Tere!
Soomlase jutt riigikogus on ju kohati häma, pardal olnud sõidukite andmed on avalikuks juba ammu tehtud.
Autode algtabel on parit Hamburgi Tehnikaulikoolist -
https://tore.tuhh.de/bitstream/11420/48 ... Kehren.pdfOlen pikka aega moelnud kas postitada oma kogutud info voi mitte, olen selle teema kaks korda labi lugenud, kuid kusimusi on ikka rohkem kui vastuseid.
Alustuseks autotekil olevad autod. Algne tabel sai minu hinnangul tulla vaid kas a) Estlinelt voi b)tollist ning uldsegi ime, et see on avalikult kattesaadav mingist raportist.
Iseloomustamaks 1994 bardakki, siis 19'st Eesti numbrimargiga autost 3 on ilmselt kogemata valesti sisestatud tabelisse ehk 15% ka soome voi rootsi numbrimargiga autodest voivad olla vale numbrimargiga. Kokku oli pardal 76 soidukit seega eesti autosid oli 25% vaid.
Ime kombel on kolm Eesti autojuhti tanapaevani elus (google). Neilt voiks kindluse mottes ule kusida, kas nagid autotekil mingeid kahtlaseid soidukeid, kuid voimalik et sel pole motet, sest keskmine laevareisija ei poora enamasti tahelepanu teistele suvalistele soidukitele, kui pargib autot laeva, et minna kiiresti edasi reisidekkidele, seda enam et enamasti jalgitakse laevapersonali juhiseid millisesse kohta parkida ja kuidas. Aga paha ei teeks neilt kolmelt ule kusida, niikaua kuniks see on voimalik.
Kommentaarideks soidukite nimekirja kohta:
a) auto nr 27 - AEV asemel on kirjutatud HEV
b) auto nr 31 - AUM asemel on kirjutatud AUN
c) auto nr 51 - EEB asemel on kirjutatud EEV
Koik need on sarnasel kolavad voi klaviatuuril korvuti olevad tahed. Keegi dikteeris kellelgi ette ja kuna vois olla kiire, siis kirjutati nii, nagu kuuldi - sellest ka minu prognoos, et 15% rootsi/soome numbritest voivad samuti olla mitte paris oiged, kuid peaaegu korrektsed. Voib vahem olla, voib rohkem olla. Oleks vaja et keegi rootsi poolt ule kontrollib reg.nr vastavuse pariselu suhtes.
Nuud aga:
d) auto nr 50 - juhuslikult on 688GAD puhul tegemist ainsa soidukiga, millel on militaarne iseloom - UAZ 452A, kuid omal ajal oli neid palju tsiviilkasutuses "rahva autona" ja minu hinnangul on see lihtsalt juhuslik kokkulangevus, sest tabelisse on margitud DAF veok, ning DAF veokil ongi sarnane korrektne numbrimark hoopis 688GAB, ehk jallegi on sarnaselt kolav taht vahetusse lainud. Lisaks tundub see nimekiri olevat "eel-registreerunute nimekiri" ehk viimasel hetkel pealepressinud vaidetavaid sojavaekolonne siin tabelis olla ei tohiks.
Edasi tuletame meelde et on
Fakt - Rootsi luureamet on riiklikul tasemel ametlikult tunnistanud militaarvedusid kahel eelneval reisil, kuid vaikinud saatusliku reisi kohta.
Vaatame natuke pardal olnud veokeid:
e) metsaveokid - nr 28 (50 tonni), nr 33 (55 tonni), nr 65 (50 tonni) olleks koik 24 meetrit pikad, kui ka nr 50, mis oli 36 tonni, samas "vaid" 18 meetrit pikk.
f) uldine transport (rahvusvaheline transport nt euroalustel legaalset kaupa) - autod nr 21, 34 ,35, 36, 51, 53, 62, 67, 72, 73, 76 - suurem enamus jaavad 16-19 tonni vahemikku, kergemad on 10 tonni ja raskeim 32 tonni.
Edasi laheb huvitavamaks:
g) Rootsi numbrimargiga veokid
nr 42 mis vedas
"boards" massiga 54 tonni ja 24 meetrit pikk ning
nr 66, mis vedas
"chipboards" massiga 35 tonni olles vaid 13 meetrit pikk. Pidid need ikka elektroonikad olema, mis kaaluvad sama nagu metsaveok olles ise 5-9 meetrit lühem veok!
Pakun, et saatuslikul reisil ei viitsitud salaja enam vedada, tahtsam kraam sai juba ara veetud ning pandi ametlikesse paberitesse, et veame rekkaga "mingit elektroonikat", keskmine tollitootaja nagunii aru ei saa mis see on (voi oli teadlik, kuid vahemalt paberid olid korras). Voimalik et pohilised militaarseadmed veeti eelnevatel nadalatel juba ara ning elektroonika oli teisejarguline, kuid sellegi poolest "asjade voti", et eelnevate militaarvedude last uldsegi kaima panna/kaivitada. Relvakaupmees Voronin, kelle kaptenikajutit spetsiaalselt otsiti, ei tegelenud toenaoliselt Makarovi voi AK-47 muugiga, vaid ilmselt omas sidemeid igas valdkonnas, nii laevanduses kui ka sojanduses. Kas keegi teab, oli see tal esimene merereis septembris, voi soitis kaasa ka nadalad varem?
Tuletan veel meelde, et samal ajal tegeleti Paldiski tuumabaasi sulgemise ja laialitassimisega ning sealne NSVL elektroonika voiski Ameerika luurele huvi pakkuda. Eesti oli transiitriik, Rootsi usaldusvaarne partner.
Naide - soitsin 90'ndate alguses eestis keskmisest kiirema autoga, mil oli radaripuudja - kui ukskord linnas politsei kinni pidas ja kusis et mis see on, vastasin et tegemist on "vargusvastase seadmega" - see vastus sobis ning see votab kokku keskmise inimese tehnikataibu 90ndate alguses. Loomulikult oli ka oma ala eksperte, kuid nad tootasid oma valdkonna hea palga peal (10000++ EEK), mitte tollis (~2500EEK).
Ja nii lihtne ongi, ei mingit salaparast koobaltit voi "punast elavhobedat". Tuleb autodekile sisse minna (inimesi seal nagunii pole, hauarahu on mujal, nt kajutites), vaadata kas
Scaniaveok nr 42 ja muu veoki mark nr 66 on oma lastiga alles ning voib teema loppenuks kuulutada ja motlema hakata, millest voi kellest tekkis 22+meetrine ja 4m korgusega rebend millest 16.07 Ohutuskeskus raakis.
Samuti soovitan alla laadida aasta 2000 pildid sakslaste sukeldumisest, ca 160 pilti vrakist, ule poole vaga hea kvaliteediga selle aja kohta:
https://www.estoniaferrydisaster.net/download.htmlSamad pildid on koos selgitava tekstiga ka -
https://www.estoniaferrydisaster.net/sitemap.htmlMiks alla tommata? - Sest info kipub internetist ajaga kaduma. geocities.com, hot.ee, zone.ee, neti.ee eraisikute lehed - koik 90ndate veebilehed on igaveseks kadunud.
http://www.archive.org aitab, aga mitte alati.
Veel laeva vrakist merepohjas - on loogiline et see on kahjustunud, rebenenud, muljunud, molkis - kui mitu(kummend)tuhat tonni prantsatab merepohja, kaivad laevakerest suured joud labi, mida tootja pole ette nainud ja mida on voimatu simuleerida voi oletada, lisaks 27a jooksul vasinud metall.
Rambi kinnituste vasimine, kui ka eestloikamine on molemad 50-50 voimalusega, mida enne ei saagi selgeks, kui ramp on ules tostetud ja labi uuritud. Kahjuks tavainimene seda ei saa kunagi nagema, ilmselt paigaldatakse see visiiri korvale piiratud ligipaasuga sojavaebaasi.
Discovery dokumentaali filminud seltskond tuleks ules otsida ja neilt tapsemaid kaadreid kusida rambi kohta - kas oli 2019a avatud voi mitte. Millegi parast rootsi-soome-eesti ministrid pidasid kiirnoupidamise enne dokumentaali avalikustamist.
Samuti voiks youtube poolaka Slawek Packo kaest kusida, kas ta maletab voi kais laeva voori filmimas. Poola pole hauarahu osaline seega ta sukeldus seal legaalselt aastal 2001 -
https://www.youtube.com/watch?v=WMK_4mbJgDM <-- kvaliteet vaat et paremgi, kui 2021 materjalil mida pole veel avalikustatud suures osas (filmitud materjale on mitmete tundide kaupa)
Uhtlasi ei saa ka tahelepanuta jatta ca 1 kuu vanat uudist, mil rootslased teatasid, et plaanivad kindlasti enne praegust Eesti eel-uurimist korra vraki juurde minna!
Tormisest merest - torme on iga aasta ja reise iga paev iga ilmaga - millegi parast ei ole viimased 27 aastat enam ukski laev kehva ilmaga pohja lainud siin meie tiigis nimega Laanemeri kus on muuhulgas vaga tihe liiklus marinetraffic.com andmetel, ega mujal "paris merede" peal. Jah - Viking Sally polnud disainitud avamerele jne, kuid oli aastaid soitnud merd ja ilmselt mitte ainus taoline "ajame paberid korda" alus.
Vabandan tapitahtede puudumise eest, mu klaviatuur ei toeta neid.
Koike head!
