Tegelt (tõesti) huvitav ju - kuipallu sitta peab üks AV kokku keerama - et see KV juhtkonna mugavustsooni häirima hakkaks


http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=510
Seejuures võib märgata sellist fenomeni - Soomes elavad venelased on umbes aastaga täitsa ladusad soome keele rääkijad, Eestis elavad venelased enamasti mitte. Milles kühvel? Soomlased üldiselt vene keeles ei räägi, samuti ei esinda Soomes ükski partei mingit "venekeelset haridust".Leo kirjutas:Samal põhjusel suudavad näiteks soomlased suhteliselt kerge vaevaga selgeks õppida eesti keele ja vastupidi, kuid slaavlaste puhul on väga head ugri keele oskust palju raskem saavutada.
Tore oleks, kui see hariduse äramuutmine sellise nõiavitsana toimiks. Aga paraku on teada, et keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi pole ja kui on, siis on nad valed.Kapten Trumm kirjutas:Karmimalt tuleb asju ajada. Kui Eestis aastase etteteatamisega kaotada venekeelne haridus, võite näha imet - venelased on õppinud Eesti keeles rääkima.
See ei tähenda, et üleminek eestikeelsele haridusele keeleoskuse levikule kaasa ei aitaks.AndresTy kirjutas:Puusalt tulistades on siin veel mitu olulist põhjust, miks venelane eesti keelt ei räägi.
Kunagi hallil nõukogude ajal aeti paguneid taga sellepärast, et nendega oli kodukülas lihtsam kohalike traktoristide hulgas mehe häält teha ja heatahtlikelt naistelt saada? Kas see ei olegi enam argument? Mõned olevat nooremseeru paelad sõna otseses mõttes rongiga koju sõites salamahti peale õmmelnud, kui polnud teenistuses saanud, et isasem välja näha. SKJ ei ole probleeme AO ja RO kohtade täitmisega, peamiselt sellepärast, et sellest on edaspidises tööotsimises kasu ja mõned ainepunktid on võimalik peale ajateenistust edasi õppima minnes tasuta saada. Seegi on suur asi, sest iga ainepunkt tähendab arvestuslikult 1 nädal õpinguid. Kindlasti on eesti kõrgkoolides ka selline süsteem olemas?Martin Herem kirjutas:Reedel näidati viimast ajateenijate viimase kompleksuuringu tulemusi, milles oli üks huvitav detail.
Muuhulgas uuriti ka seda, mis mõjutab kõige rohkem skaalal tahab/ei taha seersandiks ja saab/ei saa seersandiks.
Suurim ühine nimetaja nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks aga said, oli vene kodukeelega ja kõrge eesti keele oskusega ajateenijad.
Loomulikult oli venekeelse emakeelega vendi suhteliselt kõige rohkem nende hulgas, kes ei tahtnud seersandiks.
Nende hulgas, kes ei tahtnud ja ei saanud, oli loomulikult kõige suurem ühine nimetaja kehva eesti keele oskus.
Eesti keele oskuse fakt viitab sellele, et päritolu ei mõjuta, vaid keeleoskus.
Tahaks loota, et selline nn iiri sündroom, kus võeti üle keel ja osaliselt kultuur, aga muidu ollakse suur iiri patrioot! Rohkem tõenäoline, et kui oled EL-i ja Nato vastu ja pooldad venemaaga sõbrasuhete sõlmimist, siis tere tulemast erakonda.EKRE näoks piirilinnas on noor ja ambitsioonikas Dmitri Gussev, kes EKRE-ga liitus alles eelmise nädala neljapäeval.
Gussev omandas kodakonduse alles eelmisel aastal ja eestikeeleseks intervjuuks napib tal keelepraktikat.
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist