Prantsusmaa on oma tuumaenergiatööstust uhuude tõttu sihilikult perse keeranud juba 5+ aastat, saboteerides pikaajalist planeerimist (mida see tööstus väga vajab), kuna surve "paha energia" pealt üle minna roheneergiale on suur. See ei ole uus asi ja selle vilju me nüüd nopime, kui plaaniväliselt korraga väga palju reaktoreid pidi kõige seisma panema.
Neid uhuusid on Prantsusmaal tõesti palju, näiteks 60+% rahvastikust usub homöopaatiat ja oli hirmus pahane
kui ravikindlustus neilt ravimitelt ära võeti (pikalt kehtis!). Kuulame siin samuti rahvast ja paneme ravimituru kinni ja asendame homeöpaatiaga?
Tulemuseks peaks olema 11 gigavatti energiat, mis on võrdne tosina tuumaelektrijaama toodetavale energiale
See et võimsuses räägitakse ka vaid gigavattidest ja mitte teravatttundidest (eriti veel arvestamata kõikumist ja kehvi kuid) näitab totaalset kirjaoskamatust, mille orki ka siin paljud k.a. Aktuaalne Kaamera jms pidevalt lähevad.
Kas tahame telefoni akumahtu ka mõõta amprites, või auto kütusekulu hobujõududes?
Kiire ja labane juhtumiuurimus Saksamaa energiatootmise näitel 2021. aastal
Võtame aluseks Saksamaa 2021. aasta energiatootmise:
Saksamaa energiatootmine 2021. a.
Seal oli päikesepaneele
2021. aastaks paigaldatud 58 GW jagu. Aasta jooksul toodeti neist elektrit
48.45 TW/h.
Võrdluseks oli tuumajaamu vaid
8.1 GW jagu, aga aasta toodang oli
65.37 TWh. See on kolmandik jagu rohkem kui päikseenergial (missest et viimast oli gigavattides 7x rohkem paigaldatud, ehk ma ei tea "mitmekümne tuumajaama jagu" sellist metoodikat kasutades).
Tuulenergiat oli paigaldatud
111 GW jagu ning aastaga toodeti
113.51 TWh.
Ehk kui võrtsustada installeeritud gigavatid toodetud energia hulgaga aasta lõikes, on üks GW tuumajaama võrdne 9.78 GW päikesepaneelide ja 8 GW tuuleparkidega.
See on aga ainult siis kui vaatame koguarvu
aasta jooksul, ja unustame ära kui ebaühtlane on päikese ja tuule toodang (eriti hull on asi päikesega, kus tootmine kõigub iga päev garanteeritult päevas 0-20MW vahel):

saksamaa energiatootmine energia25-26. mai, 2012
Sellise tootmise ühtlustamine vajab salvestamist ning toota tuleb piisavalt palju üle, et jõuda päeval (arvestavate kadudega) ka akud täis laadida. Akudel on loetud arv salvestustsükkleid (circa 1500-2000 korda) ning ka nende ostuhind ei ole odav (eramajale 15 mWh on näiteks Eesti Energialt suurusjärk 10 000 Eurot).
Laadimisel on aga kaod ja laadimiskiirus on piiratud (isegi kui "päikest on sel hetkel rohkem üle"). Ehk siis päikeseenergiat salvestamdes ja akudest kasutades väheneks see aasta toodangunumber veel märgatavalt - 30% salvestatavast osast puhtalt konverteerimiskadude tõttu + siis lisaks kui tootmisvõimsust ja akumahtu pole piisavalt suure varuga üle-provisioneeritud, et jõua neid akusid päeval täis laadida (ka laadimiskiirus on piiratud).
Alalisvoolust vaheldvvooluks konverteerimise ja akulaadimisest tingitud kaod (mõlemas suunas) on circa ~30%
Tuuleneergiaga on see kõikumine päeva/öö lõikes mõnevõrra väiksem kuid ka see kõigub (
Saksamaal eile,
Eestis eile ja parima näitena vast
Prantsusmaal eile). Avamerel on tuult tiba rohkem kui sisemaal, mistõttu on ka see 40GW seal on kaugelt olulisem kui need päikeseenergia numbrid.
Prantsusmaa energiatootmine eile, allikate lõikes. Kui tore see graafik ära tasandada oleks, kui see päikeseneergia kollane osa oleks 5-10x suurem? Ja tasandama seda graafikut peab, kui sa ei saa aru miks, loe seda suurepärast säutsulõime. Googli tõlge sellest
Sellegipoolest saab akudega/pumpjaamade jms kompenseerida vaid lühiajalist kõikumist. Jaanuarikuus on isegi Saksamaal tihti miinuskraadides ilma, kus päikese ja tuule tooltus on nii nädal aega järjest sisuliselt 0 (null-koma midagi protsenti) maksimaalsest. Seda ei kompenseeri enam ühegi salvestusega, vaid peab olema alternatiivne tootmine (gaas või kivisüsi praegu).
Kokkuvõttes:
Ehk siis kui võrrelda päikeseneergia "gigavatte" ja tuumajaama "gigavatte" on esimesi vaja ilusa ilmaga suurusjärgus 10x rohkem, et tagada enamvähemgi sama kogus energiat (koos hunniku salvestusega). Lisaks on pimedaks ja külmaks ajaks ikkagi vaja juurde asendustootmist juhitava energiaga (gaas, süsi, tuumaelekter).
Neil parklate päikesejaamadel on pikas plaanis täitsa mõte olemas. Kui elektriautod hakkavad liikuritest moodustama suuremat osa, siis saaks neid seal efektiivsemalt päeval laadida, kun need nagunii suurest seisavad seal parklas. Koormamata võrku lisaks muule päevasele laadimisele. Aga kindlasti pole see mingi "sama mis tosin tuumajaama" teema nagu see delfi artikkel väidab.