Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Kui Sul on dünovõti ja sa need "miljoni Nm" poldid lahti keerasid, siis järsku avaldad, palju see moment reaalselt oli. Minu autol tuleb aluvelje poldid kinni keerata 180 Nm-ga, kui leiaks kuskilt terasveljed, siis 200 Nm-ga. Ristvõtmega pole lootustki neid lahti saada (Mersul on ka jube sügavad koonusad avadel), selleks on mul u. 80 cm sabaga võti.

Ristvõtmega keeravad rattapolte amatöörid.
Selleks on jah umbes 80 cm sabaga padrunvõti. Ma tõesti ei ole rehvivahetuse idikate saavutusi momentvõtmega kontrollinud, aga selle 80 cm võtmega tuleb kahe käega ikka päris kõvasti tõmmata, keharaskust mängu pannes niiet poldid naksuvad. Ja jõudu on mul keskmisest rohkem, olen ka sedasi rattapolte pooleks keeranud. Arvan, et see number võiks olla pigem 300. Minu momentvõti lõpeb 200ga ära juba.

Kuna Sinuga satuvad suhtlema alati lollid, saamatud ja pahatahtlikud inimesed, siis keegi ei keela Sul nõuda (auto kättesaamisel) dünovõtmega kontrolli Sinu juuresolekul, Sa ju maksad selle töö eest.

Mitte alati, aga arukas inimene suudab õppida ikka 1-2 korrast kah.

[Dr.Sci]

Kui Sul on dünovõti ja sa need "miljoni Nm" poldid lahti keerasid, siis järsku avaldad, palju see moment reaalselt oli. Minu autol tuleb aluvelje poldid kinni keerata 180 Nm-ga, kui leiaks kuskilt terasveljed, siis 200 Nm-ga. Ristvõtmega pole lootustki neid lahti saada (Mersul on ka jube sügavad koonusad avadel), selleks on mul u. 80 cm sabaga võti.

Ristvõtmega keeravad rattapolte amatöörid.
Selleks on jah umbes 80 cm sabaga padrunvõti. Ma tõesti ei ole rehvivahetuse idikate saavutusi momentvõtmega kontrollinud, aga selle 80 cm võtmega tuleb kahe käega ikka päris kõvasti tõmmata, keharaskust mängu pannes niiet poldid naksuvad. Ja jõudu on mul keskmisest rohkem, olen ka sedasi rattapolte pooleks keeranud. Arvan, et see number võiks olla pigem 300. Minu momentvõti lõpeb 200ga ära juba.

Kuna Sinuga satuvad suhtlema alati lollid, saamatud ja pahatahtlikud inimesed, siis keegi ei keela Sul nõuda (auto kättesaamisel) dünovõtmega kontrolli Sinu juuresolekul, Sa ju maksad selle töö eest.

Mitte alati, aga arukas inimene suudab õppida ikka 1-2 korrast kah.

Hmmm... ja kui kuskil kõrvalisel teel läheb rehv katki ja üritad varurehvi alla panna ja avastad et kaaasas olevast seltskonnast ka kõige tugevam ei keera varustuses oleva võtmega mutreid lahti?

[Kapten Trumm]

Nii umbes on jah. Enda autos on mul samasugune 80 cm sabaga padrunvõti (nende rattaristide peale ei saa kindel olla).
Minu füüsikamälu ütleb, et kui auto rattapoldid ei käi kinni kõvemini kui 200 Nm, siis see võiks olla meetrise sabaga võti, mille otsale rakendatakse 200 njuutonit ehk 20 kg jõudu? Õige loogika? Need, mida mina lahti olen väänanud, nende peale väidetavalt 600 Nm arendav akumutrikeeraja ei hakanud (tärises niisama ja ei keeranud). Samas see on löökriist ja seal on natuke teismoodi seaduspärasused kui meetrise kangiga väänates.

Olen väntvõlli "käbipolti" mitmel juhul väänanud lahti, need käivad kinni 300-400 Nm-ga, kujutan umbes ette, mis jõudu vaja. Plokikaane poldid, mis käivad kinni samas suurusklassis jõuga mis rattapoldid (100+ Nm) küll erilist jõudu ei vaja, need on võimalik avada tavalise padrunvõtmega, kus jõuõlg on ehk 20 või 25 cm.

Aga kui mõni mõttehiiglane sul poldi 300 Nm-ga kinni keerab ja sul on autos see naljakas originaal-rattavõti (ainus toimiv olen näinud BMW-l), siis ongi - keerad siis võtmel hüpates või kui võti kehv, siis keerad poldil kandid maha või juhtub õnnetus. Selleks, et auto originaal-hädatungraua pealt alla ei tule, tuleks poldid lahti tallata rattad maas ja kui poldid juba keeravad, alles siis tungraud panna. Ja kindlasti tõkiskingad - see autoga kaasa tulev tungraud kannab tungraua nime väga suure mööndusega. Siinkohal jällegi märgin, et pädevad tõkiskingad (mitte need tikutopsi suurused autopoe omad) olid kunagi BMW varustuses, kas ka täna, kahjuks ei tea, sellised päris suured ka kõvast rauast tehtud.

[OLAVI]

... Hmmm... ja kui kuskil kõrvalisel teel läheb rehv katki ja üritad varurehvi alla panna ja avastad et kaaasas olevast seltskonnast ka kõige tugevam ei keera varustuses oleva võtmega mutreid lahti?

Autos on mõistlik omada asjakohast võtit, mis on samas viisakam asi kui kurikas.
Näiteks: https://www.motonet.ee/et/toode/767067/ ... -12-600-mm

[maksipoiss]

Tore pikk vars, aga arvestama pead et jõudu saad rakendada ainult ühe käega. Teisega pead hoidma , et padrunit poldi pealt maha ei keera muidu saad kandid kiirelt ümaraks. Korralik "rist" on tõhusam.

[ahto42]

Miskipärast VAG grupi poldid jäävad rohkem kinni kui teiste markide mutrid.

Kui Sa tabelist vaatad, siis momendid on üsna erinevad. Audil 120 - 160 Nm, Volkaril 120 - 180 vs. Fiat 98 ja Mazdal 103 Nm.
https://blobs.continental-tires.com/www ... s-data.pdf

Tabel tabeliks
Kui töökaaslase 2001a a6'el keeran 140nm kinni(enamvähem käesees, samapikk nm võti ja 80cm sabaga võti) ja kui talv või suvi läbi ja vaja vahetada, siis peab selle 80cm võtmega ikka tugevat jõudu rakendama, et poldid lahti saaks. Enda x-trailil ja naise civicul mutrid ja ei pea pooltki sama jõudu rakendama, kui töökaaslase audiga. Poldid mutrid määritud. Sama jõuga kõik autod. 10+aastat tagasi oli primera mutriga 2m toru vaja, aga siis teadsin, et ahv oli rehve vahetanud, Sõpruse silla all sai tookord vahetatud.

[logistik76]

Pigem ikka ei keera selle pika varrega poldi kante maha. Korralik (masinkeeraja) padrun, kui velg võimaldab, siis lühike padrun mitte pikk ja keerata võimalikult risti poldi teljega. Kapteni märkus originaal tungraudade saast olemise kohta on asjakohane, need on reeglina tõesti saastad. Nii mõnigi masin on üritanud vaatamata rakendatud käsipidurile ja tõkiskingadele ikka tungilt maha kukkuda, seda eriti libedal või kruusateel tegutsedes.

[davidsoniharald]

Autos on mõistlik omada asjakohast võtit, mis on samas viisakam asi kui kurikas.
Näiteks: https://www.motonet.ee/et/toode/767067/ ... -12-600-mm

Tore pikk vars, aga arvestama pead et jõudu saad rakendada ainult ühe käega. Teisega pead hoidma , et padrunit poldi pealt maha ei keera muidu saad kandid kiirelt ümaraks. Korralik "rist" on tõhusam.

Mul on just selline motoneti vars kodus ja sinna peale võib astuda ja hüpata ja mida iganes teha, kuue kandilise padruniga ei ole siiani midagi maha libisenud. Keeratud on absoluutselt kõike, alates väntvõlli rihmaratta poldist kuni vene rasketehnika rattamutriteni. Sõiduauto ratastest rääkimata.

[paalberg]

Ega see liigendvõti nüüd ka kõige lollikindlam asi ole aga eks see olene loomulikult tootjast ka aga mul oli just üle-eelmisel talvel ka üks selline veljepolt, mis ei tahtnud hästi lahti tulla. Need nõukogudeaegsed kusagilt belarussi tööriistakastist pärit padrunvõtmed kippusid järjepanu purunema või siis nende sabad keerdu minema aga ega siis ei jäänudki muud üle kui autoremonditöökotta siirduda. Autoremonditöökoja meistrimees otsis siis oma suruõhuga mutrikeeraja lagedale ja asus põristama, põsistas mis ta seal põristas aga lahti ta seda veljepolti suruõhuga ei põristanudki kuigi iseenesest tundus selline soliidsem keeraja ja ka kompressor seal järel olema. Egas midagi, otsis siis oma pika varrega liigendvõtme lagedale ja proovis sellega kangutada, võttis veel jala või jalad ka appi kuni ühel hetkel see liigendvõti tal liigendist purunes ja veljepolt jäi ka sellel korral lahti keeramata. Mis te arvate, kuidas meistrimees siis viimaks selle lootusetult kinnioleva veljepoldi lõpuks lahti sai?

[maksipoiss]

Mul on just selline motoneti vars kodus ja sinna peale võib astuda ja hüpata ja mida iganes teha, kuue kandilise padruniga ei ole siiani midagi maha libisenud. Keeratud on absoluutselt kõike, alates väntvõlli rihmaratta poldist kuni vene rasketehnika rattamutriteni. Sõiduauto ratastest rääkimata.

Järelikult sul ei ole poldid piisavalt kinni olnud. Mul korra olid flantsi poldid nii kinnipaakunud , et ei keeranud selle varrega emmigi lahti.

[Welber]

Hmmm... ja kui kuskil kõrvalisel teel läheb rehv katki ja üritad varurehvi alla panna ja avastad et kaaasas olevast seltskonnast ka kõige tugevam ei keera varustuses oleva võtmega mutreid lahti?

Siis on kolm võimalust:
1. Kui rehv on velje pealt maha tulnud ja/või rehvis mitte auk vaid pikem vigastus, siis kutsud autoabi. Kui Sul on esindusest ostetud uus auto või superkasko, siis on see tavaliselt (1 kord aastas?) tasuta.
2.Kui rehv on veljel, auk ei ole suur (kunin 6mm), pöial ei kasva keset peopesa, siis on sellisest komplektist kasu:
https://www.raunex.ee/item/?code=3070810
3. Kui auku ei suuda leida või on mingi muu põhjus, miks eelmainitud komplekti kasutada ei saa, siis lased rehviparandusvahtu ja pumpad kompressoriga täis. Vahuga on muidugi selline jama, et ükski rehviparandaja seda rehvi töösse võtta enam ei taha.
https://fixus24.ee/toode/MTA0LTAwMDcxMg ... aht-500ml/
PS. Tooted on valitud suvalised, valik tuleb igal ühel ise teha.

[Kapten Trumm]

Tore pikk vars, aga arvestama pead et jõudu saad rakendada ainult ühe käega. Teisega pead hoidma , et padrunit poldi pealt maha ei keera muidu saad kandid kiirelt ümaraks. Korralik "rist" on tõhusam.

Ei ole õige. Kui see on komplekteeritud kvaliteetse padruniga, siis ei libise kuhugi, saab keerata kogu keha jõu ja kahe käega. Riistade ostmisel muidugi vaadata hinda ka ja seda, et kroom-vanaadiumterasest ikka asjad oleks (saastamarketites on mõnikord drop forged ka näha).

Minu garaazis on suht palju riistu pärit Tööriistamarketist, vähemalt minu kasutuskommete juures pole midagi katki läinud ja padrunitega olen teinud ka seda pattu, et aegajalt olen neid kasutanud aku- või suruõhukeerajaga. Kui natuke teha, ei juhtu midagi. Pole raatsinud endale löökpadrunite komplekti seotada. Ja eks päeva lõpus loeb ka hinnanumber.

[Kapten Trumm]

Ega see liigendvõti nüüd ka kõige lollikindlam asi ole aga eks see olene loomulikult tootjast ka aga mul oli just üle-eelmisel talvel ka üks selline veljepolt, mis ei tahtnud hästi lahti tulla. Need nõukogudeaegsed kusagilt belarussi tööriistakastist pärit padrunvõtmed kippusid järjepanu purunema või siis nende sabad keerdu minema aga ega siis ei jäänudki muud üle kui autoremonditöökotta siirduda. Autoremonditöökoja meistrimees otsis siis oma suruõhuga mutrikeeraja lagedale ja asus põristama, põsistas mis ta seal põristas aga lahti ta seda veljepolti suruõhuga ei põristanudki kuigi iseenesest tundus selline soliidsem keeraja ja ka kompressor seal järel olema. Egas midagi, otsis siis oma pika varrega liigendvõtme lagedale ja proovis sellega kangutada, võttis veel jala või jalad ka appi kuni ühel hetkel see liigendvõti tal liigendist purunes ja veljepolt jäi ka sellel korral lahti keeramata. Mis te arvate, kuidas meistrimees siis viimaks selle lootusetult kinnioleva veljepoldi lõpuks lahti sai?

Löökriist ongi kinnijäämud asjade lahtisaamisel perspektiivikam kui jõuga väänamine. Lihtsalt auto pagasnikus neid tavapäraselt ei leidu, kui vaja on.

[Sam Beaver]

Mis te arvate, kuidas meistrimees siis viimaks selle lootusetult kinnioleva veljepoldi lõpuks lahti sai?

Keeras polti nõksukese veel kinnipoole, et polti liikuma saada ja siis juba lahti? Suuremal osal juhtudest see trikk töötab. Üks võimalus veel on võtta tavaline lühike L-saba (või rattarist), korralikult ära toestada et padrunit poldi pealt maha ei käänaks ja siis kasutada suuremat kummihaamrit.

Olemas on ka vigur mida nimetatakse "momendikordisti."

[paalberg]

Keeras polti nõksukese veel kinnipoole, et polti liikuma saada ja siis juba lahti? Suuremal osal juhtudest see trikk töötab. Üks võimalus veel on võtta tavaline lühike L-saba (või rattarist), korralikult ära toestada et padrunit poldi pealt maha ei käänaks ja siis kasutada suuremat kummihaamrit.

Olemas on ka vigur mida nimetatakse "momendikordisti."

Tegelikult ksf. TALUPOEG TALUJA andis juba privaatsõnumi teel õige vastuse ära. Ma loodan, et ta ei pahanda kui ma selle nüüd siin uuesti ära toon.

...tuleb lüüa suurema haamriga otse pähe. Poldi ja haamri vahele tuleb panna vahendaja, ehk siis mingi lindipolt, ümarmaterjal. Annad laksu pähe ja annabki pisut järgi.