Autotehnikateema

[ahto42]

Poldiväljakeerajaid on erinevaid, on sitast, saiast, plastmassist,pehmest metallist ja korralikust metallist. Täpselt sama lugu on ka metallipuuridega.

Olles ise eelmine aasta rehvitöökojas nädal abiks, siis on natuke nähtud seda elu.
Saksa autodega on lihtsam, kuna neil rattapoldid. Tuli üks 7 seeria BMW, vargavõti pehme. Lüüakse ka 12kant padrun otsa, aga need kipuvad lõhki minema. Mul nii juhtuski.
Tehti nii, et õhuturbiiniga freesiti poldipea(või mutri) maha, kui velg käes, siis poldijäänus tuli pmst näpuga välja. Poest uued tavapoldid ja elu läks edasi. Kliendiga muidugi arutati läbi, et mis polte tahab.
Mutritega on asi kehvem, kuna tööd kõvasti rohkem uute tikkude tagasi panemisel. Taga tuleb vbl isegi kässari klotsid eemaldada, et polt pessa saada.

[taara]

Oota, aga miks siis ei tohi kinni keerata? Kinni keeramine tähendab mida? Paar keeret peale, sõrmega kinni, võtmega kinni ja veerand pööret peale, NM järgi kinni, meetrise õlaga kogu keharaskusega kinni?

"Kinni keeramine" tähendab seda, kui keerad nii palju kui jõuad ja siis pikema pikendusega veel pool ringi peale.
Ehk metall on juba otseses kontaktis ja edasine pingutumine toimub metalli venimise peal.

Selge. Siis sinu küsimuse puhul kehtis see viimane, et meetrise õlaga kogu keharaskusega kinni. Vast enamus ise rehve vahetavad inimesed teavad, et päris nii ei tehta.

Kes tänapäeval enam üldse vargapolte kasutab? Kui pätt tahab, siis läheb ka viie sellisega minema nii, et keegi tähelegi ei pane.

[Kapten Trumm]

OK, vastan siis ise ära.
Vargapoldi kätte saamiseks tuleb ülejäänud poldid keerata lahti ja siis keerata umbes näpu jõuga kinni.
Ja siis sõita natuke aeglaselt, parem kui auklikul teel.
Seejärel võib enamasti selle vargapoldi sõrmega lahti keerata.
Ühesõnaga, tuleb tekitada olukord, kus normaaloludes 4-6 poldi vahel jagunev koormus keskendatakse salapoldile.
Ratas alt ei tule, sest niipalju hoiavad need näpuga keeratud poldid kinni.
Ma ise alguses ka ei uskunud (mingi gazi jutud), aga kui jännis olin, siis tuletasin meelde ja voilaa, mul oli see polt käes umbes kahe autopikkuse sõiduga.

Muide, see tarkus on üks Gazi õppega saadud asjadest, nimelt Gazil käisid rattamutrid lahti vasakul ühte pidi, paremal teisipidi. Kuna oli variant, et mõni mõttehiiglane oli garaazis leidunud suruõhukeerajaga keeranud neid valepidi ja nii kõvasti kinni, et käsitsi lahti ei saa, siis õpetaja seletas, et kui mõni mutter ei tule lahti, siis tehke nii.

Olles ise eelmine aasta rehvitöökojas nädal abiks, siis on natuke nähtud seda elu.
Saksa autodega on lihtsam, kuna neil rattapoldid. Tuli üks 7 seeria BMW, vargavõti pehme. Lüüakse ka 12kant padrun otsa, aga need kipuvad lõhki minema. Mul nii juhtuski.
Tehti nii, et õhuturbiiniga freesiti poldipea(või mutri) maha, kui velg käes, siis poldijäänus tuli pmst näpuga välja. Poest uued tavapoldid ja elu läks edasi. Kliendiga muidugi arutati läbi, et mis polte tahab.

Milline barbaarsus
Aga muidu kinnitas mu arvamust, et rehvivahetuses töötavad töölised pole just antud karbi kirkamad kriidid.
Sellise poldi saab kätte täiesti tervelt, kui natuke ajusid liigutada. Autoremont ongi neetult intellektimahukas asi, autot remontida lõhkumise teel oskavad paljud, kuid teha asju elegantselt - neid on vähem.

[Kapten Trumm]

Tallinna Polükas?

Ühes üsna tavalises provintsikeskkoolis oli see nii. Kuna mu ema lõpetas sama asutuse umbes 25 aastat varem, siis toona tegeleti tema sõnul tööstusliku õmbluse õpetamisega. Minu ajal nokiti ja hobitati seal õmbluse ja koka klassis niisama. Autoõpe oligi enamvähem ainus, mis toonasest "kutse" keskkoolist oli veel enamvähem originaalis säilinud. Ja 90ndate hakul sõideti ka EV ajal 53de ja Zilidega ringi, mõned vanarauaealised Soomest toodud Scaniad lisaks.

[Kapten Trumm]

Kes tänapäeval enam üldse vargapolte kasutab? Kui pätt tahab, siis läheb ka viie sellisega minema nii, et keegi tähelegi ei pane.

Ega ei vii ikka küll. Leiab eemalt mõne auto, millel pole ja viib sealt. Ja iga varas kardab pikka kohmerdamist, keegi satub peale jne.
Minu elus on olnud juhtum, kus mu raske vaevaga kenaks tehtud bmw velgi läks kellelgi vaja.
Olid juba osad rattapoldid lahti keeratud, kui jõuti minu järgiaidatud vargapoltideni, mille otsa varga taskus leiduvad võtmed ei sobi.
Ja sellega oligi üritus läbi, avastasin lahtised poldid hommikul kui tegin vene autodest harjunud ringi ümber auto.

Sestap olen alati vargapolte veits järgi aidanud, sedas et standardne võti sinna külge ei sobiks enam. Kõige lihtsam on lasta treialil poldi pähe puurida auk ja istutada sinna nt kuumaistuga väike tihvt. See ei lase standardset varga taskus olevat võtit sinna poldi peale üldse pannagi. Ja sinu võtme sisse tuleb selleks treipingis puuruda vastav auk. Et sinu poltidele sobib sinu võti. Loomulikult kasko ja liisingu tööautol ma seda ei viitsi teha, aga oma autodel olen teinud küll. Kui ma seda viimati lasin teha oma ihutreialil, küsis ta selle töö eest 20 eurot.

Loomulikult on olemas nt akurellakas, aga selle varga karjäär, kes niipalju kära teeb, jääb lühikeseks. Lisaks saab selle tihvti panna sedasi, et talle rellakaga ligi ei pääse.

[Walter2]

Ebay on täis vargapoltide / mutrite avamise universaalseid komplekte (k.a. ka nn. pikki padruneid) mis katavad ära enamuse kaubandusvõrgus pakutu ning kui tänapäeval jäävadki mingid veljed viimata vargapoltide tõttu siis polnud lihtsalt tegu profiga.

[avrnbr]

Muidu vajadus pingutada rehvivahetuse järel rattapolte 50 km pärast on rehvivahetajate enda tagumiku kaitseks välja mõeldud vale.

Sellele ma oponeerin. Tagumiku kaitseks, seda küll, aga mitte vale.
On endal selline asi ette tulnud, et vahetatud ratta poldid peale mõnekümne km läbimist ei ole enam sama pingul, kui enne.
Rehvimehi süüdistada ei saa, vahetus sai tehtud iseenese käekestega. Ja mitte esimest korda. Masinaid ka mitmeid ja kõigil eraldi talve-suve jooksud. Mööteriistaks isenda käetunnetus. Kuigi sobiva vahemikuga momentvõti on ka olemas.
Mis seal juhtus, jäi miski sodi vahele või mis iganes, polegi nii tähtis. Tähtis on, et asjale sai ruttu jaole ja asi korda.
Mu närvikavale on mu masina seisukorrast adekvaatse ülevaate omamine olulisem, kui kellegi teise arvamus.
Ja elu on näidanud, et peale iseenda ei tohi usaldada kedagi, kõige vähem esinduse "proffessionaale".

[Fucs]

Kui ülejäänud poldid õnnestub lahti saada, siis selle vargapoldi kättesaamine võtaks mul aega umbes minuti

Einoh, võib ka enne seda veel ülejäänud poldid korraks natuke lahti keerata ja siis edasi sõita ning pidureid vajutada... või tiba ringi sõita ja kurvitada... ja siis ülejäänud poldid kõvasti kinni keerata lootuses, et tuleb lahti... AGA olukorras kus

Rehvivahetuse "spetsid" lasid teil rattapoldid miljoni Nm-ga kinni,

ja seejärel oli vargapolt viimane mis kinni keerati juba spetsvõtmega, siis see ei päde mitte.

OK, vastan siis ise ära.
Vargapoldi kätte saamiseks tuleb ülejäänud poldid keerata lahti ja siis keerata umbes näpu jõuga kinni.
Ja siis sõita natuke aeglaselt, parem kui auklikul teel.
Seejärel võib enamasti selle vargapoldi sõrmega lahti keerata.
Ühesõnaga, tuleb tekitada olukord, kus normaaloludes 4-6 poldi vahel jagunev koormus keskendatakse salapoldile.
Ratas alt ei tule, sest niipalju hoiavad need näpuga keeratud poldid kinni.

Üldiselt tuleb see üksik veljepolt/mutter tavaolukorras lõpuks lahti jah pärast sõitmist, kui teised poldid/mutrid lõdvaks lasta (või veelparem sõites ja paar korda järsult pidurdades), aga üldiselt mitte minuti ega veerand tunniga, vaid pikema sõitmisega auklikul teel KUID seda juhul, kui need poldid ei olnud kinni keeratud "miljoni Nm-ga" või kahe meetrise toruga kinni keeramisel rattavõtit järeleaidates. Kui need poldid/mutrid sul lastakse ikka nii kinni, et ülejäänud saad lahti aga üks ei tule (vahet pole, tavapolt või vargapolt), siis heal juhul jookseb see üks polt lõpuks lahti alles pärast pikemaid kärutamisi ja alati ei tulegi ikkagi lahti. Oleneb ka veljetüübist, rummutüübist ja poltidest ja sellest, kas need poldid on nii sügavale keeratud, et koonuspea lõpp ise istub juba rummu sees kinni, või on siiski ainult koonusepinnaga surutud velje külge kinni.

Need erinevat tüüpi poldid nt alluvad "poldi lahtisõitmisele" erinevalt ka juhul, kui ei ole koonuse või keermestamata osaga kinni keeratud juba rummu enda sisse.

Aga üldjuhul jah, Trumm, Sinu väide (või õigemini mõte ja point, mida mõtlesid) on iseenesest õige, kui... kui seal juures ei oleks neid "miljon Nm"-e ja "umbes minut"-eid

[andrusjo]

Aga olete te kunagi näinud remondi või rehvitöökoda kus puhastatakse rummu otsad ja velje sisemine auk ning vastu rummu minev pind oksiidist ja määritakse?
Isegi esindustes hoolduse käigus pekstakse kuvaldaga kinni oksüdeeeunud rattaid alt ära ja siis pannakse see samune sinna tagasi.Hoopis teises asendis,veetakse poltidega otsa kinni ja hakkab pihta....auto väriseb,rattad tulevad alt ja on ka yks põhjus miks nii kõvasti poldid kinni on.
Täpselt sama on puhastamata velje sisepinda panna ta tasakaalu pinki.
Piisab sodist vahel ja juba asi läheb lappama.
Rehvi vahetus tundub kõigile jube lihtne ja iga kloun pakub toa nurgas teenust aga tegelikult sisaldab see väga palju pisiasju millele tuleb tähelepanu pöörata.

[diesel]

Aga olete te kunagi näinud ...

jah, loomulikult.
minimaalselt igal kevadel ja sügisel ja iga autoga.

[AMvA]

Aga olete te kunagi näinud remondi või rehvitöökoda kus puhastatakse rummu otsad ja velje sisemine auk ning vastu rummu minev pind oksiidist ja määritakse?
Isegi esindustes hoolduse käigus pekstakse kuvaldaga kinni oksüdeeeunud rattaid alt ära ja siis pannakse see samune sinna tagasi.Hoopis teises asendis,veetakse poltidega otsa kinni ja hakkab pihta....auto väriseb,rattad tulevad alt ja on ka yks põhjus miks nii kõvasti poldid kinni on.
Täpselt sama on puhastamata velje sisepinda panna ta tasakaalu pinki.
Piisab sodist vahel ja juba asi läheb lappama.
Rehvi vahetus tundub kõigile jube lihtne ja iga kloun pakub toa nurgas teenust aga tegelikult sisaldab see väga palju pisiasju millele tuleb tähelepanu pöörata.

mina olen näinud. Iga aasta.

[Walter2]

Mis esinduses autodega tehakse ei tea kahjuks ükski klient kuna neid autode ligi ei lasta.

[ahto42]

Milline barbaarsus

Mitte asi ei ole vbl teravuses, kui sul on graafik täis ja pead mingi poldiga nusserdama hakkama, Kui on soovi edasi meelitada, siis klient teeb seda mujal. Mitte ei hoia tõstukit kinni kui on novembrilõpp, dets algus. 5cm lund juba maas.
Aeg on raha autode juures. Kaasaarvatud remondi juures. Keegi ei tee heategevust ja aega viitma, eriti veel kui klient selle viitmise eest maksta ei taha
Ja rahvas pani 98% kasutatud või hiinaka.
Üllatav juhus oli kui esimese otsa X5 omanik pani uued GY UG naastud.

[OLAVI]

Mis esinduses autodega tehakse ei tea kahjuks ükski klient kuna neid autode ligi ei lasta.

Ohutustehnika pärast ei tohi klient töötsoonis olla.
Aga "hästivarustatud" töökodades on töökoja kaitseks juba ammu kasutusel valvekaamerad, et lihtsustada hilisemaid vaidlusi mõne tekkinud mõlgi või kadunud asja pärast kerkinud probleemi lahendamisel.
Probleemi tekkimisel tuleb küsida näha salvestisi.

Vaatamata hoiatusele hiilis üks klient kunagi salaja seljataha, uurima, et mis seal kapoti all tehakse.
Samal hetkel lõhkes bensiinivoolik ja suure surve all bensiinijuga lendas tüübile isegi silmamunade taha.
Auto järgi tuli ta nädala pärast.

Remontisin kunagi tagaveolise auto generaatorit ja järgmine päev oli tige klient tagasi, lubades igale poole kaevata, et "Tema auto oli 2 tundi remondis ja miks elektrik vahetas sellel ajal tema auto siduri ketta vana vastu, et nüüd sidur libiseb, et pange temale nüüd tasuta uus sidur".

[teeline35]

Pigem võib toonase koolisüsteemi ja lukksepa oskuste vahel leida tööõpetuse tundidest.
Keermestamine, jootmine, treimine jne. Muidugi sõltus palju õpetaja viitsis jamada. Meie koolis oli terve klass keldris treipinkidega, kus sai selgeks koorimistera ja läbilõiketera erinevus. Kuid see ei olnud ka autoremondilukksepp.

Pigem oli see autoõpetuse lukksepa osa mõeldud siiski autojuhile auto tundmiseks ja lihtsamate asjade ise ära tegemiseks. Antud süsteem oli jäänud NSVL ajast ka inertsist jooksis veel 1990ndate alguses, kuigi tunnistusi ei pruukinud saada. Idee oli selles, et ei peaks õpetama mingi üldise "keskharidusega" inimesi nagu täna kombeks on, vaid peab olema ka mingi eriala. Tavaliselt oli poistel selleks sama autojuhi III liik ja tüdrukutel õmblemine või kokandus. Viimaseks olid samuti kooli keldris korralikud õmbluse ja õppeköögiga klassid.

Tallinna Polükas?

Kuna Trumm minust mõni aasta noorem Haapsalu mees, siis kahtlustan tollast Haapsalu I Keskkooli. Seal oli kirjeldatud vahendid olemas ja legendaarselt range matemaatika ja auto asjanduse õpetaja Mati Kammiste!