Demograafia

[Smith]

Ja ei ole see lastesaamine nüüd ka nii kallis, nagu teinekord kurdetakse või ettekäändeks tuuakse. Jah, mähkmed ja pidevalt uuendamist vajavad titeriided maksavad midagi tõepoolest, aga lastetoetused katavad selle enamvähem ära. Titevankrid ja turvatoolid oleme kõik ostnud vähekasutatuna, aga seetõttu mitu korda poehinnast odavamalt. Pealegi – need siiski ühekordsed investeeringud.

See on sama jutt nagu see, et võtaks kutsika või kassipoja (võrdlus on kohatu, ma tean). Lapsed kasvavad suureks ja suurenevad ka kulutused - telefonid, arvutid, mopeedid jne.
Mulle on paar akfi “puid alla pannud” nende põhjenduste eest, aga me siiski tahame oma lastele parimat. Mina olen 34 aastane ja alg- ning põhikoolis käisin vaestel 90ndatel : tossud ja dressid tulid turult ning ülejäänud riided kaltsukatest. Samas oli siis erinevalt enamuses NSVl’i ajast piirid lahti, ning jõukam osa kandis NIKE originaaltosse jms.
Minul isiklikult on mitmeid väga heal järjel sõpru kellel on see ebavõrdsus meeles ja 1 või 2 last põhjusel, et saaks selle võrra paremat elukvaliteeti väiksemale hulgale lastele tagada, eriti suurlinnades. Olen vägagi Fucsiga nõus: eluase (eriti tekib probleem alates kolmandast), majanduslik kindlus on argumendid. Jah, kindlasti on muid probleeme, aga elame ülimalt kapitalistlikus tarbimisühiskonnas ja julgen väita, et osa lapsi (just kolmandaid-neljandaid) jääb sündimata majanduslikel põhjustel. Meie läänelikus ühiskonnas on ebavõrdus suur ja inimesed võrdlevad end majanduslikel skaaladel, elaks kõik ühtemoodi kehvasti siis küllap sünniks ka rohkem lapsi. Töö tõttu näen ka neid Trummi poolt “magistritibideks” tituleeritud kolleege: kähku äärmisel juhul üks laps ja ruttu tööle tagasi, muidu ronib keegi karjääriredelil minu pulgale. Naiste haridust tõesti piirata ei saa, see on lihtsalt paratamatus ja tuleb muudel rinnetel rohkem pingutada, et muutust saavutada. Demograafia asemel maksuküüruga tegeleda ei ole minu arvates õige mõte. Sündivusele võiks ka muidugi üldse käega lüüa, aga räägime siis ka ausalt , et tuleb hakata türklasi sisse vedama nagu sakslased ning lõpetame selle lapsevanemate vaenuliku pensionisüsteemi, riigikaitsemudeli jms.

[slider]

tore laps
https://duoplay.ee/382/wremja?ep=6

[2korda2]

Statistilist seost naise esimese sünnituse ea ning sündimuskordaja vahel pole siiski minu teada õnnestunud tõestada, kuigi intuitiivselt tundub, et peaks nagu olema selline seos.

Siiski-siiski, näiteks siin on konkreetne seos välja toodud:

RESULTS
In both countries, the sooner a woman experiences her first birth, the more children she
will have, and the youngest first-time mothers resist the norm of a two-child family.
However, a higher quantum of fertility does not correspond to a rapid rhythm of
childbearing. Adolescent mothers have their subsequent children at wider spaced
intervals which, coupled with a higher number of children, lengthens their reproductive
career.

Muidugi, siin omistatakse koduvalt noorele emale nimetus "nooruk" - viidates justkui mitteküpsele naisele.

[Kriku]

Aitäh!

Adolescence = vanus 10 - 19. Puhtalt kirjeldav termin.

[Rebane11]

Ma pole sellesse teemasse eriliselt süvenenud. Sest mind see eriti ei puuduta- ma ei kvalifitseeru.
Esimesed 3 last sai laulva revolutsiooni taustal tehtud, siis nende ajal paljulastelistele peredele mingeid erilisi soodustusi polnud. Ja kui tekkisid viimased 2 last, siis vanemad lapsed olid juba oma elu peal ja hetkel olen vaid 2 alaealise lapse isa. Kasvavad nad kõik ja raha pole nende ilma sündimises küll mingit rolli mänginud.
Ringide, trennide ja muu mudru hulk ei määra lapse tulevast edukust. Mul on 2 magistrit ja doktorant vanemast satsist, maakoolis oma haridusteed alustanud.

[Kilo Tango]

... Kasvavad nad kõik ja raha pole nende ilma sündimises küll mingit rolli mänginud.
...

Mul on sinu üle hea meel. Tubli, istu viis. Kahjuks aga on riikliku pereplaneerimise ja demograafiliste trendide juhtimise sisukohast igaühe isiklikud näited täiesti ebaolulised.

[Rebane11]

Nende noorte naiste ja meeste seisukohalt siis, kes ei tegele ja raiska oma elu ja aega järglaste tegemise peale vaid mõtlevalt suuremalt. Riiklikult, globaalselt.

[Kilo Tango]

Nende noorte naiste ja meeste seisukohalt siis, kes ei tegele ja raiska oma elu ja aega järglaste tegemise peale vaid mõtlevalt suuremalt. Riiklikult, globaalselt.

Anna andeks, aga see on natuke rumal haukumine vale puu all. Sa ei saa iga inimese pähe trügida ja seal nuppe tuunida, et nad hakkaks rohkem lapsi tahtma. Inimesed on lihtsalt sellised nagu nad on. Sa saad neid mingite hoobadega mõjutada ja majanduslik hoob on nende hulgas väga oluline.
Mujal maailmas on teatavat edu saavutatud ainult kasutades erinevate meetmete komplekse. Aga ei saa öelda, et üks või teine meede ei toimi, sest "minu jaoks ca. 30 aastat tagasi ei olnud see oluline". IMHO on see loll argument. Sinu jaoks siis ei pruukinud see oluline olla, aga oleksid sa täna noor, mõtleksid vbl. teistmoodi.

[_dumbuser_]

Sa saad neid mingite hoobadega mõjutada ja majanduslik hoob on nende hulgas väga oluline.

Palju seal Indias siis see majandus on ? Või Aafrikas ? Need sigivad nii, et ei jõua keegi iial neid kokku lugeda.

[Walter2]

Eelmainit riikides on maj.hoob seepärast oluline, et kuna raha ja vahendeid majandustegevusega tegeleda pole siis tuleb oma aega muud moodi sisustada...

[Kilo Tango]

Sa saad neid mingite hoobadega mõjutada ja majanduslik hoob on nende hulgas väga oluline.

Palju seal Indias siis see majandus on ? Või Aafrikas ? Need sigivad nii, et ei jõua keegi iial neid kokku lugeda.

Jama jutt. Indias on rahvastikupüramiid juba praegu alt kitsenev. Ehk siis praegu on Indias sündimas esimene põlvkond, mis on sama suur, kui nende vanemate põlvkond. Järgmised põlvkonnad saavad olema juba väiksemad. India tipp tuleb kätte ca. 2050-2060 paiku.
https://www.populationpyramid.net/india/2020/
Aafrika ei ole homogeenne keskkond. Aafrikas on piirkondi, mis on rikkamad, kui Stockholmi keskmine ja kus rahvastik väheneb juba praegu. Vaesust on seal muidugi ka. Juurde tuleva rahvastikuga maad on enamasti vaesed agraarpiirkonnad, kus lapsed on sisuliselt pensionisamba eest. Näiteks Lõuna-Aafrika piirkonna rahvastik on juba stabiliseerumas: https://www.populationpyramid.net/south-africa/2023/

Enne kui demograafia teemal plärtsuma hakata tasub natukenegi fakte vaadata. Samuti soovitan vaadata Hans Roslingi esinemisi (youtubest saadaval).

[Smith]

Palju seal Indias siis see majandus on ? Või Aafrikas ? Need sigivad nii, et ei jõua keegi iial neid kokku lugeda.

Kas Indias isiklik jõukus kasvab , kui sa lapsi ei saa? Pigem vastupidi. Meil on kindlasti ühe perekonna liikme kohta jõukus seda suurem, mida vähem sul lapsi on. Naisterahvas :
Üks saab 22 esimese lapse, teisest tuleb “magistritibi” ja teeb sellal karjääri. kes teenib 30selt või 40selt rohkem ja kelle pension saab suurem olema (2 sammas jms), magistritibil või noorelt sünnitajal? Meestega kusjuures täpselt sama lugu, kellel on 30selt reisimiseks rohkem raha, noorel isal või “elunautlejal” ?

Vaeste riikide demograafiat pole mõtet arenenud lääneriikide omaga võrrelda. Lastetus on meil selge majanduslik eelis, seal mitte.

[Runkel]

Üks saab 22 esimese lapse, teisest tuleb “magistritibi” ja teeb sellal karjääri. kes teenib 30selt või 40selt rohkem ja kelle pension saab suurem olema (2 sammas jms), magistritibil või noorelt sünnitajal? Meestega kusjuures täpselt sama lugu, kellel on 30selt reisimiseks rohkem raha, noorel isal või “elunautlejal” ?

Need hedonistid panustavad siiski. Kui nad teenivad rohkem kui lapsevanemad, siis seda rohkem. Tasuta või peaaegu tasuta lasteaia ja kooli eest maksavad maksutuludega nende perede eest, kellel lapsi on. Mida rohkem lapsi, seda rohkem suhteliselt panustavad. Kui palju suurpere oma laste koolituse eest maksab rohkem hedonistist? Üks saab teenust, ja Eesti kool on üks parimaid maailmas, teine ei saa.
"Tasuta" kõrgharidus meeldib mulle vaatamata tasuta asjade põlgusele seepärast, et see on mu meelest väga kõva meede ebavõrdsuse ja kihistumise vastu. Raha roll jääb õnneks väikeseks. Iseasi, kuidas see tasuta asi ülikoolidele igapäevase majandamise mõttes meeldib. Segasüsteem - omad tasuta, võõrad (väljastpoolt Eestit) tasuga nihutab huvi võõrastelt omatulu teenimise poole kallutama. Võõrale pakud jällegi võõrkeelset haridust - nokk kinni, saba lahti.

[Rebane11]

. 30 aastat tagasi ei olnud see oluline". IMHO on see loll argument. Sinu jaoks siis ei pruukinud see oluline olla, aga oleksid sa täna noor, mõtleksid vbl. teistmoodi.
[/quote]
Mu pesamuna saab kuu aja pärast 10 aastat turjale. Mis puutub siia minu vanus? Ma olen 60, mul on 3 kõrgelt haritud last - tütar ja 2 poega. 35, 31 ja 26 aastat vanad. Ma pole vanaisa. Mis papp siis võiks neid liigutama panna?

[Väino]

... Mis papp siis võiks neid liigutama panna?

See, kes paari paneb.