Soomusvesti valimine

[Trips]

Plaadid ise on standalone IV klass, vest ilma plaatideta on III+ klass.
Tavaline m855/SS109 mm plaadist läbi ei läinud.

Parandus, plaadid ise ei ole SA IV klass, Norra vest koos plaatedega on IV klass. Seda on näha üleval olevatel piltidel.

Kiri esmesel pildil elik plaadil: Threat level NIJ-IV, mida iganes see ka ei tähendaks
Jah muidugi kasuta koos .... body armour.
Nagu ma eelpool kirjutasin, siis 5,56 mm M855/SS109 padruni kuul plaadist (ilma vestita) läbi ei läinud. Muidugi ei vasta see mil spec katsetustele

[Drax]

Kiri esmesel pildil elik plaadil: Threat level NIJ-IV, mida iganes see ka ei tähendaks

Tähendab seda, et õigesti kasutatuna annab plaat kandjale Level IV kaitse. Ja sellele eelnev lause tähendab, et kasutada vaid koos Cato Ringstad vestiga. Kokkuvõttes: koos vestiga (in conjunction with ehk ICW) kasutatuna annab Level IV kaitse.

EDIT: Level IIIA kaitseklass käib vesti enda kohta.

[Trips]

Kiri esmesel pildil elik plaadil: Threat level NIJ-IV, mida iganes see ka ei tähendaks

Tähendab seda, et õigesti kasutatuna annab plaat kandjale Level IV kaitse. Ja sellele eelnev lause tähendab, et kasutada vaid koos Cato Ringstad vestiga. Kokkuvõttes: koos vestiga kasutatuna annab Level IV kaitse ja üksikult (ilma vestita) Level IIIA.

Kiri pildil kaks on kiri vesti seest, vest ise on IIIA.
Minu viga, oleks pidanud kirjeldused juurde panema.

[Leo]

Akf Chupacabra jutt on õige - meditsiiniteenistus registreerib neid, kes on vigastada saanud.

Kui keegi saab tabamuse kaitsevahendisse, siis SOP järgi läheb võimalusel sidumispunkti vms kohta ülevaatusele ja sealt edasi meditsiinilogistikasse või üksusesse tagasi. Norra vest on suhteliselt sama, mis Soome M05, ehk alusvest kaitseb killu (Soomes silu ehk sirpaleliivi) ning koos kõvade plaatidega vintpüssi kuuli eest (lusu ehk luotisuojaliivi). Kuuliplaaditaskud on 25 x 30 senti ja sinna saab põhimõtteliselt toppida millise iganes kõva plaadi ja neid liigub nii III, III+ kui IV. Vesti ja kiivrit, mida on raske või vastik kanda, hakkavad võitlejad varsti maha jätma.

Tegelikult on kaitsevahendite olemasolu oluline lisaks isiklikule tasandile ka juhtkonnale, sest siis on lihtsam teha plaane, kui palju X üksus Y varustusega kaitses või rünnakul vajaks mediväkki ja täiendusi? Seegi on vaja kuhugi planeerida ja valmis panna ning kui seda ei ole, siis on vaja musti kilekotte oma kaotuste matmiseks ehk emad ja lesed nutavad ning rahvamajandus on miinuses. Arenenud riikides jälgitakse väga hoolikalt kaitsevahendite kandmist, tuttavad jänkid on rääkinud, et neil läheb isegi töövõime kaotuse kompensatsioonidega jamaks, kui võitleja saab vigastada ja tuleb välja, et ei olnudki kaitsevahendit, kuigi kästi kanda. Tänapäevane nägemus on, et killuvest ja kaitsekiiver alati, kui on oht midagi pihta saada ja siis vastavalt vajadusele kuuliplaadid peale. Operaatorite järgi ei ole mõtet joonduda, nendel on oma ladu ja käsud, kuidas olla. Iga operaatori väärtus on armeele nii kümme korda suurem tavalisest võitlejast, sest väljaõpe on pikk ja kallis. Ehk kui jalaväerühm puruks lastakse, siis on see kurb märge statistikas ja saadetakse uus rühm, kuid SOFi patrulli kaotamine võib tähendada kuni 10 % kaadrist. Kui keegi neist 10 aastat miljoni eesti koolitatu õnnestub kokku lappida ja näiteks koolitajana kasutada, siis on see juba palju parem olukord.

[Kapten Trumm]

Kiri esmesel pildil elik plaadil: Threat level NIJ-IV, mida iganes see ka ei tähendaks
Jah muidugi kasuta koos .... body armour.
Nagu ma eelpool kirjutasin, siis 5,56 mm M855/SS109 padruni kuul plaadist (ilma vestita) läbi ei läinud. Muidugi ei vasta see mil spec katsetustele

Kaitseomadused on veits rohkem kui see, kas läks läbi või mitte. Loeb ka deformatsiooni sügavus. Sellel teemal on iseäranis ohtlikud need isevalmistatud terasplaadid, kuna terasel on "vedru" omadused palju tugevamad kui mingi keraamikataolisel asjal.

Seda mõõdetakse "mäluga" zeleest katsekehal, minumeelest võib plaadi deformatsiooni jälg kehal olla kuni 10 cm sügav, sealt edasi võib juhtuda, et mitteläbiv pauk on hullemate tagajärgedega kui läbiv.

Ja klass IV standalone üldiselt massiarmee vestidesse keegi ei pane, võibolla valitud missiooni või eriüksuste sõdalastele. Puudub lihtsalt vajadus ja klass IV koos vestiga või klass IV standalone on päris krõbeda hinnavahega juba.

Need Norra vestide plaadid mina mina nägin (mitmedki mehed vajasid juhendamist, kuidas see plaat vestis käib) olid erandita küll ilma igasuguse sildita. Ja mul olevate Euroopas toodetud plaatidel on see label plaadile trükitud, mitte mingi lahtiliguneva pabertükiga.

[Trips]

Akf Trumm, kuna tegemist on keraamilise plaadiga, siis on seda mulgustamist väga raske mõõta, sest mulku peale kuuli tabamist ei teki, vaid puruneb plaadi pealispind. Võimalik on mõõta kuuli kineetilise energia hulka, millega kuul mõjutab plaadi taha jäävat plaadiga kontaktis olevad keha.
Teiseks, eesti kuulivestide plaatidel on samuti seespool paberist silt, ok lamineeritud paberist.

[HotelVictor]

Tundub, et arvatakse nendest keraamilistest kaitseplaatidest (NIJ 3 ja edasi) päris hästi.

Reaalsuses näeb plaat pärast vintpüssist lastud kuuli tabamust välja nii nagu allolevatel piltidel näha. Seda traumat mõõdetakse nö ballistilise savi peal, mis siis peaks üsna lähedaselt kujutama inimkeha koostist. Ameeriklastel on see maksimaalne mulgustumine 44mm, Euroopas on karmimad nõuded, max on 20-25mm.

[Leo]

Operaatorid eelistavad III+ plaate, need on poole kergemad kui IV, kuid piisavalt tugevad, et AK ja PKMi tavakuul kinni püüda, samas ka oluliselt kallimad. Kaitseplaadil tekib tabamusel oluline deformatsioon, mille lubatud sügavus 20-44 mm on nõuetes kirjas. Kuul purustab keraamilisest plaadist oluliselt suurema osa kui on kuuli enda diameeter ja kui juhtumisi tuleb teine tabamus samasse auku, siis läheb läbi. Just selle võimaliku sisemise vigastuse pärast tahetakse jätta tabamuse saanud meedikute järelevalve alla. Terasest plaadid saavad samuti tabamusest kannatada, kuid tavakasutaja ei näe neid mikrovigastusi enne kui tükk väljas on. Sellepärast ongi reegel, et pihtasaanud kaitseplaat visatakse ära, sest keegi ei oska peale vaadates täpselt öelda, kui tugev ja vastupidav see on. Testides on sama plaadi pihta lastud oluliselt rohkem kui standard nõuab, k.a vigastatud plaadi auku ja kõrvale, tegelikult eeldavad kaitseklassid tabamuste vahet mitu sentimeetrit. Kui on kusagil ripakil 1 tabamuse saanud keraamilisi plaate, mida enam vesti sisse ei riski panna, siis saab neid kasutada näiteks laskepositsioonide või sõidukite kindlustamiseks käepäraste vahenditega.

[chipy]

Ja klass IV standalone üldiselt massiarmee vestidesse keegi ei pane, võibolla valitud missiooni või eriüksuste sõdalastele. Puudub lihtsalt vajadus ja klass IV koos vestiga või klass IV standalone on päris krõbeda hinnavahega juba.

Kasutatakse küll SA plaate. Hinnast rääkides sõltub millisest kaalu kategooriast räägime. 2,5kg kaaluvate plaatide hinnavahe on paarkümmend eurot plaadi kohta poes. NIJ4 ICW plaatide võlu ja turu konkurents seisneb vast veel eriti kergetes plaatides. Kus teatud firmad pakuvad ka ainult kiloseid plaate, aga hinnaga 400-500€.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et plaat tulevõitlust ei võida ja annab sulle aega või andestab su eksimuse.

Keegi juba mainis väga õigesti eespool, et igasugune killukaitse on mõeldud vaid paari grammiste kildude kaitseks. Ukrainlased Eestis on rääkinud, et igasugune 82mm+ läheb läbi ka plaadist. Ja seal aitab kas maakera sisse kaevumine või kiired jalad.

[Leo]

Keegi juba mainis väga õigesti eespool, et igasugune killukaitse on mõeldud vaid paari grammiste kildude kaitseks. Ukrainlased Eestis on rääkinud, et igasugune 82mm+ läheb läbi ka plaadist. Ja seal aitab kas maakera sisse kaevumine või kiired jalad.

Sama on näidanud ka SKJ kogemus, et suur kild läheb läbi.

[Kapten Trumm]

Siin keskendutakse asjatult kuuli pähe saamisele. Ja ketratakse seda sama KV mantrat läbimatust killu kaitsest. Ma eeldan, et siin ei pea hakkama seletama asjaolu, et killud liiguvad sõltuvalt lõhkekeha iseloomust ja plahvatuse kaugusest ja kindlasti paljudest muudest asjaoludest erineva kiirusega ja on erineva suurusega. Praeguste kiivrite ballistilise kaitse indeks, kui seda nii võib nimetada V50=~400-450m/s. Kanada kiivril ja paljudel teistel tànapàevastel kiivritel V50=700+m/s. Näitena M18 kaitselaengust hakkavad killud liikuma kiirusel 1300m/s.

Miks kiivritel on suhteliselt “madal” NIJ sert. On pigem põhjusel, et level 3 on juba 5,56 ja 7,62 “point blank range”. 5,56mm M855 ja ka 5,45mm 55 gr 7N10 on tegelikult väga äkilised ja kiired asjad läbistamaks erinevat tüüpi lihtsamaid varjeid ja ballistilisi kaitsmeid, eriti lähi distantsilt.

Sa pakud praegu ise tupikteed. Keskendume ainult plaadikandjatele (jätame pehme osa vestidest ära)? Kõva plaat katab ainult 25x30 cm, ülejäänu oleks siis puhta paljas. Kilde on igasuguste suuruste ja kiirustega, samuti kuule.

Mina arvan, et põhimassi osas tuleb jätkata senist suunda, keskmine kaitse kõigile, st pehme vest ja vajadusel sinna klass IV plaadid juurde. Pehme vest on lisaks väiksemate kildude ja rikosheti püüdmisele omal kohal ka traumade eest kaitsmisel.

[Chupacabra]

Nii killuvest, kui plaat on mõeldud sama asja kaitsma - südant ja kopse. Kui sa kannad killuvesti, mis on sulle kubemeni, siis on see vest sinu jaoks liiga suur. Meil on millegipärast populaarne kanda kõigil sama mõõtu plaate aga näiteks USAs on kasutusel plaadid vastavalt inimese suurusele (S, M, L, XL).

Eest ja tagant on killuvesti ja plaadi kaitstav ala umbes samasuur. Küll aga on plaadikandja puhul küljed lahti ja see on teema. Ma jään ikka enda joru juurde, et kõige mõistlikum on kanda plaadikandjat, millel on külje peal ekstra kevlar paneelid. Kaitstav ala on samasuur aga eest ja tagant on kaitse palju parem.

[Kapten Trumm]

Nii killuvest, kui plaat on mõeldud sama asja kaitsma - südant ja kopse. Kui sa kannad killuvesti, mis on sulle kubemeni, siis on see vest sinu jaoks liiga suur.

Ei ole nii lihtne, see sõltub ka vesti tegumoest. Näiteks nn Norra vestid olidki sellised pikemad pluss killukaitse platakas oli ka mehetunnusele.
Eesti see esimene vest on sellel teemal ebaõnnestunud, liiga lühike, pikemal mehel on naba paljas ja selg ka paljas. Bundeswehri jalaväe vestil (90ndatest) oli samuti päris kenake pikkus, kõht oli kaetud ja selja peal on selline kaar allapoole, mis ulatub sabakondini, selg ei külmeta. Ja selle mehetunnuse kaitseks oli lisaks killukaitsele ka kõva plaat.

[Chupacabra]

Nii killuvest, kui plaat on mõeldud sama asja kaitsma - südant ja kopse. Kui sa kannad killuvesti, mis on sulle kubemeni, siis on see vest sinu jaoks liiga suur.

Ei ole nii lihtne, see sõltub ka vesti tegumoest. Näiteks nn Norra vestid olidki sellised pikemad pluss killukaitse platakas oli ka mehetunnusele.
Eesti see esimene vest on sellel teemal ebaõnnestunud, liiga lühike, pikemal mehel on naba paljas ja selg ka paljas. Bundeswehri jalaväe vestil (90ndatest) oli samuti päris kenake pikkus, kõht oli kaetud ja selja peal on selline kaar allapoole, mis ulatub sabakondini, selg ei külmeta. Ja selle mehetunnuse kaitseks oli lisaks killukaitsele ka kõva plaat.

Õige suurusega killuvest või plaadikandja ulatub rinnaku ülemisest äärest 3-4cm nabast kõrgemale. Ehk naba ongi paljas. Kui on soov lisada ekstra kaitset, siis võib lisada kõhu/kubemekaitse, ballistilise vöö, õlakaitsed, kaelakaitse või reiekaitsed aga seal tuleb juba mängu kaal/mobiilsus. Neid kõiki saab kinnitada ka plaadikandja külge.

[Madis22]

Kaitstav ala on samasuur aga eest ja tagant on kaitse palju parem.

Aga ülevalt? Ma vaatan, et iga järgneva mudeliga võetakse ülevalt kaitset järjest vähemaks. Nii juudi, kui saksa vestidel olid õlad kaetud. Eesti 2014a vestil on õlgade kaetus küll lausa kahekihiline, aga väga kitsas. Uutel vestidel tundub olema politsei vesti paneelid - kaitse ainult horisontaalsuunas lähenevate kildude eest. Kui Suures Ilmasõjas sõdurite kaitsmine jälle teemaks võeti, siis ennekõike tegeleti ülevalt alla tuleva ohu tõrjumisega, horisontaalsuunas kaitses kaevik.