Autotehnikateema

[Tegelane5]

USA-s on palju toredaid asju, näiteks manuaalkastil peab pole käivitusblokeering, et ilma sidurit vajutamata starter tööle ei hakka. Et idioot ei hakkaks käik sees käivitama ja kuskile otsa ei sõidaks.

Harjumus sidur all käivitada on mõistlik ka seetõttu, et nii on starteril külmaga tunduvalt kergem mootorit ringi ajada. Ning kui on autodel vastav blokeering mis sellise käitumise sisse harjutab, siis miks see halb on?

[Kapten Trumm]

Automaatkastiga opereeritakse ainult ühe (vasakpoolse rooliga autol parema) jalaga.

Ja see lause näitab, et tegelikkuses oled sa vaid teoreetik, omamata silmaringi.
Parempoolse rooliga on üldiselt kõik asjad samamoodi, välja arvatud käsipiduri ja käigukangi asukoht (manuaalil) - neid pead tõesti vasaku käega opereerima. Isegi suunatulede ja klaasipuhastajate kangid on samamoodi.

On tõsi, et ma pole elus ainsagi vasakpoolse rooliga autos isegi sees istunud. Pole lihtsalt põhjust olnud.
Mis aga ei tee mind sinust autoasjanduses grammigi kehvemaks praktikuks.

[Kapten Trumm]

Harjumus sidur all käivitada on mõistlik ka seetõttu, et nii on starteril külmaga tunduvalt kergem mootorit ringi ajada. Ning kui on autodel vastav blokeering mis sellise käitumise sisse harjutab, siis miks see halb on?

Selle põhjus ei ole ameeriklaste mure starteri koormuse pärast, vaid sealne lollakas õigussüsteem, mis lubab hagi kokku panna pea kõigest.
Autoomanikku esitletakse kohtus kui idiooti, kelle iga lolluse peab autotootja välistama. Samal põhjusel peab seal olema peeglitel kiri "objektid mis peeglis paistavad, on lähemal, kui nad tunduvad". Kindlasti veel midagi. Umbes nagu mikrouunil peab olema kirjas, et seade ei sobi kasside ja muude koduloomade kuivatamiseks.

Aga Euroopas, pole taolist asja siiski vajalikuks peetud, asume me vist ka tiba põhja pool kui USA.

[Kapten Trumm]

USA-s on palju toredaid asju, näiteks manuaalkastil peab pole käivitusblokeering, et ilma sidurit vajutamata starter tööle ei hakka. Et idioot ei hakkaks käik sees käivitama ja kuskile otsa ei sõidaks.

Samasugune on Opel Insigna, Vectra C-l pidi hoidma samuti pedaali all. Mõlemad manuaalid. Combot ei mäleta ja ei viitsi vaatama minna. Mulle ei meeldi see auto, kuid vist pidi samuti pedaale sõtkuma.
Minu eelmisel automaatkastiga autol sai lihtsalt mootori käima, võtmega variant. Ostsin samasuguse uuema ja nupukäivitusega, nüüd peab jälle pedaalidega sõtkuma.

Kia käsikastiga autodel on see tavaline. Võibolla kuskil on ilma, aga olen sõitnud kahe autoga (2008 Kia Carens ja 2013 Picanto), millel see featuur on.
Kuigi mõlemad on EU turule toodetud - ilmselt on tegemist autotootja unifitseerimisega, kui osa turust on USA-s või kasutatakse USA-ga unifitseeritud komponente. Aga et Opelil, paneb mind natuke imestama, ju siis mingi GM unifitseerimise teema. Külmal talvehommikul, kui auto peal on pool meetrit lund, on päris tülikas käivitada, olen piirdunud siis käega siduri alla vajutamisega ega pole hakanud lumisena sisse istuma.

94-01 Mercedese C-klassi automaadil on ka päris mitu põnevat blokeeringut - seejuures seda teostatakse mehhaaniliselt, trosside abil. Käigukangi ei saa liigutada, kui jalg pole piduripedaalil. Süütevõtit ei saa lukust kätte, kui käigukang pole Parki peal. Pidin seal mõni aeg tagasi piduripedaali vahetama, siis imestasin, et kesse kurat sellise trossimajanduse välja mõtles. Loomulikult peab ka see trossindus olema viimase peal reguleeritud, et kõik töötaks nagu vaja ka et käigukang liiguks valge käekese puudutusest.

[Walter2]

Parempoolse rooliga on üldiselt kõik asjad samamoodi, välja arvatud käsipiduri ja käigukangi asukoht (manuaalil) - neid pead tõesti vasaku käega opereerima. Isegi suunatulede ja klaasipuhastajate kangid on samamoodi.

Oponeerin - senised sõidud parempoolse rooliga autodega on suuna- ja klaasipuhastite kangid ikka peegelpildis. Kogu aeg läksid "suunda" näidates kojamehed tööle. Käigukasti oli ka suht pervo kasutada ning ringristmikule tahtsin koguaeg miskipärast vastupäeva siseneda..

[OLAVI]

Tollel ammusel ajal õpetati koolides autolukseppi, kes pidid tundma materjalide tehnoloogiat, seadmete ehitust ja nende kasutamise põhimõtteid.
(Luksepp, metallikunstnik, oskas tollel ajal ise teha rakised ja valmistada mootor saele ovaalse kolvi ja silindri või lõigata vintrauale sooned sisse.)

Juba mõnikümmend aastat õpetatakse koolides autotehnikuid kes peavad oskama lugeda autotootja juhendit ja selle järgi toimides saavutama kliendi rahulolu antud margi esinduse suhtes. Tähtis on ainult, et auto sõidaks liisinguperioodi lõpuni.

... Enam ei ole kutsestandardit "Autolukksepp".
Selle asemel on eraldi "Autoplekksepp, tase 4", "Autokeretehnik, tase 5", "Mootorsõidukitehnik, tase 4", "Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3" ja "Mootorsõidukidiagnostik, tase 5"

https://www.kutsekoda.ee/kutsenoukogu-u ... andardeid/

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi kutsealal on järgmised kutsed:
Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik, tase 3, mootorsõidukitehnik, tase 4 ja mootorsõidukidiagnostik, tase 5.

Mootorsõidukitehnik, tase 4

Kutsekirjeldus

Mootorsõidukitehnik tegeleb vastavalt spetsialiseerumisele mootorsõidukite, liikurmasinate, ehitusmasinate, töömasinate, väikemasinate, mootorrataste, tehnoloogiliste masinate, motoriseeritud käsimasinate, jalgrataste, haagiste ning nende lisaja tööseadmete (edaspidi sõidukite, masinate) hoolduse, remondi ja ülddiagnoosimisega, rikete leidmise ja kõrvaldamisega.
Mootorsõidukitehnik töötab iseseisvalt, kasutades remondijuhiseid, asjakohaseid andmebaase, varuosade ja lisavarustuse katalooge, hooldusjuhiseid, tootjapoolseid tehnilisi nõudeid ning muid asjakohaseid allikaid.
Mootorsõidukitehnik on klienditeenindaja, kes kannab vastutust tehtud töö kvaliteedi eest, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu, keskkonnaohutuse ja klienditeeninduse osas.
Seoses kiiresti uueneva tehnoloogiaga on vajalik pidev enesetäiendamine.
Mootorsõidukitehnik võib töötada nii üksi kui ka meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kaastöötajate ja klientidega.

Kohustuslikud kompetentsid

B.3.1 Mootorsõiduki ülddiagnostika, hooldus ja remont
B.3.2 Mootori diagnostika ja remont
B.3.3 Kere, sisustuse ja pealisehituse ülddiagnostika, hooldus ja remont
B.3.4 Jõuülekande ülddiagnostika, hooldus ja remont
B.3.5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide (kuni toitepingega 60V) ülddiagnostika, hooldus ja remont
B.3.6 Juhtimisseadmete ja veermiku ülddiagnostika, hooldus ja remont
B.3.7 Juhiabisüsteemide diagnostika, hooldus ja remont
B.3.8 Kliimaseadmete hooldus, diagnostika, remont ja külmaine käitlemine
B.3.9 Turvaseadiste diagnostika ja remont
B.3.10 Mootorsõidukite tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja remont

...

Ma ei tahtnud siinkohal tekitada filoloogilist arutlust erinevate sõnade olemasolu üle, vaid nentida erinevust erineva ajajärgu õppetöö eesmärgist ja vastavalt ka tulemusest.
Ehk õpetatakse juhendi järgimist aga mitte seadmete toimimisest arusaamist.
Ja tegelikult ei ole autotootjad huvitatudki, et tavaline remondimees teaks, et miks ja kuidas asjad toimivad.

Kuidas hinnata tänapäevaste hariduse andmise tulemust, kui kutsekomisjonis 25 lõpetanust keskmiselt ainult 2 oskas vastata õieti küsimusele: "Milline on 4 taktilise mootori nukvõlliajami ülekandesuhe?"
Või: "Miks tuleb plekkvelje poldid pingutada ettenähtud momendiga?"
Või nagu eelnevalt kirjutasin küsimuse süüteküünaldest.
Autokutseõppe kutsekomisjon: https://autokutse.ee/kutsed/kutsekomisjon/

Sama teema juhiõppega.
Kui vanasti loeti autokooli lõpetanud isikut "olema valmis ohutult iseseisvalt liikluses osalema", siis tänapäevase autojuhihariduse eesmärgiks on avalikult kuulutatud: "Juhiload saanud isik on piisavalt ohutu iseseisvaks liiklemise õppimiseks avalikel teedel".
Nagu näha, siis isegi kui sõna "autokool" on sama, siis selle sõna sisu ja oodatav tulemus on ajaga oluliselt muutunud.

Muidugi on keeruline mõista erinevust, kui ise pole süsteemis olnud.

[mongol]

Parempoolse rooliga on üldiselt kõik asjad samamoodi, välja arvatud käsipiduri ja käigukangi asukoht (manuaalil) - neid pead tõesti vasaku käega opereerima. Isegi suunatulede ja klaasipuhastajate kangid on samamoodi.

Oponeerin - senised sõidud parempoolse rooliga autodega on suuna- ja klaasipuhastite kangid ikka peegelpildis. Kogu aeg läksid "suunda" näidates kojamehed tööle. Käigukasti oli ka suht pervo kasutada ning ringristmikule tahtsin koguaeg miskipärast vastupäeva siseneda..

Mulle on sattunud sellised valerooliautod, kus pole olnud. BMW ja Seat näiteks, nii UK-st tulnuna kui ka reaalselt valepoolse liikluse maal. Kindlasti on erandeid või on siis mulle sattunud just erandid

[2korda2]

VW.
Renault.
Mercedes
Mazda.
Ford
Walter,
on sul näidet, kus kõik on peegeldpildis?

[MeelisV]

Toyota ?

https://www.blauda.com.bs/stock/detail/26786

Kojamehe kang vasaku käe all näha.

[Kapten Trumm]

Kuidas hinnata tänapäevaste hariduse andmise tulemust, kui kutsekomisjonis 25 lõpetanust keskmiselt ainult 2 oskas vastata õieti küsimusele: "Milline on 4 taktilise mootori nukvõlliajami ülekandesuhe?"

Sellised asjad tekivad, kui puudub ettekujutus (st pole õpetatud) mootori tööpõhimõtet ja seda "mis karul kõhus toimub".
Mis kõige hullem, et taolise kvalifikatsiooniga võib teeninduses tulla soolane arve, kuid null või nullilähedane tulemus, sest viga ei leitagi. Ja kui auto omanik ka ise asjast midagi ei tea, käib see müts kandadeni ka väga lihtsalt. Ma muidu ei imestaks, taoline vastus võibki olla päris elust pärit.

Toon ka lihtsa näite meie tendiautodest. Toimub sõidukite tüübikoolitus ja selle käigus ka väike hooldusõpe, mis põhiosas koosneb mersu "kümneka" määrdeniplitesse määrde lisamisest. Trikk on aga selles, et osad määrdeniplid ei ole ligipääsetavad alati. Näiteks kardaani omad. Selleks peab olema kardaan teatud asendis. Kuidas aga seda saavutada? Hulk autojuhte laiutab auto kõrval käsi. Natuke väiksem hulk on taiplikum, üks viskab auto kõrvale selili ja vaatab kardaani, teine paneb auto käima ja sõidab tasakesi edasi, kuni niplid näha on. Oli ka kolmas grupp, sinna kuulus siinkirjutaja ja üks tema kunagine koolivend, kes otsisid auto tööriistakastist tungraua, tõstsid ühe tagaratta üles ja käik väljas, ühte tagaratast tasakesi keerates leidsid erilise pingutuseta sobiva/mugava asendi, ilmselt oli neile koolis seda trikki õpetatud

Ahjaa - disklaimer ka. Kui sellist asja teete, siis peab olema käik väljas ja seisupidur maas. Ehk auto veeremist ei takista miski. Ehk siis ärge unustage tõkiskingasid, muidu võib auto õnnetul juhul teile peale veereda. Ja üks pisike nüanss veel - ärge pange seda tungrauda kunagi pikali, vaid leidke autos koht, kus ta püsti ilusti püsib. Muidu võite keset Kevadtormi avastada, et teil on rehv tühi ja tungraud õlist kah (olen näinud sellist olukorda pealt).

[Walter2]

Niipalju kui mäletan olid need jaapani tootja aasias müüdud tundmatute nimedega mudelid - võis olla Toyota?

[Kapten Trumm]

Jaapani autodes võib tihtipeale näha koduturu unifitseerimise tulemusi - üllatavalt paljude autode kapoti avamise kang on kas kindalaekas või kaassõitja parema jala juures.

Mäletan sellist autot nagu Vitara, sellel otsisin kunagi veerand tundi taga, kuidas kapott lahti käib. Tegelt oli kang pardatsoki põhja peidetud ja kuna seal oli kraami peal, siis oleks ehk veel otsinud.

[taara]

Ma valiks iga kell teise grupi, kuna see on kiirem ja lihtsam.

[2korda2]

Toyota.

[2korda2]

Toyota.