Ei, seda ma ei pea õigeks. Need, kes on ise lastetud, kuid on üles kasvatanud võõrad lapsed, ei peaks pensionist ilma jääma.
Seda ma ju ütlesingi, et laste arv (ei tee vahet kas bioloogilised või lapsendatud) mõjutab pensioni suurust,
jätsin vaid mainimata, et positiivselt. Eeldasin, et on iseenesestmõistetav.
Päriselt kõrget lisaväärtust loovad töötajad (muuhulgas tihtipeale ka pereelu ohvriks toovad tippspetsialistid/juhid) aga hakkavad sellise maksu-triangli peale lihtsalt lahkuma.
Kui inimesed Eestist otsa saavad (pole keda juhtida enam), panevad need ennastohverdavad tippjuhid enda järel tule kustu ja lähevad
sinna kus on keda juhtida.
Ma näen siin paraku kindlat suundumust, kus riik justkui peaks hindama oma kodanike AINULT laste arvu järgi.
Ei , riik peaks hakkama laste arvu alles hakkama arvesse võtma, siiani seda ju praktiliselt ei tehta. Vähem lapsi , suurem pension.
Vähem lapsi - parem elukvaliteet ja paremad šansid panga silmis.
Võtaksin enda suu koomale, kui praegune valitsus oleks hetkel tehtavate otsuste jaoks inimestelt mandaati küsinud (abieluvõrdsus, lastetoetuste
vähendamine jms), aga ei küsinud. Minu arvates vaadatakse otsuseid tehes maksimaalselt üks valimistsükkel ette, pikast plaanist pole juttu.
Demograafiat pikemas plaanis kas valimisprogrammides üldse käsitleti ?
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Ei mäleta, et valitsused laenu võtmisele valimistel mandaati oleks selgelt küsinud. Mandaati on vahva küsida maksusoodustustele, maksude vähendamisele ja madalatele riiklikele hindadele. Ka mulle meeldib see, kuid see tuleb finantseerida tõenäoliselt laenudega.
Küllap siis on mitmeid kordi märgitud, et sündimuse kasv on väga paljudest mittefinantsilistest teguritest mõjutatud. Keeruline on hinnata, miks sündimus võib suureneda nt sõjaajal, kui keskkond on kõike muud kui soosiv. Võib-olla tunnetus, et enam hullemaks minna ei saa, tulevik on igal juhul helgem?
Rumkel, pigem ikka seetõttu,et meespool (ka naispool) tunnetab,et elu võib otsa saada. Meestele on siiski sisse kodeeritud järglaste tungiv soov ehk kui ma siit ilmast lahkun, siis jääb minust maha keegi,kes mu geene edasi kannab. Ei ole kahjuks lugemismaterjali viidet aega otsida.
Täna Ukrainas abiellutakse ja tehakse ka lapsi sõja oludes - eks sõda toob teatud mõttes esile ka mingit romantilist ideaali. Kergem sõtta minna kui tead,et naine kodus ootamas, võibolla paksuks ka tehtud.
LupusII kirjutas: ↑15 Mai, 2023 20:00
Tulevik teeb natuke kõhedaks. Eelmisel aastal sündis Viljandimaal 350 last .25 aastat tagasi igal aastal ümmarguselt 1000 või natuke rohkemgi. Vaatan kuidas ehitatakse uusi lasteaedu ja olemasolevaid suuremaks ... Tegelikult on natuke kõhe sest see on selline auk mida me ise enam künkaks ei pööra.
1000 elussündi 1997.a Viljandi Maakonnas? Nalja teed?
2022.a oli Viljandi Maakonnas 352 elussündi.
1997.a sündis Viljandi Maakonnas max. 650-680 last.
Viljandi perekonnaseisuameti juhataja Sirje Tamme andmetel sünnib Viljandimaal sel aastal sadakond last vähem kui eelmistel aastatel. Praegu on registreeritud 526 vastsündinut.
“Meil puuduvad praegu detsembri andmed, aga aasta lõpuks sünnib lapsi kokku umbes 550,” räägib Sirje Tamm. “See on viimase kümne aasta kõige väiksem hulk vastsündinuid.”
Õhtulehe artikkel aastast 1998.a https://www.ohtuleht.ee/32137/titevaene-aasta
Smith kirjutas: ↑16 Mai, 2023 13:44
Seda ma ju ütlesingi, et laste arv (ei tee vahet kas bioloogilised või lapsendatud) mõjutab pensioni suurust, jätsin vaid mainimata, et positiivselt. Eeldasin, et on iseenesestmõistetav.
See on kaugel sellest, et olla iseenesestmõistetav.
Kõik siin ilmas on tasakaalus või otsib tasakaalu. Kui ühele osale elanikkonnast pannakse peale koormis teise osa elanikkonna hüveks, tuleb see kuidagi tasakaalustada. Seega on igati loogiline, et pensionihüve saavad endale lubada ainult need, kes on panustanud lastetusmaksu, ehk nagu siin öeldi - “rahvusliku jätkusuutlikuse maksu”, ja lapseomanikud kaotavad õiguse pensionile. See on täielikult vastavuses püstitatud eesmärgi ideega - suurendada laste arvu. Kui üks laps on juba toanurgas valmis tehtud ja pension sellega kaotatud, tekib võimas stiimul neid lapsi konveiermeetodil veel enam tootma hakata, et oleks palju pensionisambaid, sest lastele on seaduslikult pandud kohustus oma vanemaid ülal pidada. Millest tulenevalt ma ei olegi nõus sellega, et need lastetud, kes teiste lapsi üles kasvatavad, samuti oma pensioni kaotaksid. Nemad lastetutena “rahvuslikku jätkusuutlikkusse” makse panustades peaksid oma pensioni säilitama.
Seaduslikult pandud kohustus vanemaid üleval pidada- naerukoht.
Elatisraha on ka seadusega pandud kohustus, on inimesi kes on mölakad ja lihtsalt ei maksa, ei aita sel juhul ka kohtutäiturid ega juhiloa või relvaloa äravõtmine. Pluss seltskond kel tõepoolest endalgi midagi hinge taga pole.
Smith kirjutas: ↑16 Mai, 2023 13:44
Ei , riik peaks hakkama laste arvu alles hakkama arvesse võtma, siiani seda ju praktiliselt ei tehta.
Võta nüüd ette riigieelarve ja pane kirja, milline osa sellest jookseb täiesti otse (vanemapalk, laste- ja peretoetused jne) või kaude (haridus, tasuta arstiabi jms) laste suunas. Seejärel leia mulle 3 riiki, mille eelarvest moodustavad analoogsed kulud Eestiga võrreldes suurema osa.
Sul vist ei ole olnud pikemat kokkupuudet teiste (arenenud) riikidega/nende kodanikega. Sa püüa teha ameeriklasele selgeks, et lapse sünni puhul plekib riik 1,5aasta jagu vanema palka ja vanematel on laste pealt igal aastal täiendavad puhkepäevad võimalik välja võtta ja väikelapse vanemal on õigus ise määrata oma puhkuse aega ja ...
Või selgita britile kuidas sünnitusjärgsel puhkusel oleva vanema töökoht peab 3 aastat säilima ja tööle naasmisel tuleb tagada sama palk (või kui analoogset tööd tegevad kolleegid on vahepeal saanud palka juurde, siis tuleb ka tööle naasval palk samale tasemel tõsta).
Seejärel selgita sakslasele, et kolmelapselisele perele plekib riik ilma igasuguste tingimusteta/piiranguteta üle poole keskmisest palgast.
Selles asjas on akf 2korda2-l õigus. Ma kunagi rääkisin sellest ühe Hollandi ärimehega (peab väikest ventilatsioonikraami tehast) ja tema ütles, et nende riik ei saa endale midagi sellist lubada. Ja see käis vanemapalga kohta, ammu enne viimast toetuspaketti, mille üle praegu vaieldakse.
Minu poolt varasemas postituses viidatud uurimistöödes on mõlemas kenasti välja toodud, et riikide võrdluses on konkreetseid meetmeid raske võrrelda, kuna sõltub ka kogu muust taustsüsteemist.
Hollandi osas on tõesti huvitav, et nad otseste kulutustena investeerivad pigem tagasihoidlikult, kuid nende keskmine sündivus on Euroopas üle keskmise (riikide võrdluses).
2korda2, veelkord, täiesti poolt, et vaja on saada sünnitama lastetud ja 1-lapsega pered, kuid see ei peaks olema vastu vastandatav 2+ lastega perede suhtes. Seda on öeldud nii nimetatud artiklites kui ka intervjuudes Allan Puuri poolt, et lastetoetused vajaksid nagunii indekseerimist, sest muidu see kõik käibki valimiste tempos siis kui parasjagu kasulik on sellest rääkida, aga väärtus ise devalveerub ja koatab seega poliitikameetmena mõtte.
Täna kuulume oma poliitikameetmetega pigem Rootsi/Norra poolele, samas tunduvad meie oludes rahalised meetmed siiski kõige lihtsamini rakendatavad poliitika tegemisel, ühtlasi on sellised radikaalsed sammud end tõestanud (vanemahüvitis, sünnijärjestuse kiirendamine, perehüvitis). Muudel puhkudel on leitud nii Eestis kui mujal seda, et poliitikameetme ja sündivuse vahel võib esineda seos, kuid samas see ei ole järjepidev või on seos liiga nõrk.
Inglismaa näide - mul naise väga hea sõbranna elab Inglismaal, seal 2 väikelast ning ütlebki, et on raske, väga raske - lasteaiakohad jne maksavad sisuliselt summa, mida ta tööle minnes teeniks. Nüüd ongi nii kujunenud, et naine on juba 7 aastat kodune (lapsed 7 ja 5). Oleks mehel kergem jätta seal oma ärid, siis tuleksid üldse Eestisse.
Prantsusmaa näide - mul hea sõbranna abielus prantslasega ja elavad Prantsusmaal, sai hiljuti just teise lapse ning ütleski, et ei kavatse oma lastega seda teha, et 3-kuuselt päevahoidu (ühtlasi tähendab see kohest rinnast võõrutamist jms), on ülemusele ka seletanud, et Eestis on võimalik vähemalt 1,5 aastat tasustatud puhkust ning võimalik kodus olla 3 aastat. Eelmise lapsega vahetaski töökohta seetõttu - tavapäraselt naised, kes tahavad lastega kauem kodus olla, kaotavad töö. Kuna ta on (rohe)energia sektoris väga tugev spetsialist, siis on ta väga nõutud ja hetkel saavutas ülemusega kokkuleppe (ütleski otse välja, et läheb konkurendi juurde). Aga üldiselt on ta seda mitmel korral välja öelnud, et kuna ta Eestist pärit, siis tema jaoks on selline asjade korraldus seal üsna kurb.
Inglismaa näitel see kindlasti sündivusele hästi ei mõju. Prantsusmaa puhul, kus sündivus Euroopa keskmisest peaks parem olema, hoiab sündivust kõrgemal ilmselt tugevalt moslemite jms kogukonnad - nt kui Rootsis rakendati samasugust süsteemi nagu meil täna Eestis, et kui 30 kuu jooksul saad järgneva lapse, siis jääb vanemahüvitisena alles sama palk, kasutasid seda pigem Rootsi naised ise, aga mõju ei avaldanud see immigrantidele (Ainsaar).
Eestis on kindlasti lisaks oluline vaadata regionaalset tausta, lasteaedade korraldus on jäetud KOVide tasemele, mis tähendab teenuse suuri kääre eri piirkondade vahel, kokkuvõttes võib väikelinnades või maaasulates rahaline toetus olla paremini kasutatav kui mingi avalik teenus, nt parem lastehoid või huviringi toetus (maal lihtsalt pole selliseid huviringe), mille asemel saab pere ise oma lapse/laste vajadusi rahuldada.
Sorry, kogu selle senise vastandumise (1-2 last vs 3+) valguses jääb mulle mulje, et see on tahtlikult tekitatud probleem. 3+ vanemad ei seisnud kuidagi ees sellele, et tõsta ka 1-2 lapsega perede toetuseid (lastetoetuste eesmärk on leevendada kulusid, mis lastega kaasnevad). Pigem on mul küsimus, et täna tõstame aastas kaitsekulusid 400 miljonit, oludes, kus relvade ja laskemoona hinnad ja saadavus on sõja tõttu ikkagi oluliselt piiratum ja kallimad, kuid me ei küsi, et miks meil eelmise kümnendi alguses Kaitseväe laskemoona ladudes ja võimetes tühjus haigutas, kuigi siis oleks asju saanud oluliselt odavamalt teha. Ja palju see Eesti Energia laen meile täna maksma läheb, palju me üldse kaudselt elektri ekspordist võitsime (oma rahvas tagus kinni turuhinna, samas kui EE strateegiline eesmärk peaks olema elektrienergia tootmine riigi vajadusteks. Läheb küll kaugele, aga mulle tundub, et väga vales kohas on see eelarve meil kaldu...
Mina olen nende toetuste teemal saanud rääkida järgmiste riikide kodanikega:
Grusiin (polnud kunagi Eestis käinud) - Teil siis naised ei käi tööl, jah?
Lätlane, soomlane, rootslane - kõik olid kursis, et meil on toetused suured aga olid üllatunud kui suured/laiapõhjalised.
Sakslased - kas selleks kogutakse mingite eraldi maksudega raha?
Britid - meil selliseid toetusi pole võimalik maksta!
Ja lõpeks Eestisse tööle asunud:
Argentiinlanna (pärast kahekuulist siin töötamist) - you're fucking kidding me?! pärast viidetega tutvumist: where are all the children?!
Iraanlanna (pärast aastast siin töötamist) - jah, ma olen kuulnud küll sünnitus- ja lapsepuhkustest. Kas mina ka saaksin, kui mul siin laps sünniks? Tänaseks on ta abiellunud eestlasega, lapsi veel pole. Töötanud aastaid siin keskmisest kõrgema palga peal.
HeiniR,
loomulikult ei olnud lasterikkad pered vastu ka vähesemate lastega perede toetuste tõusule. Kust selleks aga vahendid võtta?!
Minu jaoks oleks oluliselt lihtsam ja tõhusam lahendus kui lasterikka pere toetus üldse ära kaotada ja sellest vabanevate vahenditega tõsta lastetoetusi. Ongi kõik. Lapsed oleks riigi poolt võrdselt koheldud. Kui üldse, siis mina differentseeriks lapsetoetusi pigem ema vanuse järgi (noorematele rohkem).
Laste pealt täiendava TM-vaba miinimumi pakkumine oli ka mõistlik meede - niisama kodus passivad ja toetuste pealt elajad sellest midagi ei võitnud aga need, kes ikkagi pere kõrvalt ka tööl käisid said lisatuge.
Lihtsalt kommentaariks: Eestis on tööhõive naiste seas peale vanemahüvitise lõppu või hiljem Euroopa mõistes pigem väga hea, probleem pigem kuni 3. eluaastani.
Norras rakendati näiteks ka süsteemi, kus vanem sai valida, et päevahoiu/lasteaia asemel on lapsega ise kodus ning saab selle eest vastava summa, mis oleks ka tegelikult hea variant, riik/KOV hoiaks ehk kokku ebamõistlike lasteaiakohtade tekitamise pealt, kuid maksaks selle eest summa lapsevanemale endale. Kehtiks see ju piiratud perioodi jooksul.
Miks aga 3+ peredele lisatoetus tehti? Üheks ametlikuks põhjuseks just vaesusrisk (vaesusrisk minu arvates võrdub ka valikuga, kas olen täna nõus oma heaolust /elustandardist lisanduva lapse mõistes loobuma). Lisaks võiks öelda, on tegu niiöelda emadele/isadele tervise kompensatsiooniga - laste puhul ei võrdu 1+1+1=3, vaid iga lisanduv laps tuleks korrutada koenfitsendiga. Aga kui see nii vale investeering on, siis võib tõesti ära võtta. Eks selle madina saatel on 3+ lastega peredele nagunii juba imagoloogiliselt vesi peale tõmmatud, niipalju siis riigi väärustest...
Ei, seda ma ei pea õigeks. Need, kes on ise lastetud, kuid on üles kasvatanud võõrad lapsed, ei peaks pensionist ilma jääma.
