest Soome ametlikust riigikeelest olema, kuigi tähtsus väheneb järjest. Eestiga siin võrdlusmoment puudub, võrrelda saaks kui meil oleks ka saksa keel riigikeel ja baltisakslased oleksid siia jäänud. Soomerootslastel reeglina soome keelega probleeme ei ole (baltisakslastel siin eesti keelega ka ei olnud), ainult Ahvenamaa on suuresti ühekeelne. See ei ole ka ajalooline Soome, vaid hiljem Soome koosseisu sattunud jupike Rootsist ja autonoomne.
Neid integreerivaid abielusid oleks hulga rohkem kui õpitaks ühes koolis - praegu on noortel vähe kokkupuutekohti. Kui kool on eraldi, siis on ka edaspidi liiga palju elu eraldi. Lisaks on see ikka kohutav ressursside raiskamine - eesti kool vajaks samuti raha juurde. Edasi punnitame siin teha venelastele TV-d ja muud kultuuri riiklikult (eesti kultuurist jääb raha üle, kuhugi pole panna enam...). Nüüd koroona ajal muretseme et "Lasnamäel peavad vaktsineerijad oskama kahte keelt" ja see on personali leidmisel piirav tegur. Sakslastel on ikka lihtne - saavad kuskil Berliini türgi linnajaos kõik matsid saksa keeles ära vaktsineeritud.