EV energia ja julgeolek

[Gideonic]

APR1400 tuumajaamad Barakah 1 ja Barakah 2 toodavad juba elektrit, Barakah 3 on ühendatud elektrivõrku, Barakah 4 on ka valmimas. Kas eestlased on aeglasemad ja kehvemad õpijad kui araablased? Vaevalt. Ka Soome kõgemustest saaks õppida.

Jah, ja see Barakah'i tuumaelektrijaam maksis kokku $24.4 miljardit dollarit (tõsi, seal on 4 reaktorit) samas kui Eesti riigieelarve tulud on aastas circa 13 miljardit. Kuskilt peab see raha tulema, ja arvestades et viimati laenati meile ainult idiootse 4% intressiga (mis on omajagu hullem kui pekkis majandusega Lõuna-Euroopal) siis ei ole see päris ainult tahtmise teema ka.

Lisaks ehitati seda jaama (AÜE rahalise võimekuse ja suurprojektide 0 bürokraatia juures) 9 aastat kopast maasse kuni esimese reaktori käivitamiseni. 2015. a. septembris toimetas seal korraga 18 000 töölist. Kahe reaktoriga on mastaabisäästu kindlasti vähem, ja AÜEs tehti enamik ehitusest 2010ndatel odava välistööjõu poolt. Vaevalt et praeguste ehitushindadega siinkandis see summa niiviisi lihtsalt 12-13 miljardit tuleks.

Arvestades et ühe 300MW mikroreaktori hind peaks jääma isegi esimese reaktori puhul circa €1M kanti, neid tuleks jaama kohta 4 ning kogu jaam mahub ära 170 x 280m alasse (koos kõigega, v.a. 8 hektariline turvaala), siis minumeelest tundub hulka realistlikum. Ontarios kavatsetakse see ehitada valmis 4 aastaga ning järjekord sellele reaktoritüübile on Ida-Euroopas juba uksetaga (Tšehhi, Poola, Slovakkia, vist isegi Rootsi).

Suurim miinus on tõesti see, et kõigi väikereaktorite puhul on tegu senimaani paberiprojektidega. BWRX-300 muidugi eriline raketiteadus ei ole, baseerub eksisteerivatel reaktoritel, mida on skaleeritud väiksemaks ja tehtud nii lihtsaks kui võimalik.

[Juhani Putkinen]

Kust tuumakütet osta?

Seda pole vaja osda Venemaalt.

Uraani toodetakse paljudes lääneriikides, ka Soomes.

Kasutatud tuumakütus on ka võimalik puhastada uuesti tuumakütuseks, umbes 95% võidakse uuesti kasutada tuumakütusena ja ainult umbes 5% läheb lõppladustamisse sügavale graniitkalju sisse valatuna klaasi vaskkapslitesse. Vaskkapslit pehme save sisse. Nendele ei juhtu mitte midagi.

Kasutatud tuumakütuse vartaid jahutatakse esiteks umbes 40 aastat tuumajaama juures olevates suurtes veeanumades.

[Juhani Putkinen]

SMR jaamasid pole veel olemas. Ka seadusandlust pole olemas. Pole teada millal neid saaks tegelikult osda.

Olkiluoto 3 oli prototüüp ja hilines umbes 10 aastat. Soovitan soojalt, et Eestisse ostetakse olemasolevat teatud ja tuntud tuumajaam, mitte mingit prototüüpi.

Olkiluoto 3 on Prantsusmaalt EPR tüüpi 1600 MW jaam - ainuke valmis, ja seegi katsetusjärgus. Inglismaale peaks kunagi tulema kaks taolist tuumajaama ja Hiina ka kunagi kaks - keegi ei tea millal valmivad.

[Gideonic]

SMR jaamasid pole veel olemas. Ka seadusandlust pole olemas. Pole teada millal neid saaks tegelikult osda.

See on muidugi tõsi ja paras probleem ka. Samas vaadates kuidas meil see seadusandluse loomine käib, ei hakataks meil nagunii ennem 2030ndate algust midagi ehitama.

Olkiluoto 3 on Prantsusmaalt EPR tüüpi 1600 MW jaam - ainuke valmis, ja seegi katsetusjärgus. Inglismaale peaks kunagi tulema kaks taolist tuumajaama ja Hiina ka kunagi kaks - keegi ei tea millal valmivad.

Prantslasi tasub üleüldse pigem vältida, vaadates kuidas nad ka oma reaktoritega hädas on. Hiljuti avaldati just mingi hanke pakkujate tulemused ka (oli vist Tšehhi oma, ei leidnud kiiruga uuest). Igatahes prantslaste EPR oli seal konkurentsitult kõige kallim, seejärel USA ja Korea pakkumine kõige odavam ning ka muidu vist parim.

Sellega ma olen igal juhul nõus, et kui juba the suur tuumajaam, siis Lõuna-Koreale erilist konkurentsi turul hetkel ei ole. Kahjuks ei näe kuskil seda tahet (ega ka vist rahva nõusolekut) et sellise mastaabiga projekt meil käima ajada.

[Runkel]

Kasutatud tuumakütus on ka võimalik puhastada uuesti tuumakütuseks, umbes 95% võidakse uuesti kasutada tuumakütusena ja ainult umbes 5% läheb lõppladustamisse sügavale graniitkalju sisse valatuna klaasi vaskkapslitesse. Vaskkapslit pehme save sisse. Nendele ei juhtu mitte midagi.

Siin mängib Soome ja Eesti pinnasevormide erinevus ka rolli. Ma lähen oletustega ja ähmase teadmisega juba üle piiri, aga sellisele stabiilsele maapõuele nagu Soome (ja Rootsi) graniit on meil raske midagi vastu panna. Uraani olevat meil, sellest kirjutas ka semiootik Mikita, koolitunnis kõneldi diktüoneemakildist. Rikastamisest ei tea jällegi midagi.

[Kilo Tango]

SMR jaamasid pole veel olemas. Ka seadusandlust pole olemas. Pole teada millal neid saaks tegelikult osda.
...

SMR jaamad ei vaja mingit eraldi seadusandlust. Alluvad samale regulatsioonile, mis tavalised tuumajaamad. Ka on teada, millal esimesi SMR-e osta saab, kuna esimene NuScale jaam on litsentseeritud juba 2 aastat ja järgmisel aastal algab Doosanis NuScale jaamade seeriatootmine.

[Kilo Tango]

Kasutatud tuumakütus on ka võimalik puhastada uuesti tuumakütuseks, umbes 95% võidakse uuesti kasutada tuumakütusena ja ainult umbes 5% läheb lõppladustamisse sügavale graniitkalju sisse valatuna klaasi vaskkapslitesse. Vaskkapslit pehme save sisse. Nendele ei juhtu mitte midagi.

Siin mängib Soome ja Eesti pinnasevormide erinevus ka rolli. Ma lähen oletustega ja ähmase teadmisega juba üle piiri, aga sellisele stabiilsele maapõuele nagu Soome (ja Rootsi) graniit on meil raske midagi vastu panna. Uraani olevat meil, sellest kirjutas ka semiootik Mikita, koolitunnis kõneldi diktüoneemakildist. Rikastamisest ei tea jällegi midagi.

1. Eestis on sama aluspinnas, mis Soomes. Lihtsalt sügavamal.
2. Tuumakütuse tootmiseks ei pea kohe peal uraani kaevandama.
3. Ka rikastama ei pea ise.

Tuumakütuse tootmine Eestis oleks idiootsus. Seda saab osta nii Rootsist, Soomest, USA-st kui paljudest muudest lähiriikidest. Sõltub reaktorist, aga näiteks rootslased on suutelised tootma kütust ka vene reaktoritele.

[Kapten Trumm]

Harjumaal algab graniidikiht kuskil 150 meetri sügavusest. Antud matmiskoht oleks tõsine ehitus, kuid tõepoolet, mitte võimatu.
Soomlastel algab see praktiliselt maapinnast.

Lõuna poole läheb see järjest sügavamale, Lõuna-Eestis on see 500+ m sügavusel.

[Castellum]

Tuumakütuse tootmine Eestis oleks idiootsus.

Võib-olla enam pole.

Kui sakslased hakkasid 1943 Türsamäe kiltasid uurima, oli asi üldse lapsekingades.

Sovetid alustasid maagist tuumatooraine rikastamist, aga saagis oli väike ning 1950-te lõpul mindi üle Ida-Saksa sissetoodud maagi rikastamisele. Seda tehti Nõuka-aja lõpuni (mida seal praegu tehakse?), sest Sillamäe tehas allus Minsredmašile ja ehituspataljon Sillamäel oli ka tuumaobjektide polgu oma.

Seda toorainet - geoloogilise nimega 'graptoliitargilliit', mulle meeldib väga rahvapärane nimetus 'konnatahvel' - vt siit:
https://et.wikipedia.org/wiki/Graptoliitargilliit
on meil jalaga segada. Praegu oleks kõige suurem probleem kaevandamise keskkonnamõjud, mitte saagis. Tänane tehnoloogia teeb väidetavalt graptoliitargilliidi töötlemise juba mõttekaks.

Nagu ka Jõhvi rauamaak. Kui seda 1930-te II poolel puuriti, siis oli see 500 m sügavuses ja sinna ei tasunud ronida. Tänapäeval kaevandatakse rauamaaki juba 1 km sügavuses. Meil kaevurid ei oska veel nii sügavale minna, importtehnoloogiaga juba saaks.

Kas majanduslikult oleks mõttekas, ei tea. Strateegiliselt kindlasti oleks.

[2korda2]

Hetkel siis hind esmakordselt alla 100€ MWh:
https://www.err.ee/1608763558/gaasi-hin ... es-juunist
https://tradingeconomics.com/commodity/eu-natural-gas

Gaasi hind tegi korraks sama, mida nafta mõni aasta tagasi. Põhjuski sama - EUs ei ole enam nii lihtne leida mahutit, kuhu gaasi pista. Ma siinsamas teemas kuskil augustis hakkasin kirjutama, et gaasi hind ei ole jätkusuutlik ja toimub kollaps. Ma küll arvasin, et kõrgete hindadega venitab jõuludeni aga läks rutem
Tuletame siis meelde, et riik ostis kriisivaru keskmise hinnaga 200+ EUR/MWh.

Elektrijaamadest.
APR1400 on meie turu jaoks lihtsalt liiga suur. Valdaval osal aastast töötaks see märkimisväärse alakoormusega isegi juhul, kui teisi tootjaid üldse ei oleks (hetkeseisuga oleks võimalik ülejääki lõuna poole müüa*). See on paha. Mitte ainult kõrgema energiahinna tõttu vaid ka seetõttu, et sellise jaama kõrvale teisi tootjaid eriti ei mahuks. Murphy ütleb, et sellises olukorras tekib APR1400 reaktoriga mingi jama just talvise tiputarbimise ajal ja siis ei ole meil asendust kuskilt võtta. See on peamine põhjus, miks mina olen kindlalt väikereaktoritel põhineva jaama "paadis".

*- hetkeseisuga, sest Leedu seadusandluses tehtud muudatused elektritootmise kriisi leevendamiseks peaksid seal kasvõi tuuleenergia mahtu lähemal ajal väga kiiresti ja oluliselt kasvatama.

[ahto42]

Just tahtsingi öelda, et seal maal ei ole Euronorme ja bürokraatiiat, kus iga pliiatsiteritaja peab oma kohalolekut õigustama. Aga Simson ei tee sedagi. Nii et

[Juhani Putkinen]

APR1400 on meie turu jaoks lihtsalt liiga suur.

Ei ole suur. On vaja lahti saada maagaasi põletamisest, masuudi põletamisest, põlevkivi põletamisest (kaugemas tulevikus), puidu põletamisest, jne. Gaasiboilerite asemele elektriboilerid, jne., jne. Gaasipliitide asemele elektripliidid, jne., jne.

Elektrit saaks ka eksportida. Perspektiivis Eestis peaks olema vähemalt kaks APR1400 tuumajaama.

[Juhani Putkinen]

Leedu seadusandluses tehtud muudatused elektritootmise kriisi leevendamiseks peaksid seal kasvõi tuuleenergia mahtu lähemal ajal väga kiiresti ja oluliselt kasvatama.

Täielik JAMA.

Tuuleparkidest on vaja lahti saada, mitte neid kahjulike juhuenergia tootjaid juurde ehitada.

[Juhani Putkinen]

Vaadage selle lingi tagant terve Põhjala - kaasa arvatud Baltikumi tuuleveskide elektritoodangut (kerige alumine graafik nähtavale):
http://elstatistik.se/

Vaadage oma silmaga ja mõelge. Mõelge veelgi, kas tõesti tasub tuuleparke ehitada.

[Benjy]

Jah, elektriautosid on hetkel üsna vähe. Nende energiatarve tuleb elektritootmise arvelt katta. Rasketranspordis pole reaalne akusid kasutada ja tuleks pigem sünteetilise kütuse tegemise peale mõelda. See tahab samamoodi elektrit energiasisendiks saada, https://en.wikipedia.org/wiki/Sabatier_reaction