Jah, ja see Barakah'i tuumaelektrijaam maksis kokku $24.4 miljardit dollarit (tõsi, seal on 4 reaktorit) samas kui Eesti riigieelarve tulud on aastas circa 13 miljardit. Kuskilt peab see raha tulema, ja arvestades et viimati laenati meile ainult idiootse 4% intressiga (mis on omajagu hullem kui pekkis majandusega Lõuna-Euroopal) siis ei ole see päris ainult tahtmise teema ka.Juhani Putkinen kirjutas: ↑25 Okt, 2022 8:08 APR1400 tuumajaamad Barakah 1 ja Barakah 2 toodavad juba elektrit, Barakah 3 on ühendatud elektrivõrku, Barakah 4 on ka valmimas. Kas eestlased on aeglasemad ja kehvemad õpijad kui araablased? Vaevalt. Ka Soome kõgemustest saaks õppida.
Lisaks ehitati seda jaama (AÜE rahalise võimekuse ja suurprojektide 0 bürokraatia juures) 9 aastat kopast maasse kuni esimese reaktori käivitamiseni. 2015. a. septembris toimetas seal korraga 18 000 töölist. Kahe reaktoriga on mastaabisäästu kindlasti vähem, ja AÜEs tehti enamik ehitusest 2010ndatel odava välistööjõu poolt. Vaevalt et praeguste ehitushindadega siinkandis see summa niiviisi lihtsalt 12-13 miljardit tuleks.
Arvestades et ühe 300MW mikroreaktori hind peaks jääma isegi esimese reaktori puhul circa €1M kanti, neid tuleks jaama kohta 4 ning kogu jaam mahub ära 170 x 280m alasse (koos kõigega, v.a. 8 hektariline turvaala), siis minumeelest tundub hulka realistlikum. Ontarios kavatsetakse see ehitada valmis 4 aastaga ning järjekord sellele reaktoritüübile on Ida-Euroopas juba uksetaga (Tšehhi, Poola, Slovakkia, vist isegi Rootsi).
Suurim miinus on tõesti see, et kõigi väikereaktorite puhul on tegu senimaani paberiprojektidega. BWRX-300 muidugi eriline raketiteadus ei ole, baseerub eksisteerivatel reaktoritel, mida on skaleeritud väiksemaks ja tehtud nii lihtsaks kui võimalik.