Tegelikult see kokkuvõte vääriks isegi eesti keelde panemist.
Ukraina tankiüksused on varustatud 80% lähedaselt.
Tankid ei ole muutunud kasutuks, vastupidiselt nende roll lahingus on hoopis kasvanud ja nende poolt täidetav ülesannete ampluaa on hoopis laienenud.
Ukraina armee ei kasuta enam tanke nii nagu aastatel 2014 või 2015 kui nad tegutsesid kuni kompanii tasemel ühest või kahest tankist koosnevates gruppides. Nüüd suudab jalavägi koos tankidega juba läbi viia ka ühendrelvaliigi operatsioone.
Vastaselt äravõetud tankid on end näidanud päris hästi. Ukrainalased on need endale selgeks teinud ja õppinud neid kasutama. Mõningates mehhaniseeritud brigaades on mitu kompaniid, mis koosnevad vastaselt äravõetud tankidest. Paljud jalaväelased on tuletanud meelde kunagi läbitud väljaõpet Desna õppekeskuses ja on nüüd hea meelega roninud tankidesse.
Vastane ei kasuta tanke rühmadena vaid kompniide ja suuremate üksustena.
Mõlemad osapooled toovad vajadusel oma tankid rindejoonest 200 kuni 300 kilomeetrit kaugusele tagalasse parandusse nende transport võtab aega 5 või 6 tundi. Keegi ei taha riskida oma spetsialistide ja seadmetega, mis vajalikud välitingimustes tankide remontimiseks.
On mõningaid probleeme ümberõppega T-64 pealt T-80-le või T-72-le üleminekul ja vastupidi aga need on ületatavad.
Kildfugassmürsud on vastase vastu tema neutraliseerimiseks üllatavalt efektiivsed, 1 kuni 3 tabamust on piisavad, misjärel tankil on luugid lahti ja see on maha jäätud või meeskond on šokis ja istub tankis tegevusetult edasi.
Sarnaseid tähelepanekuid tehti juba ameerika Shermani meeskondade poolt teises maailmasõjas kui kildfugassmürskude tabamused sundisid sakslasi oma tanke hülgama.
Enamik vastase kaotusi leidis aset nende kehva väljaõppe või rumala logistilise tegevuse tõttu. Paljud tankid saadi kätte teedelt korrasolevatena kütuse lõppemise tõttu.
Vastane pidevalt kasutab juhitavat relvastust, näiteks rauast väljalastavaid tankitõrjerakette, tankide T-72B3 ja T-80BVM-i puhul distantsilt varitsusest 4.5 kuni 5.5 kilomeetri kauguselt. Vastase moderniseeritus ja tehnoloogiline üleolek teevad selle võimalikuks nende samuste rauast väljalastavate tankitõrjerakettide puhul.
90% vastase tankidest T-80BVM on hävitatud, neil on ikka veel tanke T-72B3 ja T-72B3M, kuni 900 seda tüüpi tanki on kaotatud, 800 on ikkagi veel alles aga seal on probleeme nende meeskondade väljaõppega sellepärast ongi T-72 ja T-80 vanemad mudelid ning T-62 võetud uuesti kasutusse. Seal on veel vanemaealisi vabatahtlikke kes on neil varasemalt teeninud.
Venemaal on alles jäänud kolm tankiremondi ettevõtet, nende suutlikus parandada tanke või võtta konserveeritud tanke kasutusele on piiratud mitte rohkema kui 100-200 tankiga kuus.
Meil tõepoolest on 10 tankitõrjeraketti iga vastase tanki kohta aga neid kasutatakse ka URAL-ide, BTR-ide, BMP-de ja igasugu teist laadi sõidukite laskmiseks. Meie sõdurite efektiivsus, tabavusprotsent on väga kõrge, seda eriti Javeliniga. Meie tabavusprotsent sellega on kõrgem kui USA merejalaväel. Javelin on näidanud ennast paremana kui NLAW, millel on probleeme jälgimismehhanismide komponentide kvaliteediga ja seda eriti talvel. Javelin on ka parem kui Stugna-P, millel on samuti komponentide ja raketikütusega teatud probleeme ja mitte alati ei taba 3750 meetri kauguselt, mida Javelin enamasti teeb.
Kes esimesest lahingust elusana välja tuleb on juba karastunud võitleja, peale teist või kolmandat lahingut nad õpetavad juba teisi.
Välismaalastest vabatahtlikud küsivad lääne päritolu relvastust, millega nad on varasemalt juba kokku puutunud.
Vastase moodsate tankide sihikutel ja väljavaateavadel on palju suuri klaaspindu, milliseid on erinevas kaliibris käsitulirelvadega kergesti võimalik kahjustada kuni 800 meetri kauguselt.
Vastase kõige paremini kaitstud tank on T-80BVM, sellele järgneb T-90A ja alles siis tulevad igasugu T-72B modifikatsioonid.
Meie tankide transportimisest Euroopasse on palju abi. Üks ettevõte on võimeline parandama 20-30 rivist väljalangenud tanki kuus. Neil on erinevate spetsialistide saadavus hea. Iga kuu me saame remondituna tagasi 2 kuni 3 kompanii jagu tanke.
Mõned kuud tagasi Ukraina telekanal tegi loo tankiremondi ettevõttest Kiievis ja näitas seda televisioonis. Lühikest aega peale seda tabasid ettevõtet Kalibr raketid ja see hävis. Seal kaotasid paljud meie suurepärased spetsialistid oma elu.
Tankid T-64 vajavad peale sõja lõppu asendamist, neid ei saa siis palju alles olema, allesjäänud koondatakse tankibrigaadidesse. Kõik uued tankiüksused luuakse juba imporditud T-72 baasil.
Vastaselt ära võetud ja Euroopast saadetavate tankide uued öövaatlus- ja soojussihikud nõuavad sihturitelt ja komandöridelt täiendavaid teadmisi. Nad on vaja eelnevalt väljaõpetada, et uut tehnoloogiat saaks täiel määral ära kasutada. Hetke seisuga ei ole meil selles vallas palju spetsialiste.
On teatud olukordi kus meie T-64 on parem kui vastase käest saadud T-80BVM või T-72B ja on ka vastupidi.
Tankile T-72M Kontakt-1 või Nozh tüüpi reaktiivsoomuse kinnitamine on kahe või kolme keevitaja jaoks enamjaolt ühe tööpäeva teema.
Praegu me Leoparde ei vaja, saatke meile parem T-72 juurde. Ühest või kahest pataljonist Leopardidest oleks rohkem kahju kui kasu.
Tankistide ümberõpe lääne tankidele võtaks umbes kuu, remondimeeskonnad vajavad ümberõppeks vähemalt 3 kuni 4 kuud.
Seal on veel vähemalt 100 imporditavat T-72 tüüpi tanki Aafrikat ja Aasiat arvesse võtmata.