EV energia ja julgeolek

[kraal]

Soojuse salvestamine on oluliselt odavam ja tõhusam, kui selle soojuse konverteerimine elektriks, sealt vesinikuks, selle veeldamine või kokku surumine, tarbimiskohale transportimine, seal varundamine, taasgaasistamine ja tarvitamine. Igas selle tsükli etapis kaasnevad olulised energiakaod ja kapitalikulud. Kui me toome veel mängu kogu selle vesinikutsükli ohutuse teema, siis tuleb see hinnavahe ikka üüratu. Kokkuvõte on selline, et kogu selle tsükli energiatõhusus ei saa olla eriti kõrge (spekuleerin, et see jääb alla 20%).

Ei see jääb üle 20% aga alla 40%.
Elekter vesinik elekter on jah suht mõttetu konverteerimine aga nagu kirjutasin vesinik on ka tööstustes tooraine.

Pikk jutt lühikeseks - iga muundamine toob kaasa kadusid. Esimene muundamine (soojusest elektriks) kaotab juba üsna suure osa energiast (praktiliselt läheb moodsas auruturbiinis u. pool energiast kaduma). Seetõttu on peaaegu alati soodsam üritada salvestada energiat ilma konversioonitsüklit läbimata. Selle pärast ma rõhutangi, et reaktor toodab soojust, mitte elektrit. Muidugi kehtib see kõigi auruturbiinidega elektrijaamade kohta (mistahes allikaga vesi keema aetakse). Lihtsalt tavalistes soojusjaamades ei ole see "veekeeduanum" (loomulikult ma utreerisin - ega sa tõsiselt arva, et ma reaktorit nii lihtsaks pean?) nii suur kulukomponent, kui tuumajaamas, mistõttu näiteks gaasielektrijaamas on ilmselt varundamise asemel mõistlik rajada varukatel.

Gaasielektrijaamu on erinevaid. Näiteks SEJ kus tehakse auru, auruga käitatakse turbiini ja turbiin paneb tööle generaatori. SEJ väljundid on siis soojus ja elekter.
On ka gaasiturbiini jaamu kus turbiini käitamiseks ei kasutata auru vaid gaasi.
Võib ka muidugi kasutada kolbmootorit aga suuri süsteeme selliseid vist ei ole.
Nii, et ei piisa ainult varukatlast vaid tuleb rajada kogu energiaplokk. Paljast vee keetmisest ei ole tolku kui generaatorit ei ole.

Aga lõpetaks selle teema siin kohal ära. Räägime ühest ja samast asjast ning nokime üksteise kallal. Teema mõistmine on meil samas ühesugune.

[Madis Reivik]

Vesinik ei ole hetkel tööstuses kuigi levinud tooraine. Plasti ja väetisetööstused elavad maagaasi otsas ning keerukamate sünteeside puhul on põhiprobleemiks ikka lämmastiku "aktiivseks peksmine".

[kraal]

Vesinik ei ole hetkel tööstuses kuigi levinud tooraine. Plasti ja väetisetööstused elavad maagaasi otsas ning keerukamate sünteeside puhul on põhiprobleemiks ikka lämmastiku "aktiivseks peksmine".

Euroopa tööstustes kasutatakse vesinikku umbes 10 milj. tonni.
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... S1YLw4EmfZ
Ei saa öelda, et vesinik ei ole kuigi levinud tooraine.

[Madis Reivik]

Kas seda vesinikku mida kohapeal maagaasist ei tehta ?

Vesinik on loomulikult elementaarne komponent, kuid kas tsentraalne tootmine ja vedelal kujul laialivedu praegu ikka eksisteerib kusagil ? Mitte et see tulevikus nii olla ei võiks.

[Some]

Kas seda vesinikku mida kohapeal maagaasist ei tehta ?

Vesinik on loomulikult elementaarne komponent, kuid kas tsentraalne tootmine ja vedelal kujul laialivedu praegu ikka eksisteerib kusagil ? Mitte et see tulevikus nii olla ei võiks.

Eks ikka eksisteerib. Siin list: https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_ ... _transport
Ja ei pea tingimata gaasilisel või vedelal kujul hoidma/transportima. Igasuguseid keemilisi ühendeid saab kasutada, arvan et kõige suurema energiatiheduse (ja ohutusega) on metallhüdriidid.
https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_ ... al_storage

[ahto42]

Ei tea kas siit äkki see video siit juba läbikäinud
https://fb.watch/gLpfpO0Uey/

[logistik76]

Suur tuumaenergia kasutaja ja propageerija Prantsusmaa on aru saanud, et see lind ei lenda enam kuigi hästi.
Igatahes päikeseenergia kasutus kümnekordseks (mahuni 100 GW)+ 50 avamere tuuleparki (+ 40GW).
https://forte.delfi.ee/artikkel/1200981 ... u-energiat

[Gideonic]

Suur tuumaenergia kasutaja ja propageerija Prantsusmaa on aru saanud, et see lind ei lenda enam kuigi hästi.
Igatahes päikeseenergia kasutus kümnekordseks (mahuni 100 GW)+ 50 avamere tuuleparki (+ 40GW).
https://forte.delfi.ee/artikkel/1200981 ... u-energiat

Prantsusmaa on oma tuumaenergiatööstust uhuude tõttu sihilikult perse keeranud juba 5+ aastat, saboteerides pikaajalist planeerimist (mida see tööstus väga vajab), kuna surve "paha energia" pealt üle minna roheneergiale on suur. See ei ole uus asi ja selle vilju me nüüd nopime, kui plaaniväliselt korraga väga palju reaktoreid pidi kõige seisma panema.

Neid uhuusid on Prantsusmaal tõesti palju, näiteks 60+% rahvastikust usub homöopaatiat ja oli hirmus pahane kui ravikindlustus neilt ravimitelt ära võeti (pikalt kehtis!). Kuulame siin samuti rahvast ja paneme ravimituru kinni ja asendame homeöpaatiaga?

Tulemuseks peaks olema 11 gigavatti energiat, mis on võrdne tosina tuumaelektrijaama toodetavale energiale

See et võimsuses räägitakse ka vaid gigavattidest ja mitte teravatttundidest (eriti veel arvestamata kõikumist ja kehvi kuid) näitab totaalset kirjaoskamatust, mille orki ka siin paljud k.a. Aktuaalne Kaamera jms pidevalt lähevad.

Kas tahame telefoni akumahtu ka mõõta amprites, või auto kütusekulu hobujõududes?


Kiire ja labane juhtumiuurimus Saksamaa energiatootmise näitel 2021. aastal

Võtame aluseks Saksamaa 2021. aasta energiatootmise:

Saksamaa energiatootmine 2021. a.

Seal oli päikesepaneele 2021. aastaks paigaldatud 58 GW jagu. Aasta jooksul toodeti neist elektrit 48.45 TW/h.

Võrdluseks oli tuumajaamu vaid 8.1 GW jagu, aga aasta toodang oli 65.37 TWh. See on kolmandik jagu rohkem kui päikseenergial (missest et viimast oli gigavattides 7x rohkem paigaldatud, ehk ma ei tea "mitmekümne tuumajaama jagu" sellist metoodikat kasutades).

Tuulenergiat oli paigaldatud 111 GW jagu ning aastaga toodeti 113.51 TWh.

Ehk kui võrtsustada installeeritud gigavatid toodetud energia hulgaga aasta lõikes, on üks GW tuumajaama võrdne 9.78 GW päikesepaneelide ja 8 GW tuuleparkidega.

See on aga ainult siis kui vaatame koguarvu aasta jooksul, ja unustame ära kui ebaühtlane on päikese ja tuule toodang (eriti hull on asi päikesega, kus tootmine kõigub iga päev garanteeritult päevas 0-20MW vahel):

saksamaa energiatootmine energia25-26. mai, 2012

Sellise tootmise ühtlustamine vajab salvestamist ning toota tuleb piisavalt palju üle, et jõuda päeval (arvestavate kadudega) ka akud täis laadida. Akudel on loetud arv salvestustsükkleid (circa 1500-2000 korda) ning ka nende ostuhind ei ole odav (eramajale 15 mWh on näiteks Eesti Energialt suurusjärk 10 000 Eurot).

Laadimisel on aga kaod ja laadimiskiirus on piiratud (isegi kui "päikest on sel hetkel rohkem üle"). Ehk siis päikeseenergiat salvestamdes ja akudest kasutades väheneks see aasta toodangunumber veel märgatavalt - 30% salvestatavast osast puhtalt konverteerimiskadude tõttu + siis lisaks kui tootmisvõimsust ja akumahtu pole piisavalt suure varuga üle-provisioneeritud, et jõua neid akusid päeval täis laadida (ka laadimiskiirus on piiratud).

Alalisvoolust vaheldvvooluks konverteerimise ja akulaadimisest tingitud kaod (mõlemas suunas) on circa ~30%

Tuuleneergiaga on see kõikumine päeva/öö lõikes mõnevõrra väiksem kuid ka see kõigub (Saksamaal eile, Eestis eile ja parima näitena vast Prantsusmaal eile). Avamerel on tuult tiba rohkem kui sisemaal, mistõttu on ka see 40GW seal on kaugelt olulisem kui need päikeseenergia numbrid.

Prantsusmaa energiatootmine eile, allikate lõikes. Kui tore see graafik ära tasandada oleks, kui see päikeseneergia kollane osa oleks 5-10x suurem? Ja tasandama seda graafikut peab, kui sa ei saa aru miks, loe seda suurepärast säutsulõime. Googli tõlge sellest

Sellegipoolest saab akudega/pumpjaamade jms kompenseerida vaid lühiajalist kõikumist. Jaanuarikuus on isegi Saksamaal tihti miinuskraadides ilma, kus päikese ja tuule tooltus on nii nädal aega järjest sisuliselt 0 (null-koma midagi protsenti) maksimaalsest. Seda ei kompenseeri enam ühegi salvestusega, vaid peab olema alternatiivne tootmine (gaas või kivisüsi praegu).

Kokkuvõttes:
Ehk siis kui võrrelda päikeseneergia "gigavatte" ja tuumajaama "gigavatte" on esimesi vaja ilusa ilmaga suurusjärgus 10x rohkem, et tagada enamvähemgi sama kogus energiat (koos hunniku salvestusega). Lisaks on pimedaks ja külmaks ajaks ikkagi vaja juurde asendustootmist juhitava energiaga (gaas, süsi, tuumaelekter).

Neil parklate päikesejaamadel on pikas plaanis täitsa mõte olemas. Kui elektriautod hakkavad liikuritest moodustama suuremat osa, siis saaks neid seal efektiivsemalt päeval laadida, kun need nagunii suurest seisavad seal parklas. Koormamata võrku lisaks muule päevasele laadimisele. Aga kindlasti pole see mingi "sama mis tosin tuumajaama" teema nagu see delfi artikkel väidab.

[Runkel]

GE Hitachi BWRX-300 tüüpi reaktor tekitab iga pooleteise aasta tagant ligikaudu 22 tonni radioaktiivseid jäätmeid.

Uuringufirma Kantar Emor korraldas tänavu kevadel uuringu Eesti elanike toetusest tuumajaamale. Selgus, et kõige suuremad tuumasõbrad on vanemad inimesed ja mehed. 70 protsenti mehi peab tuumaenergiat üheks peamiseks põlevkivi alternatiiviks, naistest vaid 37 protsenti. 83 protsenti kuni 35aastastest peab kõige suurema potentsiaaliga energiaks tuuleenergiat. Naised ja noored on pigem tuumaenergia vastu.

„Suurimaks tuumaenergiaga seotud hirmuks on radioaktiivsete jäätmete käitlemisega kaasnev potentsiaalne keskkonnaoht,“ seisab uuringu kokkuvõttes.

Kui Eestisse rajada näiteks GE Hitachi BWRX-300 tüüpi reaktorid (see on uus moodulreaktor, millest Fermi Energia palju räägib), siis ühes reaktoris on 240 vardakimpu. Iga kimp (mis omakorda koosneb sajast kütusevardast) on neli meetrit pikk, läbimõõduga 10 sentimeetrit ja kaaluga 300 kilo.

Kallemetsa sõnul tuleb kolmandik vardakimpudest (ehk 70–80 kimpu) iga pooleteise aasta tagant välja vahetada. See tähendab, et iga pooleteise aasta tagant tekiks ligikaudu 22 tonni radioaktiivseid jäätmeid. Vardad on esialgu kuumad. Kõigepealt tuleb neid mitu aastat jahutada reaktori kõrval basseinis, ja seejärel mitukümmend aastat näiteks jaama kõrval kuivhoidlas. Ja siis tuleb leida tuumajäätmete lõppladestuskoht, kus neid saaks ohutult hoida miljon aastat.

Häda on aga selles, et kogu maailmas pole praegu veel ühtegi tuumajäätmete lõppladestuskohta. Soome alustas lõppladestuskoha ettevalmistusi juba 1980ndatel ja nüüd on lootus see käiku anda. Saksamaal loodeti tuumajäätmete lõppladestuskohaks teha endine Asse soolakaevandus, sinna viidi jäätmeid, siis aga avastati, et kaevandus lekib.

Kui Eesti tuumajaam valmiks aastal 2035, tekiks vajadus lõppladestuspaiga järgi 2095. aasta paiku.

Tuumaenergia staažika esilobisti, Fermi Energia juhi Kalev Kallemetsa arvates võiks Eestis lõppladustamiseks kaaluda nn deep isolation-tehnoloogiat: „Iga kümne aasta tagant tehakse 1–2 puurauku ja kütusevardad lastakse tuhande meetri sügavusele maapõue.“

Seda ei kasutata maailmas veel kuskil, aga Kallemetsa sõnul tegid eestlased ka „rahareformi esimesena ära“.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1200 ... ks-aastaks

[Troll]

Krt, ja sellist jama kirjutab veel tuumajaama propageerija!? Miljon aastat my ass... Kas ta tõesti usub, et inimkonna tehniline areng on saavutanud oma tipu ja need nn "jäätmed" pole näiteks 50 aasta pärast uut tüüpi reaktoritele lihtsalt vajalik tooraine või on selleks ajaks hoopis midagi kardinaalselt uut leiutatud? Samal tasemel nende "tarkadega", kes ennustasid sadakond aastat tagasi suurlinnade hobusesõnnikusse mattumist.

[Juhani Putkinen]

need nn "jäätmed" pole näiteks 50 aasta pärast uut tüüpi reaktoritele lihtsalt vajalik tooraine

Ka praegu oleks võimalik kasutatud tuumakütus ümbertöödelda uuesti tuumakütuseks. Umbes 95% saab uuesti kasutada ja umbes 5% läheks lõppladustamisse sügavale kalju sisse. Eestil seda enda kasutatud tuumakütust vaevalt, aga üks kord Soome tuumajaamadest saab nii palju kasutatud kütust välja, et koos Soomega võib-olla oleks mõistlik ka Eesti kasutatud tuumakütus ümbertöödelda.

[isakene]

GE Hitachi BWRX-300 tüüpi reaktor tekitab iga pooleteise aasta tagant ligikaudu 22 tonni radioaktiivseid jäätmeid.

Tüüpidel on komakohad paigast ära.
Möödunud aastal arvutati kogu tuumajaamade ajaloo jooksul tekkinud jäätmete koguseks 260000 tonni. Ja siin tuleb mingi pisike jaamake ja paneb poolteise aastaga 22??

[_dumbuser_]

Kallemetsa sõnul tuleb kolmandik vardakimpudest (ehk 70–80 kimpu) iga pooleteise aasta tagant välja vahetada. See tähendab, et iga pooleteise aasta tagant tekiks ligikaudu 22 tonni radioaktiivseid jäätmeid. Vardad on esialgu kuumad. Kõigepealt tuleb neid mitu aastat jahutada reaktori kõrval basseinis, ja seejärel mitukümmend aastat näiteks jaama kõrval kuivhoidlas.

Mitu aastat ja siis veel mitukümmend aastat ? Miljon aastat ? Krt tüübil pole ikka absoluutselt mitte mingit arusaama ühikutest.

[Juhani Putkinen]

Üldiselt kasutatut tuumakütuse vardaid hoitakse veega täidetut basseinis tuumajaam territooriumil vähemalt 40 aastat - aga võiks hoida veelgi pikemat aega. Lihtsalt on vaja hoida basseinis pidevalt vett, seda on vaja vahepeal juurde lisata.

Vesi korraga jahutab vardaid ja ka kaitseb radiatsioonilt.

[Runkel]

Basseinis jahutatakse vardaid 5-10 aastat, siis tõstetakse välja kuivkonteineritesse (dry cast storage). Basseinist tõstetakse välja ka seetõttu, et uued kasutatud vardad tulevad peale, basseinis on jahtumisel rohkem vardaid kui reaktoris ja kui seal peaks asi käest minema, siis on tulemus ränk. Sellest kirjutatakse siin: https://www.msnbc.com/rachel-maddow-sho ... msna200346

Konteinerites on jäätmed vähemalt 30 aastat, kirjutatakse siin: https://www.house.leg.state.mn.us/hrd/pubs/nucwaste.pdf

Ja peale seda läheb siis nn lõpphoidlasse (final repository) maa alla. Rootsi (ilmselt Forsmark?) hoidla plaan:

https://www.skb.com/news/skb-presents-n ... programme/