Liikluse planeerimisest

[Kapten Trumm]

See pisut nagu ikka ei klapi. Kui jalg- või mootorrattur liigub sõiduteel, siis ta on liikleja nagu iga teinegi, ning peaks sõitma eesliikuva auto järel, mitte kõrval (ainus mööndus minu teada on see, et kaks mootorratturit tohivad kõrvuti sõita, küllap siis ka jalgratturid, aga mitte auto ja *-rattur) ning kui too eesliikuv auto tahab paremale pöörata siis rattur lihtsalt tema taga ootab kuni pööre on sooritatud. Punase tule all esiritta hiilinud mootorratturitega pole tavaliselt ka muret, sest need on rohelise süttides juba ammu läinud, enne kui autojuht siduri ühendatud saab. Kui aga jalgrattur on kellelegi seal külje alla hiilinud siis ta ei tohiks eeldada, et tal mingised õigused veel olemas on, sest teda ennast ei tohiks seal olla (vaid ta peaks ootama järjekorras eesoleva auto taga nagu järgmine auto, troll, traktor või iseliikuv kraana).

Justnimelt, kõrvuti samal sõidurajal võivad sõita ratturid või mootorratturid. Kui kaherattalisele minu sõidukiirus ei meeldi, siis sõidab ta mööda või möödub ümberreastumise kaudu. Mitte ei trügi mööda sama rea piires, kõige hullem - ei tee seda suure kiirusvahega, mis ehmatab juhti ja võib kaasa tuua äkilise liigutuse rooliga, mis võib lõppeda õnnetusega.

Treeningratturid teevad debiilsusi tunduvalt vähem kui niisama sõitjad, eriti agressiivsed hipsterid. Kogemust rohkem. Laiemate rahvamasside rahustamise huvides.

[Kapten Trumm]

See on ju ideaalne sallivuse ja meelerahu treening, täis zen ja täiesti tasuta. Siin põhjaosariikides on neid noori või liiga vanasid juhte lademetes, kes igasugu enesehävituslikke manöövreid teevad, näiteks sõidavad ristuvalt teelt täiega kolmnurga tagant ristmikule täiega välja või püüavad vahetada maanteele rambi pealt neljakümnega sajaga sõitva veoauto ette või sõidavad ringliikluses vastassuunas. Politsei just alustas teavitust, et ättidel tuleb load ära võtta ja noori paremini koolitada, enne kui üksinda liiklusesse lastakse kaost tekitama.

Muideks praktiline näide "põhjaosariikide" (mõtlen selle all Soomet) liikluskultuurist meil.
Sõitsin eile õhtul Pärnust Tallinna ja kohtasin samal suunal kolme hiidkolonni (kuni 20 autot ühe taga venimas), mis venisid maanteel 60-70ga. Kuna pakub lausa professionaalselt huvi taoliste venimiste põhjus, siis passisin sobiva koha ja lipsasin kolonnist mööda (tõsi, mitte enam lubatud sõidukiiruse piires, muidu poleks jõudnud). Kõigil kolmel kolonnil munes selle ees soome numbritega autoelamu (need sõidavad edukalt ka 100-ga), mõlemal vanemas eas soomlastest ossid kabiinis.

Kas vanad arvavad, et siin on lubatud? Soome kiirteedel tähendaks selline ilmne liikluse takistamine (aga ka suurema kiirusega sõelumine) peagi politsei vilkureid sul sabas ja väikest vestlust teepervel. Seejuures üks taoline hiidkolonn venis mööda liikluspolitsei kiirusmõõtepostist, aga mendid (tõesti, taolisi ma muud moodi ei nimetaks) ei teinud seda märkamagi, kiiruseületamise trahviplaan ju vaja täita.....

Tegelikult on kõige ohutum, kui mass sõidab ühes tempos, piirkiirusel või isegi natuke üle. Kõige ohtlikum manööver on möödasõit, eriti pikk möödasõit.
Ja maanteel on väga ohtlik väike pikivahe (Saksa kiirteedel tavaline avariide põhjus). Ja kõik meist tõesti ei ole vaimustuses ideest Pärnust Tallinna 60-80 kmh, ebapiisavate pikivahedega kolonnis loksuda. Soome penskarid vist leiavad, et arengmaal Eesti kehtivad neile natuke liberaalsemad reeglid, kuna Pärnu maanteel on mõned 70 kohad kiiruskaameraga, siis "igaks juhuks" loksume kogu tee "ohutu kiirusega"?

[Leo]

Jutt täiesti õige. Autosuvilad ehk karavanid on Soomes soojal hooajal liikluses probleem ja tihtipeale takistavad liiklust sest masin ise või juht on väga vana ja väsinud ning sõidavad alakiirusega. Viisakamad tõmbavad teeserva bussipeatusesse et taga olev saba mööda lasta. Junttimad ehk ossimad mitte. Tuleb lahendada vastavalt olukorrale, näiteks nende taga venivast autost helistatakse häkesse ehk politseisse ja öeldakse, et number see ja värv too ebakindel sõidumaneer ning ohustab liiklust. Kui patrull ei ole küünarnukkideni kinni, korjatakse imelik tee pealt ära, sest muidu hakatakse sellest teele pargitud kastist hulle möödasõite tegema jne.

[mart2]

Alustaks sellest, et meil ei ole kiirteid vaid on kiired teed (esimeste laadsed taristurajatised).
Kui sõita Kesk- ja Lõuna-Euroopa kiirteedel, siis on paljudel vastav liiklusmärk, et kiirteel haagissuvilaga sõitmine ei ole lubatud või tohib ainult äärmisel paremal rajal. Seega suurt probleemi ei ole.

Kui kirjeldatakse, et Tallinn-Pärnu vahel on 60-70-ga liigub paarikümne autoga kolonn (3 kolonni!), siis on kas teiste juhtide sõiduoskuses midagi viltu (ei oska mõõduda) või on kirjuta midagi kiiruse numbritega liialdanud oma jutu "kaunistuseks".

[Alexy]

Vaielda ei viitsi, veidi selgitan: mul on saksast toodud autoelamu, millel on 55kw. Kuue kohaga ja täismass 3200kg, korraliku purjepinnaga. Ostes oli all Euro3-le vastav kat ning max kiirus tühja auto ja põhjagaasiga veidi üle 80-ne, nuta või naera. Katist loobusin kohe ja nüüd saan isegi 90-ga sõita, kui tuult pole. Soomes sõidan aastaid kiirteede kõrval, omas tempos, mis ongi umbes 75-80. Mujal euroopas valin ka väikseid teid metsavahel võimalusel, et tuult poleks. Ei tasu kõiki ühe mütsiga lüüa, mõni mootor on lihtsalt "alamõõduline".

[Kapten Trumm]

See juuksekarva peenestamine on kontekstis ainetu.
Küsimus on selles, mis on liiklusjärelevalve prioriteet. Olen veidi sõitnud Soomes, Rootsis ja Norras, seal paistab suurematel teedel (sh kiirteedel) politsei mure olevat liikluse sujuvus. Alla +20 kiiruse mõõtmine ei tundu oluline, põhimass uhabki kiiremini, kui piirkiirus 120, siis 120ga sõidetakse esimesel rajal, teisel rajal võib isegi 140 olla. Küll aga olen paar korda näinud, kuidas sõeluva Balti numbritega auto taha tekivad ühel hetkel sini-punased vilkurid ja minnakse teeäärsesse parklasse trahvi välja kirjutama. OK, Norra on siin vähe erandlik, seal on päris kiirteid vähevõitu ja selfie putkad igal sammul. Ilmselt ka liiga aeglaselt venijad saavad tähelepanu - politsei jälgib olukorda kaameratest ja kui keegi silma jääb, saadetakse lähim patrull klaarima. Kokkuvõte - tundub, et politsei muretseb rohkem liikluse sujuvuse eest (mis on ohutuse tagatis) ja väiksemad kiiruseületamised, mis jäävad põhimassi kiiruse piiresse, nende tähelepanu ei pälvi.

Ühesõnaga, see +10, millega põhimass sõidab, ei kujuta endast liiklusohtu. Liiklusohtu kujutab see, kui teele tekib mingi kuu pealt kukkunu, kes venib 60ga ega taipa teisi mööda lasta (ometi LS-s on vastav kohustus olemas, tõlgetatakse nii, et alates teisest autost sinu taga pead "mitte takistama". Seda liiklejate massi ei pea "rahustama" mingi "kaameratevahelise keskmise kiiruse mõõtmisega", mida PPA ja TA mõttehiiglased teha soovivad.

Mäletan enda esimest autosõitu Soomes. Tol päeval tuli esimene lumi seal maha. Sõita tuli sadamast Tamperesse. See oli üks hullumeelsemaid reise, mida teinud olen. Enamikel polnud ilmselt ka talverehve veel all. Mina olin igaks juhuks pannud. Sõitsin peamiselt esimesel rajal, kuna selle 130-140ga, millega teises rajas "anti", ma sõita ei julgenud. Esimesel sai 110-120ga sõidetud. Kui ma suviti olen käinud (käisime nt lastega Parola tankimuuseumis), siis olid kiirused veel vaks suuremad.

Mulle jääb segaseks probleem, mida selle kiiruskaameratevahelise keskmise kiiruse arvestamisega lahendada üritatakse. Eesti riigiasutustele tüüpselt - kõigepealt leiutame lahenduse ja kui avalikkus hakkab küsimusi esitama, siis tehakse mitmed (ja ebaveenvaid) katseid välja mõelda probleem, mida lahendada tarvis on.

Seega, tuleme algusesse tagasi - mis probleemi üritatakse lahendada kiiruse kunstliku piiramisega? Sellega vaid suurendatakse sellised kolonne, sest juhid ei julge mööda sõita (siis tuleb lubatut veits ületada, trassipolitsei vaatab sellele läbis sõrmede), vaid see kolonn venib veel pikemaks.

Kui kirjeldatakse, et Tallinn-Pärnu vahel on 60-70-ga liigub paarikümne autoga kolonn (3 kolonni!), siis on kas teiste juhtide sõiduoskuses midagi viltu (ei oska mõõduda) või on kirjuta midagi kiiruse numbritega liialdanud oma jutu "kaunistuseks".

Kahju, mul pole autos teekaamerat. Pole vajalikuks pidanud (pean oluliseks tegeleda õnnetuste vältimisega, mitte kohtus protsessimisega). Aga ma ei tea, mis probleem oli. Võibolla arvati (Pärnu mnt-l on kaamerad mitmes kohas, just Pärnu-Märjamaa vahel) et keskmine kiiruse mõõtmine juba käib?
AGA mida ma tahan öelda, et sellisest kolonnist möödumine on juba ohtlik manööver, sest ohutu varuga selle tegemiseks, kasvab kiirus kole suureks.
Selline jokutajate mitteadresseerimine tekitab hulga riskantseid möödasõite - liiklus isegi pühapäeva õhtul on üllatavalt tihe. Kogu see mass võiks õkva 100-ga sõita ja siis poleks vajadust ka möödasõitude järgi.

Edit:

kiirteel haagissuvilaga

Jutt on autoelamust, majalaadne buss, mitte haagissuvila (see on veel eri teema).

[Kapten Trumm]

Vaielda ei viitsi, veidi selgitan: mul on saksast toodud autoelamu, millel on 55kw. Kuue kohaga ja täismass 3200kg, korraliku purjepinnaga. Ostes oli all Euro3-le vastav kat ning max kiirus tühja auto ja põhjagaasiga veidi üle 80-ne, nuta või naera. Katist loobusin kohe ja nüüd saan isegi 90-ga sõita, kui tuult pole. Soomes sõidan aastaid kiirteede kõrval, omas tempos, mis ongi umbes 75-80. Mujal euroopas valin ka väikseid teid metsavahel võimalusel, et tuult poleks. Ei tasu kõiki ühe mütsiga lüüa, mõni mootor on lihtsalt "alamõõduline".

Need ei olnud ükski need vanatüübilised turbovaba diisliga autoelamud. Ma ikka autosid niipalju tunnen. Kaks tükki olid 2000ndate keskpaiga Fiat Ducato põhised ja üks mingi tundmatu loom (täis tehtud kerega). Ja kui tuututamine seljataga läks suureks, siis soome äss leidis gaasipedaali ka üles.
2,5 turbodiisliga Ducato läheb erilise pressimiseta 130 kmh heal teel. Mul oli eelmises töökohas selline Ducato (veel 2,8 ja nelivedu) töömeestel, olen sellega sõitnud, astub sõiduautodega igati samas tempos, ka siis kui tonnike koormat kongis.

Ja KUI sa sõidad 70 kmh, on sinu kohustus ju lasta kolonn mööda (võtta tee äärde), mitte koguda sinna 25 autot seljataha. Sellise tegevuse eest peaks politsei väänama samapalju kui samasuure ületamise eest. Pärnu mnt on piisavalt lai, et kolm autot mahub kõrvuti asfaldile ära. Kui aga autos istub soome äss, sigar püsti suus telgjoone peal ja teda ei huvita, tuleb seda piisavalt rasvase kviitungiga premeerida.

Ma lihtsalt arvan, et "liikluse rahustamise" probleemi tekitavadki taolised pidurid, kes tunnevad ennast täiesti karistamatult ja kelle pärast peavad teised tegema riskantseid möödasõite või venima seal sabas. Ja kiiruskaamerate vahelise kupatamise tekitavad ka need kaamerad ise, enne kaamerat pidurdatakse hoog maha ja peale seda läheb lapats põhja. Kuna meil on liikusjärelevalve kiiruse eest peedistamise põhine, siis PPA silmaklappide vahelt muud ei paista. Nii on masinavärk pandud tööle ja trahviplaan eksisteerib, väitku politseijuhid mida tahes.

[taara]

Oi kui raske mõne inimese elu on. Ise räägib, et tegeleb rohkem liikluses ohutuse ja sujuvuse tagamisega kui kohtus protsessimisega, aga samas blokib igatepidi mööda sõitvaid tsikleid. Kuhu see sujuvus ja ohutus nüüd jäid?

[manjabes]

Ka ei luba ma paremalt mööda sõita/mööduda (pean silmas siis kas sama sõiduraja või teepeenra kaudu). Reeglid on kõigile. Mootorratastega (krossikad) on paar korda katsetatud. Ilma eduta.

Tuleb vahet teha, kas on tegu ummikus/foori taga kolonnist mööda hiilimisega või sõidu ajal. Ma millegipärast arvan, et jutt EI OLE teisest juhust, nii rumalat kaherattalise juhti pole õnnestunud veel liikluses silmata. Aga foori taga/ummikus nuschida niiviisi (siinkohal sobiks kasutada isegi sinu lemmikterminit mis käsitleb koma ja vastavat tegevust)? Milleks? Kas sul kahju on, kui ta (ettevaatlikult) etteotsa hiilib? Sõida ja lase teistel ka sõita! Niikuinii on ta rohelise süttides kohe läinud ja ei jää sind segama.

[mart2]

...
Edit:

kiirteel haagissuvilaga

Jutt on autoelamust, majalaadne buss, mitte haagissuvila (see on veel eri teema).

On olemas ja kasutuses ka autoelamu - caravan - keelumärk!

[maksipoiss]

Alustaks sellest, et meil ei ole kiirteid vaid on kiired teed (esimeste laadsed taristurajatised).
Kui sõita Kesk- ja Lõuna-Euroopa kiirteedel, siis on paljudel vastav liiklusmärk, et kiirteel haagissuvilaga sõitmine ei ole lubatud või tohib ainult äärmisel paremal rajal. Seega suurt probleemi ei ole.

Kui kirjeldatakse, et Tallinn-Pärnu vahel on 60-70-ga liigub paarikümne autoga kolonn (3 kolonni!), siis on kas teiste juhtide sõiduoskuses midagi viltu (ei oska mõõduda) või on kirjuta midagi kiiruse numbritega liialdanud oma jutu "kaunistuseks".

See Via Baltca on täiesti omaette nähtus juba. Neist ligi 10 rekast koosnevatest kolonnidest möödumine on niigi omaette "töö", veoautode taha tiksuma jäävad sõiduautod on lihtsalt "kirsiks tordil"

[mongol]

Oi kui raske mõne inimese elu on. Ise räägib, et tegeleb rohkem liikluses ohutuse ja sujuvuse tagamisega kui kohtus protsessimisega, aga samas blokib igatepidi mööda sõitvaid tsikleid. Kuhu see sujuvus ja ohutus nüüd jäid?

Sõna!

Ma olen jätkuvalt seda meelt, et Trumm ja temataolised võiks oma juhiloa ise pooleks lõigata. Ise koos teiste liiklejatega sõita ei oska, taha ega suuda, aga reguleerima on kõvad mehed.
Mul, autopedena, pole näiteks jalgratast, küll aga tsikkel, teenistuses sõidan C ja edasi kategooriate asjadega väga hea meelega. Silmaring vist selle tõttu suurem ka, et olenemata sõidukist jälestan taolis debiile, kes liikluses oma reguleerimise teevad väljamõeldud oskuste pealt.

[Turist 47]

Alustaks sellest, et meil ei ole kiirteid vaid on kiired teed (esimeste laadsed taristurajatised).
Kui sõita Kesk- ja Lõuna-Euroopa kiirteedel, siis on paljudel vastav liiklusmärk, et kiirteel haagissuvilaga sõitmine ei ole lubatud või tohib ainult äärmisel paremal rajal. Seega suurt probleemi ei ole.

Kui kirjeldatakse, et Tallinn-Pärnu vahel on 60-70-ga liigub paarikümne autoga kolonn (3 kolonni!), siis on kas teiste juhtide sõiduoskuses midagi viltu (ei oska mõõduda) või on kirjuta midagi kiiruse numbritega liialdanud oma jutu "kaunistuseks".

See Via Baltca on täiesti omaette nähtus juba. Neist ligi 10 rekast koosnevatest kolonnidest möödumine on niigi omaette "töö", veoautode taha tiksuma jäävad sõiduautod on lihtsalt "kirsiks tordil"

Jah. Just hiljuti Pärnusse sõites, nö. jõudsin, Märjamaa kandis paarile rekkale järele, millede "sabas tiksusid" 7-8 sõiduautot(olematute pikivahedega).
Sõidukiirus "kõikus" 75-85 vahel - mina möödasõiduks võimalusi ei osanud näha, jätsin pikema vahe ja sõitsin püsikiiruse hoidjaga ca 78-80 km/h Pärnusse kohale. Lisaboonusena nägin paari, "huvitavalt" tehtud, võimalik, et isegi suht ohtlikku, möödasõitu.
Ja krt. iga kuramuse kiiruse mõõtmise kaamera juures, "vajus" kolonni kiirus umbes 70 km/h. Ja neid kaameraid, rsk, ikka oli.
Aga, ei kurda, eriti - Soomes sai omal ajal hea praktika "närvidele", seal maal oli pea kogu aeg vaja kolonnis sõita, kellegi sabas.

[Kilo Tango]

...
Ja krt. iga kuramuse kiiruse mõõtmise kaamera juures, "vajus" kolonni kiirus umbes 70 km/h. Ja neid kaameraid, rsk, ikka oli.
...

Kui mu mlu mind ei peta, siis Märjamaa ja Pärnu vahele jääb 3 kiiruskaamerat.

[Kapten Trumm]

Oi kui raske mõne inimese elu on. Ise räägib, et tegeleb rohkem liikluses ohutuse ja sujuvuse tagamisega kui kohtus protsessimisega, aga samas blokib igatepidi mööda sõitvaid tsikleid. Kuhu see sujuvus ja ohutus nüüd jäid?

Ei ole vaja niisama möliseda, jutt oli nende blokeerimisest, kes trügivad mööda selleks keelatud viisil.
Ja kuna enamik sellise trügimise tegijaid ise ei saagi aru selle ohtlikkusest (mida võiks ka andeks anda, sest ettevalmistus on NÕRK), siis on see targema mure sättida olukord teel sedasi, et elundidoonori jaoks ohtlikku olukorda ei saagi tekkida. See ei pruugi alati doonorile meeldida, võivad kippuda sõimama ja rusikatega vehkima, aga noh, ohutus nõuab oma