Autotehnikateema

[mart2]

Mul on olnud au sõita suure ja väikese mootoriga, bensiinikaga ja dislaga. Rohkem kui mootori kubatuur, mõjutab selle kestvust ... kasutaja!
Korralik töll suudab IGA mootori kiirest "peeneks" sõita!

[Väino]

Mitte päris iga mootori. Kui VAG 1.9TDI turbo õlitus oleks mootori õlitusest eraldi, siis julgeksin seda pidada peaaegu hooldevabaks mootoriks.

[Tegelane5]

Kui sa nägid ühte sellist autot, siis oli lihtsalt halb eksemplar ja eeldades, et sel veel oli garantii, siis remont oli tootja kulul. Kui sa nägid platsitäit selliseid ja absoluutselt kõigil oli mootor 100tkm peal laiali, siis on insenerid midagi mööda projekteerinud ja tootjal kulub palju raha nende kõigi remontimiseks. Tarbija huve kaitsevad erinevad tarbijaorganisatsioonid ja tarbijad hääletavad jalgadega. Nagu absoluutselt ükskõik mis teise tootega siin maailmas.

No mismoodi sa hoiad mootorit millele on insenerid konstrueerinud hammasrihma õli sees töötama?
OK saan aru et Citroen C3 ei peagi pool miljonit sõitma, ennem laguneb ka muu vrakk ära aga ikkagi.
Aga juu siis garantiiaja kestab ära ning siis vaadaku järgmine omanik ise mis teeb. Näib et korralik hinnapomm on tehtud et esimene omanik ikka liiga kaua autot ei hoiaks.
https://youtu.be/pwx3fUJXtw8?t=45

[davidsoniharald]

Jutu sees ütles, et 40t miili ja see on garantii töö.

[KategorieC]

Subaru ja nüüd vist ka Honda on nendest väikestest turbobensukatest hakanud loobuma. Ilmselt põhjusega. Pigem vist natuke suurem vabalthingav + elekter.

[vanahalb]

Selle asja praktiline rakendus on minu silmis selline (juba teine laps, kes vajab järgi aitamist), 1500 pöördel vahetatakse käik üles, pöörded langevad sinna tühikäigu kanti (ok, õpilane nats kohmitseb ka ja auto hoog langeb). Seejärel hakatakse uuesti kiirendama (ülekoormatud mootori törina saatel) ja ühe silmaga piilutakse tahhomeetrit, et ega äkki pole liiga palju pöörded (ökonoomne pole ju!).

Hakkasime käiku üles vahetama 2000-2500 pöördel ja kõik asetus oma kohale. Auto tegi alla vahetamata ja tõrkumata tänavanurgapöördeid, rida oli vahetada lihtsam ja mõne vilkuma hakanud rohelise alt lipsas ka läbi (selmet järsku pidurdada, tagant sissesõidu ohuga).

Mul on üks ammune tuttav, kes töötas pikka aega sõidu- ja liiklusõpetajana. Ütles, et maanteeameti arust pidigi "öko" olema "töristamine". Tema õppeauto oli õnneks vähe suurema turbodiisliga, mis tegi neid trikke paremini kaasa kui 1,2 63 kW vabahingav.

Selline nähtus võib olla konkreetse kooli või sõiduõpetaja taga. Virutasin googlesse "ökosõit" ja lehekülgi ikka tuli. Üsna asjalik jutt oli näiteks see
https://navirec.com/okosoit-mis-see-on/
ja läheb mu kogemustega ka kokku. Päris niisugust lehte kus oleks soovitatud töristada ei leidnudki. Mõne autokooli lehel oli mainitud et pöörded peaks olema madalad aga kui madal on madal seda ei öeldud.
Pöörded peavad ikka olema vastavuses konkreetse mootori karakteristikaga ja kui õigesti mäletan on hea sõita maksimaalse pöördemomendiga. Mitte võimsusega, need graafikud ei ühti.
(muide, sellistest aabitsatõdedest et veoautol ja sõiduautol ja laeval ja mootorrattal on erinevad soovitused pöörete valikuks, olen ääriveeri kuulnud )

Ühtlasi et meelest ei läheks, millisel kaasaegsel nikromootoril on tühikäigupööretel õlirõhk siis ainult 0.5 baari ?

Insenerid projekteerivad raamatupidajate mahitusel muidugi mööda ka ja see pole tootjale üldse huvitav. Kõik mis vähegi garantii alla läheb see sinna summitakse sest tehas maksab ja igasuguseid tagasikutsumisi tehakse hiljemgi. Ühest küljest maine hoidmiseks ja teisalt selleks et juhtus mingi õnnetus ja omanik küsis järjekordselt 40 miljonit kompensatsiooni. Kaotatud mainet on jälle keeruline tagasi võita - eks tea ju igaüks poe taga et Opelit pole mõtet võtta sest roostetab nagu kurat ja Volkkarile tuleb liiter õli nädalas peale valada. Ma ei tea kas viimastel mudelitel ka sellised eripärad on aga oma kaks inimpõlve läheb kuni ostjad ära unustavad.

[Kapten Trumm]

No mismoodi sa hoiad mootorit millele on insenerid konstrueerinud hammasrihma õli sees töötama?
OK saan aru et Citroen C3 ei peagi pool miljonit sõitma, ennem laguneb ka muu vrakk ära aga ikkagi.
Aga juu siis garantiiaja kestab ära ning siis vaadaku järgmine omanik ise mis teeb. Näib et korralik hinnapomm on tehtud et esimene omanik ikka liiga kaua autot ei hoiaks.
https://youtu.be/pwx3fUJXtw8?t=45

See minu silmis ongi probleem, et kestvuskaupu, mida saab suurepäraselt teha pikaajalisena, tehakse mingi "rohelise" egiidi all lühiajaliseks ja "peaaasi, et garantiiaja ära kestab". Tänapäeva auto peaks kestma veel kauem kui need igavesed W124 mersud, sest tänapäeval ei tooda keegi tsinkimata autosid, need vanad mersud lõppeks roostetasid meil ikkagi ära.

Ja paljuski on selliste lagunemiste taga analooge mitte ületavad õlivahetusvälbad. Minu tööautol lendas käigukast laiali, kui läbisõit oli 75 tuhat. Garantiikorras tehti õnneks, AGA fakt on ise kõnekas. Ja kui sündmuskohal katsusid näpuga seda käigukastiõli ja hõõrusin seda sõrmeotste vahel, siis oli õli täis metallikut ja must kui tökat. "Valmistajatehas õlivahetust ette ei näe" Edaspidi vahetan iga 35 000 takka ja letitöötaja võib oma arvamuse endale hoida.

See munakujuline Citroen on vist mingi eriti õnnetu. Esivedrud paistavad olevat spageti materjalist. Ühe naiskolleegil oli selline, küsin, et miks nina nii maas, ütleb, et juba ammu, on rehvegi vahetanud, kuna rattakoopas mingi asi lõhub. Vaatan koopasse, vedru kõige alumine keerd on vajunud vedrupüstaku küljes olevast kandetaldrikust allapoole. Vedrud sobimatust terasest tehtud? Ahjaa, läbisõit oli 98 000.

[Marvin]

See munakujuline Citroen on vist mingi eriti õnnetu. Esivedrud paistavad olevat spageti materjalist. Ühe naiskolleegil oli selline, küsin, et miks nina nii maas, ütleb, et juba ammu, on rehvegi vahetanud, kuna rattakoopas mingi asi lõhub. Vaatan koopasse, vedru kõige alumine keerd on vajunud vedrupüstaku küljes olevast kandetaldrikust allapoole. Vedrud sobimatust terasest tehtud? Ahjaa, läbisõit oli 98 000.

C3 minu tutvusringkonnas ei ole, aga C4 on olnud mitu tükki ja kõigil neist on tulnud esivedrud umbes 100000 peal vahetada, sest need läksid lihtsalt katki.
It's French, you know

[Kapten Trumm]

ja läheb mu kogemustega ka kokku. Päris niisugust lehte kus oleks soovitatud töristada ei leidnudki. Mõne autokooli lehel oli mainitud et pöörded peaks olema madalad aga kui madal on madal seda ei öeldud.

Tegelt praegusel ajal auto annab ise oma "käiguvahetustuledega" sellest märku, häda on lihtsalt selles, et see varieerub päris palju. Vähemalt minu tööauto oma turbodiiselmootori ja päris jõhkra pöördemomendiga ei lubanud küll 1200 pöördel üles vahetada. Kui vahetasid, nõudis alla vahetamist.

Pöörded peavad ikka olema vastavuses konkreetse mootori karakteristikaga ja kui õigesti mäletan on hea sõita maksimaalse pöördemomendiga.

See on suhteline - kehtib see üldiselt turbodiislite kohta, kus suurim pöördemoment ongi 1500 ja 2000 vahel. Kus on ka öko pöörded.
Näiteks 90ndate vabalthingavate BMW mootorite suurim pöördemoment on seal 4000 ja 4800 pöörde vahel, seal kindlasti ökonoomsusega pistmist enam pole, pigem ehk "suhteliselt ökonoomne arendatava võimsuse kohta". Selliste pöörete puhul kipuvad rehvid vilisema ja heliefekt on midagi pikeeriva Stuka laadset Tegelikkuses igapäevaselt sõidetakse taoliste autodega seal 1800-2500 vahemikus. Erandi ehk moodustab 2.0 6-sil mootor, mis BMW-l kipub olema erakordselt lühikese kolvikäiguga ja mis tahab liikumiseks rohkem pööret saada.

[Kapten Trumm]

Olete ehk lugenud? https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -ei-kesta/

Eesti enim sõitnud väikekaubik peaks olema üks esimese põlve Citroen Berlingo 2.0 diiselmootoriga. Läbinud üle 1M km. Muidu tundub tubli, aga selle klausliga, et selle miljoni peale kulus 6 (loe kuus) tagasilda

[Tegelane5]

See munakujuline Citroen on vist mingi eriti õnnetu. Esivedrud paistavad olevat spageti materjalist. Ühe naiskolleegil oli selline, küsin, et miks nina nii maas, ütleb, et juba ammu, on rehvegi vahetanud, kuna rattakoopas mingi asi lõhub. Vaatan koopasse, vedru kõige alumine keerd on vajunud vedrupüstaku küljes olevast kandetaldrikust allapoole. Vedrud sobimatust terasest tehtud? Ahjaa, läbisõit oli 98 000.

C3 minu tutvusringkonnas ei ole, aga C4 on olnud mitu tükki ja kõigil neist on tulnud esivedrud umbes 100000 peal vahetada, sest need läksid lihtsalt katki.
It's French, you know

Seal jääb/roostetab esiamordi tugilaager kinni, siis keerates rattaid väänatakse vedru, millele tuleb pragu sisse ning mingi hetk murdub ära. Varasematel põhukottidel ja sidrunitel läks see vedruots veel lisaks "ilusti" rehvi sisse. Uuematel olla tehtud vedru hoidev taldrik suurem, et ära hoida vedru otsa minek rehvi.
Kas see ka uue C3 kohta kehtib, ei tea, pole õnneks või kahjuks ise sellise tehnika imega kokku puutunud

[OLAVI]

....
Aga juu siis garantiiaja kestab ära ning siis vaadaku järgmine omanik ise mis teeb. Näib et korralik hinnapomm on tehtud et esimene omanik ikka liiga kaua autot ei hoiaks.
https://youtu.be/pwx3fUJXtw8?t=45

See minu silmis ongi probleem, et kestvuskaupu, mida saab suurepäraselt teha pikaajalisena, tehakse mingi "rohelise" egiidi all lühiajaliseks ja "peaaasi, et garantiiaja ära kestab". Tänapäeva auto peaks kestma veel kauem kui need igavesed W124 mersud, sest tänapäeval ei tooda keegi tsinkimata autosid, need vanad mersud lõppeks roostetasid meil ikkagi ära. ...

Netis on näha, et põhjamaades on vanemaealised elektriautoomanikud ahastuses, sest nende moodsate (plasttiibadega) elektriautode põhja all puudub igasugune tehases paigaldatud roostekaitse ja mõne talvekuuga on tekkinud ulatuslikud pinnaroostekahjustused.
Ka mitmed olulised põhjaalused pistikud on tihendamata.

Esimest omanikku, keda vaimustab ekraani diagonaal armatuuril ja kes nagunii plaanib mõne aasta pärast auto uuema vastu vahetada, korrosioonikaitse ei huvita aga järgmise omaniku poolt tehtud korrosioonikaitse enam suurt midagi ei päästa.

Kui vaadata näiteks Norra kuni 8 aasta vanuste autode müügi suhtarve, siis pole vist näha et kasutajad ka ise, moodsaid autosid kestvuskaubaks peaks?
Bensiin+diisel = 13 000 autot.
https://www.finn.no/car/used/search.htm ... ar_to=2022

Elekter+ hübriid = 19 200 + 10 3000 = 26 500 autot.
https://www.finn.no/car/used/search.htm ... ar_to=2022

Kõik vanemad autod kokku 24 300 autot.
https://www.finn.no/car/used/search.htm ... ar_to=2016

[Kapten Trumm]

Tänapäeva korrosioonitõrje tehnikad võimaldaks teha auto, mille kere kestaks lõdvalt miljoni.
Lihtsalt 1980ndatel, kui need legendaarsed mersud-volvod loodi, mis neid 2M läbisõidu rekordeid löönud on, oli parimal juhul kasutusel osaline tsinkimine. Nt BMW-l oli tsingitud ainult autopõhi, karbid ja lonseroonid, muu oli lihtsalt fosfaaditud ja siis krunditud värvitud. Audid olid ainult mingist hetkest üleni tsingitud. W124 loojad ei osanud undki näha tänasest korrosioonitõrje tasemest.

Meie kliimas Volvo 240-ga 2M km aastaringselt ja igapäevaselt läbi sõita tähendab kindlasti selle auto vähemalt kahte üle värvimist, sest see on värviparandustest kirju nagu lepatriinu. Seal polnud ju tsingitud midagi. Aga nt P2 V70-l on lisaks tsingile ka kapott alumiiniumist ja tagaluuk plastmassist. Need ei roostetagi (universaalkere hakkab esmalt mädanema ju tagaluugi juurest).

Tänapäeval (kui värvimisel pole jälle mingit "rohelist" tehnoloogiat kasutatud (W210 mersu näiteks), siis on autod küllaltki roostevabad, sest materjalid ja tehnoloogiad on lihtsalt paremad. Lisaks on tänased autod tunduvalt jäigemad kui endisaegsed (ohutus jne), mis tähendab, et see kere mängib vähem ja kõik mis sinna pandud, püsib ka küljes.

Üldiselt roheliste tegevus on autode kestvusest ja töökindlusest lõivu omajagu võtnud. Kas sellest ka kasu on, pole niiväga selge. Mis kasu on näiteks päikese toimel lagunevast juhtmeisolatsioonist? Ega seda tänapäeval keegi põõsasse ei viska, küll aga laguneb see isolatsioon veel paremini kapotialuses põrgukuumuses, niiet mõnel ei pea garantiiaegagi vastu.

Täna on autode värvimisel uus ja roheline häda. Nimelt on avastatud, et tsingitud autokere kruntimine (see peab olema selline veits happelise toimega krunt, mis sööb ennast tsingi külge) on paha, et võiks katsetada selliste pealisvärvidega, mida saab peale lasta ilma krundita. Tulemuseks on autod, millel on juba enne 100 tuhande täitumist kere enim koormatud kohtadest nagu poritiiva servad, uste alumised servad ja uksekäepidemete ümbrus, värv juba lahkunud tükikeste kaupa, niiet vaid tsink vastu helgib. Paari aastaga tekib sinna lihtsalt rooste.

Eks nende ratside taga on autofirma huvi hoida siit 10 ja sealt 20 eurot kokku. Ja jättes autokere kruntimata, võib kokkuhoid olla juba sadades eurodes. Las siis teise ringi omanik värvib pühapäeval pintsliga neid ukseservi, kust värv on lahkunud!

[davidsoniharald]

Olete ehk lugenud? https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -ei-kesta/

Eesti enim sõitnud väikekaubik peaks olema üks esimese põlve Citroen Berlingo 2.0 diiselmootoriga. Läbinud üle 1M km. Muidu tundub tubli, aga selle klausliga, et selle miljoni peale kulus 6 (loe kuus) tagasilda

Absoluutselt iga autoga võib miljoni täis sõita. Muudkui remondid ja taod raha sisse ja sõidad. Iseasi kui rentaabel see on. Päeva lõpus ütleb Excel, kas oli soodsam ka kui selle asemel sõita 5x200tkm ostes kõik autod uuena.

[Marvin]

Olete ehk lugenud? https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/m ... -ei-kesta/

Eesti enim sõitnud väikekaubik peaks olema üks esimese põlve Citroen Berlingo 2.0 diiselmootoriga. Läbinud üle 1M km. Muidu tundub tubli, aga selle klausliga, et selle miljoni peale kulus 6 (loe kuus) tagasilda

Absoluutselt iga autoga võib miljoni täis sõita. Muudkui remondid ja taod raha sisse ja sõidad. Iseasi kui rentaabel see on. Päeva lõpus ütleb Excel, kas oli soodsam ka kui selle asemel sõita 5x200tkm ostes kõik autod uuena.

Värske update igapäevaelust:
1. Yarisel lõi täna 370000 ette
2. Uuel nädalal tuleb vist ikkagi siduri vahetamine lõpuks ette võtta