Militaartehnilised kurioosumid...

[Karuke]

Midagi eriti suurt - oma aja kohta muidugi
Ehk siis K-7

http://mkmagazin.almanacwhf.ru/avia/k_7.htm



Ühtlasi küsimus - kas keegi teab kuidas mingil URL-il asuvat pilti siin foorumis väiksemana näidata?
Kasvõi näide sellesama K-7-ga

[krizz]

Paar kolli. Maus ja p-1000

[motofassist]

Siin aint Ratte P-1000. Mausi ei näe.

See annab mingi ülevaate.

[motofassist]

http://www.kensingtonbooks.com/finditem.cfm?itemid=9384
See annab Rattest parema ülevaate.

[krizz]

Jaa jah! Hiir on ikka Rott!!

[motofassist]

[suurpomm]

http://www.sodatkuvina.cjb.net/images/J ... lassa.html

[plekkpea]

Tige putukas: http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Waf ... Morser.htm

[vipu]

Betoonliikuritest jäi meelde Pärnus Sauga jõe suudmes seismas mingi betoonist pargas või laevakere. Igatahes kiilja vööri ja ankrutega nagu laev.

Käepärast on ainult talvine pilt:

rostockis oli ka kai ääres betoonist laev, peaks kuskil isegi mingi pilt olema

[Karuke]

Et siis alvee-lennukikandja...

http://www.combinedfleet.com/sen_toku.htm

[Karuke]

Sii t juba läbi käinud DORA / GUSTAV
Maailma kõigi aegade suurim tõsiseltvõetav suurtükk. (on ehitatud ka suurema kaliibriga mortiire )
Üksainumas pilt selles rubriigis nii suure asja kohta on ikkagi häbematult vähe.


Nendest masinatest on teises teemas juba pisut kirjutatud
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=874

Niisiis teenindas seda 1350 tonni kaaluvat gigant suurtükki väidetavalt umbes 4000 meest – ja tööd oli palju…
Esiteks tuli ettevalmistada spetsiaalne positsioon. Kuna tegu oli raudteesuurtükiga siis oli positsiooniks kaks täiuslikult paralleelset rauteeliini kaugusega üksteisest 6 meetrit.

Arvestades suurtüki kaalu oli neile raudteeliinidele tarvis väga arvestatavat vundamenti.
Lisaks põhiraudteedele tuli monteerida ka veel üks lisaroobas montaazikraana tarvis kummalegi poole põhiliine.

Kuna DORA/GUSTAV-i 807 mm kaliibriga ja 400 tonni kaaluvat rauda oli võimalik laskeseadeldises liigutada vaid üles-alla siis horisontaalsihis sihtimiseks tuli eelpoolmainitud „raudteepositsioon” rajada kurvilisena – ehk siis eelnevalt sihtmärke arvestades täpselt väljaarvutatud raadiuseid mööda.
Kokku oli selle kaheksarööpmelise raudteeliini pikkuseks väidetavalt ligi 1,5 kilomeetrit.
Mitte vähe ei nähtud vaeva ka suurtüki maskeerimisega – selleks rajati kõrged betoonvarjeseinad kummalegi poole rudteed, mitte küll kogu liini pikkuses vaid nii, et oleks võimalik suurtükk vajadusel seinete varju veeretada ja maskeerimisvõrguga katta.
Suurtükki pidi õhurünnakute eest turvama neli õhutõrjedivisioni.
See suur töö õnnestus sakslastel teha ümbes kolme nädalaga.
Alles nüüd algas suurtüki enda montaaz:

- Kõigepealt veeti kohale spetsiaalsed sildkraanad monteerimistööde tarvis, järgmisena neli spetsiaalset rudteeplatformi – üks iga „nurga” alla.
- Raudteeplatformidele toetati kaks hiiglaslikku kandetala mis omavahel ühendati.


- Edasi tuli „lafett” kui nii võib nimetada, raua tõste ja kandemehhanism.
- Ja lõpuks muidugi hinnaline suurtükiraud


Peale nende põhidetailide kuulusid komplekti loomulikult platformid meeskonna tarvis, sihtimis, laadimis, tõste jne mehhanismid.
Kõige selle tarvis läks vaja oma elektrijaama, teenindavat trantsporti jne.
„Komplekti” kuulus 25 mitmesuguse otstarbega sõidukit.
Kohale tuli toimetada ka laskemoon – 7 tonnised soomustläbistavad mürsud ja rohkem kui pooletonnised heitelaengud.
Sevastopoli all olevat suurtüki montaaz sakslastel õnnestunud üllatavalt kiiresti – selleks kulus 52 tundi…


Selle hiiglatöö tulemusena tegi üks nendest suurtükkidest Sevastoopoli all 46 lasku sihtmärgi pihta ja 2 testlasku.
Laskmise tulemused on eri andmetel vasturääkivad – kuid enam vähem on tunnustatud üksainus tabamus – vene suurtükipatarei 35 BB (Maksim Gorki II) ühte laskemoonakeldrisse läbistades 27 m kõva pinnast…

Ja see on kõik…
Tohutu masinavärk osutus täiesti kasutuks – kuna 7 tonnised 250 kilose lõhkelaenguga mürsud tungisid rohkem kui 15 m sügavusele maapinda ja lõhkesid seal kellelegi kahju tekitamata…

Effektiivne oli relv vaid otsetabamuse korral – kuid häbematult suur mürskude hajuvus, ei jätnud selleks erilist šanssi.
Sevastoopoli vallutamist juhtinud von Mannstein olevat öelnud:
„DORA / GUSTAV on geniaalne inseneride kätetöö – kuid sõjapidamiseks täiesti kasutu…”

Siiski kasutati hiigelsuurtükki veel ühel korral – 1944.a septembrikuus sooritas see 30 lasku Varssavi ülestõusnute pihta - suurtüki varustuses olid ka nelja-poole tonnised fugassmürsud.
Tulemustest täpsemalt teada ei ole, kuid igaljuhul polnud see töö sellise relva jaoks.
http://www.aopt91.dsl.pipex.com/railgun ... 0index.htm
http://html2.free.fr/canons/doramt.htm

[Maximus]

http://www.betten-24.de/erben_der_luftfahrt.htm
Mõningaid pilte.

[Soobel]

Ei saa lugeda enamikku neist ülearu kurioosseteks, kui vaid see lendav tank välja arvata. Vähemalt CFS3-s on sellega kuradi naljakas lennata. See kahur paneb üksiklaskudega ja pihta saada on raske. Aga kui B25 tabab, hõljub temast vaid sitt ja sulepuru.

[EOD]

Selle teema alguses Karuke juba riputas lendava tanki pildi. Pikemalt:
http://www.explosive.ru/12/3/385.html
Lendavad tankid praegugi teema:
http://rnd.cnews.ru/reviews/index.shtml ... /16/214090
Me 262 Sturmvogel ja 5 cm kahuriga variant lasti tootmisse Hitleri nõudmisel. Göring oli vastu. Tegelikult idee vast väga hull polnudki. Just Normandia invasiooni tõrjumisel oleks piisaval hulgal Sturmvogeleid osutunud vägagi efektiivseks. Õhutõrjel oleks kiireid masinaid olnud raske tabada, samas suurel kiirusel ründamise puhul paratamatu ebatäpsus poleks nii suure hulga tihedalt paiknevate sihtmärkide puhul olulist rolli mänginud.

[hol-tim 123]