Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Illike
Liige
Postitusi: 815
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Illike »

kirjutas:
Kui Volvo on selgelt premium auto, siis Subaru sõidutunne on täpselt selline keskmise rahvaauto oma. Seejuures ma tean, et Volvol on rohkem vigu jne.

Olles talvel päevakese sõitnud nii XC70ga kui seda veel müüdi meil ja XC60 ning 90ga, siis keskmise juhi jaoks toimib see nelivedu täiesti hoomamatult, ütleks et "nagu mõte". Tegelt isegi Outbacki proovides tekkis mul korra küsimus, et kus siin see kõva käraga reklaamitav "sümmeetriline nelivedu" on, et Volvo driftib täpselt sama edukalt ja ronib samamoodi põlvesügavusest lumest läbi. Eriti ei hoomanudki suurt vahet.
No aga miks Sa siis võrdled apelsine õuntega. Miks mitte võrrelda Volvot hoopis Audiga, BMW või hoopis Porchega?
Olles sõitnud päevakese.... ja selle põhjal annad hinnangu. Ma olen aastatega 3 põlvkonda Vectraid pulbriks sõitnud ja ei väida, et ma tean sellest autost. Ikka üllatasid nad mind aeg-ajalt.
Turist 47
Liige
Postitusi: 5340
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Turist 47 »

Crispy kirjutas: 28 Okt, 2022 9:05
ksuuk kirjutas: 27 Okt, 2022 19:40 Ühel autol olid ostes tutikad, korralikud testivõitjad lamellid ja selle autoga tegin korra kurvis ja ühe korra sirgel teel spinni, ning naise sirge tee spinn lõppes kraavis vastu puud sõiduga. Enne ja pärast seda ainult naastud.
Äkki oli asi hoopis sõidustiilis?
Sõidustiil vast ongi märksõna.
Selgitan. Mõned aastad sõidan lamell rehvidega. Eelmine talv oli vaja suht tihti vedada ca. 2.5-3tonnist haagist.
Ja nagu "kiuste" oli pea alati, sõidu vajaduse tekkides, teedel paras kiilasjää.
Täna ei teagi, aga tösine mõte on, vähemalt "maasturiga", naelte peale tagasi minna. - Jää peal haagisega, täiesti ootamatu, "ujumine" on suht õudne :(
Krt. see tähendab ka haagisele "naelte" ostmist, lisakulu..
ksuuk
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 27 Veebr, 2022 9:36
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas ksuuk »

Kapten Trumm kirjutas: 28 Okt, 2022 12:43 Miks neid siis esindus jätkuvalt lamellidega proovisõiduks pakub?
Proovisõidu autodele pannakse alatti võimalikult vaiksed rehvid alla, lisaks on mõni esindus proovisõidu autole veel eraldi müraisolatsiooni lisanud.
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Crispy »

Nüüd järgmisena läheb Trumm Mercedese esindusse ja vaatab, et S klassil on lamellid all. Selge. S*tt müraisolatsioon...
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1678
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas davidsoniharald »

Minu meelest tuleks küsimus "Lamell või naastrehv?" ümber sõnastada: "Kas sul on piisavalt sõiduoskusi, et kasutada lamell ja/või naastrehvi?" Auto ajavad kraavi inimesed, mitte rehvid. Tagantjärgi on muidugi tore sõpradele rääkida, kuidas "lamell oli jää peal halva pidamisega ja selle pärast sõitsin kraavi" stiilis jutte aga need on puhtalt vabandused oma kasinale sõiduoskusele. Iga juht on enese arvates "keskmisest parem". Saagige nüüd trummi lõbuks edasi.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ksuuk kirjutas: 28 Okt, 2022 14:26
Kapten Trumm kirjutas: 28 Okt, 2022 12:43 Miks neid siis esindus jätkuvalt lamellidega proovisõiduks pakub?
Proovisõidu autodele pannakse alatti võimalikult vaiksed rehvid alla, lisaks on mõni esindus proovisõidu autole veel eraldi müraisolatsiooni lisanud.
Mul on kodus garaazis 2 põlve XC70, millel vanust üle 20 aasta ja millel on all talvel Master Nordic 4 protekteeritud naasttehvid. Suvel on Goodyeari suverehvid. Müra vahe on olematu, vaevalt nüüd nees protekteeritud rehvid on võimalikult vaiksed ja vaevalt nüüd sinna ekstra isolatsiooni pandud on (ei ole olnud mingi esinduse prooviauto). Eelmine selline auto (mis oli ka naeltega vaikne) oli 2 põlve Opel Omega.

Ühesõnaga, kui auto naeltega rämedat sisemüra teeb, on lihtsalt kehv auto. Korralikul autol ei kaasne naeltega mingeid erilisi häiringuid ja ei kaasnenud juba 20+ aastat tagasi. Vahe hakkab lihtsatest asjadest, näiteks korralikul autol on topelt uksetihendid. Näiteks Skoda Octavial ei olnud, aga Superbil juba oli. Põhja all pole paljast krunditud plekki, igal pool on palju müraisolatsiooni jne. Näiteks Omegal oli müraisolatsioon kleebitud isegi logarite sisekülgedele. Teisi pole lammutanud, võibolla on teistel veel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

davidsoniharald kirjutas: 28 Okt, 2022 14:58 Minu meelest tuleks küsimus "Lamell või naastrehv?" ümber sõnastada: "Kas sul on piisavalt sõiduoskusi, et kasutada lamell ja/või naastrehvi?" Auto ajavad kraavi inimesed, mitte rehvid. Tagantjärgi on muidugi tore sõpradele rääkida, kuidas "lamell oli jää peal halva pidamisega ja selle pärast sõitsin kraavi" stiilis jutte aga need on puhtalt vabandused oma kasinale sõiduoskusele. Iga juht on enese arvates "keskmisest parem". Saagige nüüd trummi lõbuks edasi.
Miks mingid noored nokad peavad ennast kõvade sõiduoskustega meesteks?
Panen siis lauale kah, võrdleme kel pikem: mul saab lubade saamisest (B, C) peagi 30 aastat ja läbisõit umbes 30 eri autoga ligi miljon kilomeetrit. Olen ka mõned hooajad lamellidega sõitnud, enam ei soovi.

Ma pole kindlasti selline metsik sõiduäss nagu "davidsoniharald" aga noh, natuke ikka sõidetud kah. Kui vähegi talve ja miinust on, siis lamelle ei soovita kellelegi. Ja kui ostate, ostke kõige odavamad (enesetapp pole siis kallis), sest siis kui pidamist vaja läheb, ei pea ükski lamell (praktikas näiteks ootamatult ilmuv kiilasjää enne ristmikku, mida davidsoni taolised tegelased oma hiina lamellidega poleerinud on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ivo86
Liige
Postitusi: 90
Liitunud: 07 Nov, 2011 6:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas ivo86 »

Sõidukogemus ei tee sind heaks sõitjaks. Võib, aga ei pruugi. Kas taksojuhid on sinu arust head sõitjad?

Kas Tänak sõidab kehva lamelliga sinust paremini, kui sul naelad all on? Kiiremini? Ohutumalt?

Mis tähendab "hea sõitja"? Defineeri enne ära, kui tiitleid hakkad jagama. Tõenäoliselt tuleb päris mitu eri arvamust.
Aga hea saag juba käib. Väljas ilm kehv, siis tuleb saagida.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Fucs »

Minu 5 senti.

Rehvivalik peaks sõltuma ikkagi sellest, millistel teedel (see on esmatähtis) ja millega (see on tähtsuselt järgmine) sa sõidad.

Ma olen oma 37 aastase staaži jooksul sõitnud igasuguste sõiduvahenditega ja igasugustel teedel ning tingimustes.
Veoautodest ja bussidest alustades, ning neljaveoliste SUV-ide ja esi- ning tagaveoliste sõiduautodega lõpetades.

80-ndate keskel ja 90-ndate alguses olid igasugused rehvid, sealhulgas naastrehvid või talvelamellid absoluutne ulme ja defitsiit.
Rehvid sõideti sõna otseses mõttes siledaks. Ja nende siledaks sõidetus suverehvidega sõideti ka talvel :shock: Kui kellelgi õnnestus kusagilt hankida naastrehvid siis pärast enamus naastude väljalendamist ja/või rehvimustri väga madalaks kulumist kangutati naastrehvidest näpitsatega välja veel viimased naastud ja sõideti nende rehvidega kui suverehvidega nii kaua, kui enam mustrit polnud. Sõidukite ning teede kvaliteet ja teeolud olid toona muidugi erinevad praegustest. Valdav enamus kärutas ringi Nõukogude autotööstuse toodanguga, mis oli valdavas enamuses tagasillaveolised, kui NIVA, turule "just saabunud" VAZ 2108/2109 ja Moskvitš 2141 välja arvata. Viimaste jõudmine "massilisse" kasutusse võttis omajagu aega ja alguses sõitsid nende ringi ainult kas kõrgel ametikohal istuvad Nõukogude funktsionärid või ärikad. Aga esisillaveolised, tagasillaveolised, 4WD (klassikaline sisselülitatav nelikvedu) ja AWD ("automaatne" nelikvedu) käituvad libedal teel, vihmas, jääl, lumes, täiesti erinevalt ja vajavad ka erinevaid sõiduvõtteid (ja miks mitte ka igale isendile erinevaid/sobivamaid rehve).

Erinevalt käituvad ka ABS või ilma ABS piduriteta sõiduvahendid, aga see "erinev käitumine" puudutab peamiselt pidurdamist, mitte lihtsalt sõitmist libedal, jäisel või lumisel teel.

Edasi käituvad täiesti erinevalt ka erineva koostise ja rehvimustriga rehvid.
Nõuka ajal olid talvel väga hinnatud nt. "kopika" ehk VAZ-01 (ka sama koostise ja mustriga "sapakarehvid") pehmemad ja "peenema" rehvimustriga tehaserehvid И-151, sest nende pidamine nii jääl kui kinni sõidetud lumel olid paremad kui teistel toonastel rehvidel. Tuletame meelde, et Nõuka ajal teid talvel suurema lumega üldjuhul asfaltini puhtaks ei saadudki ja väga valdavad oli lihtsalt kinni sõidetud lumega sahaga siledaks lükatud teed, kuhu siis kas paljast liiva (vähemtähtsad teed), või liiva koos soolaga (riigimaanteed) peale puistati. Kuna sool tekitas juba kinni sõidetud lumega teele suuri sulanud (löögi)auke, siis juba paksult kinni sõidetud lume korral kasutati üldjuhul ainult paljast liiva.

Mul õnnestus näiteks 91/92 aasta kevadel Soomest hankida omale kasutatud Nokia Hakkapeliita 10 naastrehvid. Kuna suverehve polnud kusagilt saada, siis kangutasin naastud välja ja sõitsin nendega kaks aastat aastaringselt. Ilma naastudetta Hakkapeliita 10 pidamine, tagaveolisel VAZ-2107-el, lumes ja jääl oli vene rehvidega võrreldes muljetavaldav. Hiljem sain omale ka jooksu Hakkapeliita 10 naastrehve, millel ma ei pidanud naaste välja kangutama ja sain sõita nendega talviti nii nagu ette nähtud. Nende pidamine jääl ja kinni sõidetud lumel oli veelgi muljetavaldavam kui naastudetta Hakkapeliita 10 rehvil. Toona pidi naastrehvide kasutamisel olema sõiduki tagaaknal (või mujal nähtavas kohas) "naastrehvi märk". See nõue ei olnud niisama välja mõeldud vaid tulenes ikkagi tõsiasjast, et naastrehvidega pidamasaamine oli parem ja pidurdusteekond oli märgatavalt lühem, kui toonastel naastudeta talverehvidel ja suverehvidel, millega võis aastaringselt sõita. 1995 alates "naastrehvi märki" enam ei kasutatud, kuna valdav enamus sõiduvahendeid kasutas selleks ajaks talvel juba naastrehve.

Ehk, et Nõuka aegsetel teedel Nõuka aegsete sõidukitega oli suverehvi, lamellrehvi ja naastrehvi vahe selgelt märgatav.

Edasi sain omale esimese esisillaveolise Opel Ascona. Teede seisukord oli toona endine (loe: nagu Nõuka ajal). Kohe oli talveoludes jällegi märgatav vahe tagaveoliste sõidukitega. Esiveoline käitus hoopis teistmoodi. Kui tagaveoline andis sulle igas olukorras kohe, kui sattusid libedale teelõigule ja andsid natukenegi gaasi, "läbi tagumiku tunde" sellest libedusest märku, siis esiveolisega võis sirgel libedal maanteel uhada päris pikalt ja suurema kiirusega enne, kui ta sulle "läbi tagumiku tunde" libedast teest märku andis ja võis juhtuda nii, et oli juba "liiga hilja" midagi ette võtta. Seda tihti eriti ristmikele lähenedes, kui oli vaja hoog maha pidurdada ja pööre sooritada, sest sa saidki alles siis tee tegelikust libedusest ja seisukorrast teada.

Tagasillaline sõiduk ei kaotanud üldjuhul juhitavust, kui libedale jõudes käik sees gaasi maha lasid. Võis küll tagumikku hakata viskama (olenes kiirusest ja sellest, kas tee oli ainult jääs või hoopis lumine), aga üldjuhul jäi juhitavus siiski alles. Põhimõtteliselt oli raske tagaveolisega selliste teeolude suhtes ohtlike kiirusteni jõuda ilma, et masin sulle tee libedusest juba enne teada poleks andnud. Kui esiveoline juba libisema hakkas ja siis veel ka käik sees gaasi maha lasid, kaotas ta tihti ka oma juhitavuse ja sõiduk ei allunud enam roolile. Oma osa mängisid siin ka rehvid ja oli suur vahe, kas nende pidamine jääl-lumes oli halb, hea või väga hea. Esiveolisega ja halva pidamisega rehvidega sõites said sa juba varakult teada, et tee on libe. Heade pidamisomadustega naastrehvidega võis teadmine saabuda alles siis, kui sõidukit enam teel hoida polnud võimalik. Esiveolisega sirgel teel oli võimalik arendada korralikke kiiruseid ilma, et masin sulle libedast teest märku annaks.

Vahe tundus olema ka erinevate sõidukmarkide vahel.
Mul oli hiljem ka esiveoline Opel Vectra (esimese keremudeliga), mis püsis teel nagu "tank" ehk, et seda ka tahtlikult libisemisse saada, ükskõik milliste rehvidega, oli palju keerulisem kui nt. Opel Asconat või Mazda 323-e. Libedates oludes sõites oli juhitavuse ja teelpüsimise vahe tuntav ka roolivõimendiga ja ilma roolivõimendita sõidukite vahel. Võimuta rooliga oli teetunnetus parem.

Ja mingi kergelt tuntav vahe on ka pinnatud või pindamata "euroasfaltiga" jääs teedel sõites.

Eraldi tooks välja veel eelnevast jutust erinevad kogemused ühe AWD SUV-iga, millel pidevalt vedavaks sillaks on esimene sild ja tagasild lülitub sisse ise automaagiliselt, kui rattad teel libisema hakkavad ja esisillal vedu/teega haakuvus ära kaduma hakkab. Hilissügisel "euroasfaltiga" puhtal vihmast märjal teel, masinal all ühe talve sõitnud Good Year naastrehvid, sõites kiirusega 90km/h, oli teel väga-väga lauges vasak kurvis ootamatult üks lõik, kus oli tekkinud nn "must jää". Ma tundsin sekundi murdosa vältel "tagumikuga", et esisild hakkab justkui libisemisse minema ja ühel ja samal hetkel lasin mina gaasi maha ning rakendus automaagiliselt AWD. Gaasi maha laskmise ning AWD rakendumise hetkel (need toimusid samal ajahetkel) viskas tagumiku jõnksuga korraks paremale küljele. Ja ma nüüd ei teagi, kas oli põhjuseks see, et lasin gaasi maha või see, et AWD lülitus sisse ja jätkas oma tööd, aga masin läks kohe selle esimese jõnksu järel sellel kiirusel minu jaoks täiesti ootamatult edasi ka külglibisemisse. Õnneks päästsid õiged juhtimisvõtted suuremast õnnetusest (seda vaatamata sellele, et ka rooli ei tahtnud masin täielikult "enam kuulata") ja pärast mõningat vingerdamist ühele ja teisele poole sain sõiduki uuesti stabiilseks ja kontrolli alla. Võimalik, et jõudsin samal ajal ka uuesti jäävabale teeosale. Igatahes väga ohtlik olukord ja kui roolis oleks olnud nt minu abikaasa, siis me oleks oma sõidu kindlalt lõpetanud teelt väljas, halvemal juhul oleks käinud ka veel üle katuse.

Kokkuvõtteks.

Kui sõita ainult asulates ja linnades või maanteedel, kus üldjuhul hoitakse asfaltkatet jääst ja lumest puhtana, siis lamellrehv on sinna üldjuhul sobiv. Ka lahtise lumega teedel. Ohtlik moment võib tekkida juhul, kui oled harjunud ja "uinutatud" turvalisest sõidust, kuid siis satud ootamatult teistsuguste teeoludega teelõiku (nt. jää). Naastrehviga sellises olukorras on tõenäolisem puhtalt pääseda, kui lamellidega. Naastrehvidega jällegi mööda puhtaid tänavaid ja maanteid sõites lihtsalt naastud kuluvad rakendust leidmata ära.

Kui aga sõidetakse 50/50 või enamus juhtudel teedel, kus teeholduse tase pole "tase üks", milleks on väiksemad maanteed, külavaheteed jms, siis igal juhul on turvalisem ja mõistlikum kasutada naastrehve. Naastrehvide (aga ka "pehmema seguga rehvide") eelised tulevad esile ja hakkavad mängima jääl ja kõvaks kinni sõidetud lumel. Lahtisel lumel, paksus lumes või jääst ja lumest puhtal kattega/katteta teel töötavad naastrehvid samamoodi nagu lamellid. Siis on olulisemaks hoopis see, milline on rehvimuster.

Minul isiklikult on siiani olnud suhteliselt kerge teha otsuseid ja kindlalt eelistada talvel ainult kvaliteetseid naastrehve, sest kui sa pead pidevalt sõitma muuhulgas ka mööda külateid, põlluvaheteid, metsateid ja maastikku, ning need külad asuvad tihti sellistes kohtades, kus pole enam elanikke või on ainult suviti suvekodud ja need asuvad kusagil "tsivilisatsioonist lõpmata kaugel", siis pole valikut raske teha.* :D

* Samal ajal mööda puhast asfalti pikemaid sõite tehes tihti "süda tilgub verd", et "nüüd ma küll sõidan oma naastud välja ja lamedaks".
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui sõita ainult asulates ja linna
des või maanteedel, kus üldjuhul hoitakse asfaltkatet jääst ja lumest puhtana, siis lamellrehv on sinna üldjuhul sobiv. Ka lahtise lumega teedel.
Lihtsalt remargina - et kraavisõiduks piisab ühestainsast õnnetust libedast lõigust ja korraks kadunud valvsusest ("mu lamellid peavad märjal asfaldil hästi"). Olen sedasi korra kraavis käinud ja mõned napikad on ka olnud.

Teiseks - et naeltega on teepinna tunnetus parem, nagu hakkab minema libedaks, siis kurvides, kiirendamisel või pidurdamisel naelte tekitatav heli muutub päris tuntavalt. Suuna või kiiruse muutumisel kostab selline kshhhhh, mida lamellidega ei kosta. OK, pidurdusel hakkab seal pedaali puutumisel kohe ABS tööle, kuid kiirendusel ja pidurdusel pole midagi. Pluss palju sellest lamellikiitusest põhjustavad tegelikult need rohkearvulised juhiabisüsteemid, mis tekitavad inimestes arvamuse, et rehvi pidamine (sh ootamatus olukorras) polegi oluline.

Nelivedu talvel pean arukat juhti nõudvaks hüveks. Kogemuste vähesuse korral suureneb kraavisõidu või kuskile sissesõidu risk kõvasti, kuna kiirendus on raju, kuid pidurdus samapikk nagu kaheveolisel autol. Ja kui külgsuunas pidamine kord juba kaob, on kiirus selline, et 95% juhtidest sellest välja ei tule. Minu talvised väljasõidud on kõik juhtunud neliveoga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ivo86 kirjutas: 28 Okt, 2022 15:24 Sõidukogemus ei tee sind heaks sõitjaks. Võib, aga ei pruugi. Kas taksojuhid on sinu arust head sõitjad?
Kas Tänak sõidab kehva lamelliga sinust paremini, kui sul naelad all on? Kiiremini? Ohutumalt?
Mis tähendab "hea sõitja"? Defineeri enne ära, kui tiitleid hakkad jagama. Tõenäoliselt tuleb päris mitu eri arvamust.
Aga hea saag juba käib. Väljas ilm kehv, siis tuleb saagida.
Noortel nolkidel on seda moraalset õigust oskajaid ja mitteoskajaid lahterdada veel vähem :dont_know:
Olin ja mina 15 või 20a tagasi kõva äss omast arust. Kuni kraaviperv või eessõitja taguots reaalsuse tagasi tõi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
avrnbr
Liige
Postitusi: 201
Liitunud: 29 Juul, 2016 18:57
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas avrnbr »

wolfgang kirjutas: 28 Okt, 2022 9:18 Diskussioon ei jätkuks kaua, kui poleks ohtu, suisa hirmu, kusjuures põhjendatut, et mingid idikad hakkavad naasrehve ära keelama ükshetk. Minul on täiesti ükskõik, kes millega sõidab. Kui see inimene ennast hästi tunneb siis on väga tore. Aga paraku ei mõtle nii kõik kodanikud. Ikka on vaja ära keelata, kui keegi teistmoodi teeb, kui ise.
Puhas usuküsimus, mis siis, et korduvalt on ära toodud objektiivsed faktid. Nn. naastrehv võidab iga jäälpidurdamise testi, kui üldse naastrehve kasutuses ei oleks peaks teid karestama hakkama jne.. Teede kulumise argument on ka vale. Kes vundamendi laboris on vundamendi ära vajumist katsetanud näeb, meie teedel, kerge vaevaga, et sõidurajad ei ole lameda U kujulised, mida need oleksid, kui roopad oleks sisse kulutatud vaid tagurpidi W kujulised, mis annab üheslt märku, et tegemist on läbi vajumisega. Mis selle põhjus on, kas vilets alus või asfalt võiks olla diskussiooni teema, aga mitte naast või lamell. Me ei diskuteeri ju blondide või brünettide, mehe või naise teemal. Eelistuste küsimus ja kui vaba maa siis on loomulik, et nii ka jääb.
Selle jutu juurde sobib hästi illustreerivaks näiteks Vasalemma külje all olev teelõik, mis ei kulunud ega vajunud nagu tänapäevased teeobjektid paari aastaga.
Ehitas selle vist omal ajal Lemmikäinen pm. demona, et kuidas saab. Ca 20+ aastat tagasi.
Ei ole sinnakanti ammu sattunud, seega pole kursis, kuidas tänane olukord on.
Kes teab, andke teada.
:write:
ksuuk
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 27 Veebr, 2022 9:36
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas ksuuk »

Fucs kirjutas: 28 Okt, 2022 15:36
* Samal ajal mööda puhast asfalti pikemaid sõite tehes tihti "süda tilgub verd", et "nüüd ma küll sõidan oma naastud välja ja lamedaks".
Reeglina kordub igal aastal sama olukord - järsku tuleb lumi maha, rehvivahetuse järjekorrad muutuvad tunni jooksul päevast nädalateks. Kui siis lõpuks saab talverehvid alla, on lumi ammu sulanud ja vähemalt järgmised paar kuud naastrehvide omanikel süda tilgub verd.

Vanasti, vene ajal tavakodanik kruvis talveks suurema mustriga protirehvid alla ja kui õnnestus hommikul auto käima saada, siis sai kõík sõidud tehtud. Autosid oli muidugi vähem ja talvel eriti. Aga juba siis olid ministrite nõukogu autobaasi osadel Volga -del tagumised naastrehvid.

Tänapäeval on jah korralik naastrehv lamellrehv, millele on naastud juurde lisatud. Kahjuks automaatkäigukastiga on libisemise korral raske auto üle tunnetust/kontrolli saada, ainus valik on gaasi/piduriga mängida. Ja kui on veel selline automaatkäigukast, mis käike ka alla vahetab, siis libimisel/hoo vähenemisel võib juhtuda, et automaatselt liiga madala käigu valik (järsk mootoriga pidurdamine) teeb libisemise veel hullemaks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vähendamaks võimalust, et lumi tuleb ootamatult, tuleb iga auto varustada teiste velgedega talverehvide jaoks ning ühe 30 eurose ehituspoe tungrauaga ning teha ise tunnike tööd. Jäävad ära teemad, kuidas rehvivahetuse idioodid jätavad sul rattapoldid lahti või keeravad miljoni kiloga kinni (tuleb teeäärest ratast vahetada, siis saate aru, mis see tähendab). Minul on see varustus natuke professionaalsem, koosnedes kahest Tööriistamarketi 3-tonnisest suurest tungrauast, Dewalti akumutrikeerajast ja veel paarist asjast, kui rohkem teha, siis elu nõuab.

Nii lihtne see ongi. Kui tundub, et veljed on liiga kallid, siis näiteks auto24.ee-s on saada laialt igasugu kasutatud velgesid, kui natuke orienteeruda selles teemas selgub, et ühed veljed sobivad päris mitmele autole ja see pisike ET erinevus pole alati määrav. Ma naise väikeautole ostsin nt peetud plekkveljed 14 tolli 30 eurot kogu jooks. :shock:

Ja rattad iga aasta tegelikult tasakaalustamist ei vaja. Kui tegu pole just mingite Hiina tainasvelgedega ja sa mööda äärekive ei sõida.
Aga juba siis olid ministrite nõukogu autobaasi osadel Volga -del tagumised naastrehvid.
Partei rajoonikomitee Volgal (24-10) olid igatahes need vene (uued) naastrehvid (nimega Snezinka) täisjooks all niipalju kui mäletan, meie lähedal üks taoline auto asus, käisime poistega seal ikka neid naelu oma näpuga katsumas ja kraapimise jutte jää pealt mõõtmas. Tavainimene pääses taolisele asjale ligi üldiselt läbi selle, et Kohtla-Järvel asus rehvide protekteerimise tehas ja seal valmistati muuhulgas ka sama mustriga naastrehve. Teine võimalus oli osta Luazi rehvid (sellised jõhkra klotsmustriga) ja lasta need ära naelutada. Muidugi nendega asfaldil ei maksa eriti üle 80 pressida, juhtub imelikke asju. Lääne peetud naastrehve nägin ise esmakordselt juba krooni ajal, hind tundus jõhker, mustrit oli ehk 3 mm ja mõni nael kah sees.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ivo86
Liige
Postitusi: 90
Liitunud: 07 Nov, 2011 6:21
Kontakt:

Re: Autoteema

Postitus Postitas ivo86 »

Kapten Trumm kirjutas: 28 Okt, 2022 17:02
ivo86 kirjutas: 28 Okt, 2022 15:24 Sõidukogemus ei tee sind heaks sõitjaks. Võib, aga ei pruugi. Kas taksojuhid on sinu arust head sõitjad?
Kas Tänak sõidab kehva lamelliga sinust paremini, kui sul naelad all on? Kiiremini? Ohutumalt?
Mis tähendab "hea sõitja"? Defineeri enne ära, kui tiitleid hakkad jagama. Tõenäoliselt tuleb päris mitu eri arvamust.
Aga hea saag juba käib. Väljas ilm kehv, siis tuleb saagida.
Noortel nolkidel on seda moraalset õigust oskajaid ja mitteoskajaid lahterdada veel vähem :dont_know:
Olin ja mina 15 või 20a tagasi kõva äss omast arust. Kuni kraaviperv või eessõitja taguots reaalsuse tagasi tõi.
Ei, midagi läks kaduma siin. Ainult vanus ei tee kedagi küll milleski heaks. Mu küsimus: Kes on hea juht?
1)Juht kes suudab libedal teistest kiiremini sõita, aga satub harva õnnestustesse.
2)Juht, kes sõidab aeglaselt ja kunagi ei satu õnnetustesse
3)Juht, kel on 60 aastat sõidukogemust Zillide ja Zigulitega
4)Rallisõitja
5)Taksojuht, kes sõidab iga päev
6)Juht, kes käib jäärada sõitmas
7)jne

Kes see hea juht autojuht on, ma ei saanud lihtsalt aru? Miks ta on hea autojuht aga teine ei ole?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist