vanahalb kirjutas:Peeter kirjutas:Kui me räägime siin sellest nn 3500-3550 painutamisest, siis tegemist on välja selgitamisega, kas sõiduk kuulub N1 või N2 kategooriasse. Vastavalt sellele on erinevad nii tehnilised nõuded sõidukile kui ka juhile koos tema koolituse ja dokumentatsiooniga.
No mul polnud probleemiks see et kas N1 või N2 sest C-kategooria on olemas juba ajast kui loomad veel rääkisid
Visuaalselt, mootori võimsuselt, kandevõimelt jne ühesugused MB Sprinterid olid Soomes tāismassiga 3550 kg (igal endast lugupidaval sarvikul on C-kat olemas) ja Eestis 3500 kg. Eesti ARK vāitis et sellist autot ei saa Eestis N2 kategoorias arvele võtta ja isegi mitte siis kui ma ta Soomest 3550 kilosena ostaks.
Asja mõte oli selles et Eesti registris N2 sõiduki juhtimise eest Soome maksuamet Soome elanikku ei sõima aga N1 eest sõimab. Aga kui auto oleks Soome registris tuleb sellelt igal aastal automaksu maksta.
Ei viitsinudki vaielda, pole nii suur summa.
Teine metamorfoos oli haagise lubatud massiga. Enamasti tohivad sellised kaubikud vedada 2000-2200 kg haagist. Ma ostsin siis lõpuks Saksamaalt kasutatud Sprinteri täismassiga 3500, kandevõimega 1200 a lubatud haagis 2700 . Eestis tahtis üks tuttav Silberautost uut sellist Sprinterit mis ka 2700 kg võiks tõmmata. Neil oli vaja pidevalt mingit kaablirulli vedada. Oli peaaegu võimatu missioon, valmistajatehas saatis dokumente, et kõik on õige, selline auto tohib nii palju vedada. ARK-i vennad võitlesid sellegipoolest, seljad vastamisi, oma tõekspidamiste eest.
No mul kah, kas ja millised loomad rääkisid siis veel, vat seda kahjuks ei mäleta enam

. Aga veelkord sert ja andmesilt ütleb. Ja ühest ja samast asjast tehakse erinevaid versioone ka Euroopa enda sees, ja ma ei räägi siin mitte ainult klimaatilistest eripäradest, vaid ka maksu- või muudest siseriiklikest regulatsioonidest. Kõik sõltubki sellest, kas tootjad loevad selliste eripärade tegemist (ja ka sertifitseerimist!) selle turusegmendi jaoks oluliseks. Nt Belgias on sõiduautode erineva maksumäära jooneks seatud 120kw. Seoses selle Belgia turu eripäraga on paljud tootjad teinud erisuse ja oma võimsama mootoriga toodangu seadistanud (nt BMW 125kw--- 120kw-ks) ümber ja selle ka sertifitseerinud eraldi eurotüübikinnituse laiendina. Kui Belgiast autosid tõime, siis enam kui kord jooksis asi ARK-s kinni, kuna samalaadne sõiduk oli olemas, terve kari tiba erinevaid laiendeid, aga just selle konkreetse Belgia-laiendiga eksemplari Eesti registris veel polnud, mis Belgiast toodul. Siis läks jälle meil Eestis uue tüübikinnituse loomiseks samasse ritta, sisestati kõik need 47 näitu ja fikseeriti laiend. See jooksis tehnogruppi ja võttis aega, sest seda kontrolliti euroopa/tootja andmebaasidest üle a´la kas tõesti ongi sellest BMW-st tehtud Belgia turu jaoks eraldi versioon? Ja selliseid erisusi on nii riigiti, kui krst veelgi. Kuskil oli teemaks 2,0-ne mootor maksumäärana.jne. Pidevalt oli nt Voyageridel sertidel erinev ainult kaal. Isegi sama mootoriga pealtnäha täiesti samaväärsetel, ainult erinevat värvi isenditel oli laiend erinev, sest sõiduki mass oli teine? Tüübikinnitus (a´la e*04*2008*jne) on kantud sõiduki kerel andmesildile koos massi, järelhaagisega massi ja teljekoormustega. Sealt saadki vaadata kohe milline on tootjapoolne lubatud suurim haagisega autorongi mass. Ja see lähebki dokumentidesse. Kui sealt arvutad, et on 400 siis nii ongi, kui 750 siis nii on, kui 2000 siis nii on, ja kui 3000 siis kah nii on. Teinekord võib sealt mingite mootorikoosluste ja ei tea milliste veel parameetrite alustel pealtnäha täiesti tavalisel autol ollagi seal ainult 400 või 750, kuigi "Mis te jamate naabrimehel on samal autol, samal kerel 2000!!! Segi olete kuivanud vä? Sellepärast ostsingi ju!!" jne. Eraldi näitena toon siia välja Mersu S-klassi. Sellel sõidukil on haagisega suurima lubatud massi kohal neli kriipsu ----, st tootja on konstrueerinud auto kere selliselt, et ei ole arvestatudki käru vedamiseks ja sellega seoses ei luba tootja paigaldada kärukonksugi ega näe seda võimalust ka ette. Kuigi meil nii mõnigi S-mees vannub kurja, et ei saagi nt oma jetit või kümblustünni ise sabas tšillima vedada, vaid peab kas teist autot omama, või siis kellelgi teisel seda teha laskma.
Üks asi ongi see, mis sertifikaadis kirjas, teine asi see, mida auto suuta võiks, ja päris iseasi see, mida tegelikult (k.a. pidevalt) suudaks.