Liikluse planeerimisest

[mart2]

Tallinna Rattalinnapea peaks käima nädalakese või kaks abis EMO-s!

Seda arvab mees, kellel kiiver on KAKS korda hoidnud pea terve, kui rattal sõites on "kõrvalised jõud" otsustanud mind asfaltile saata (ei olnud võistlused!).
Mõlemal korral läks kiiver purunenult mahakandmisele.

PS. Huvitav, et selle "mittekasuliku" atribuudi kasutamine on proffidel lausa kohustuslik, kuigi kiirused üle 20km/h !

[Gideonic]

Tallinna Rattalinnapea peaks käima nädalakese või kaks abis EMO-s!

Seda arvab mees, kellel kiiver on KAKS korda hoidnud pea terve, kui rattal sõites on "kõrvalised jõud" otsustanud mind asfaltile saata (ei olnud võistlused!).
Mõlemal korral läks kiiver purunenult mahakandmisele.

PS. Huvitav, et selle "mittekasuliku" atribuudi kasutamine on proffidel lausa kohustuslik, kuigi kiirused üle 20km/h !

See Hollandi toomine näitena on eriti küsitav, kuna seal on kultuur ja (ratta-) teed täiesti teised. Autojuhid ka ise paljus ratturid ja rattad pigem igalpool "kunnid" (sõidetakse ettevaatlikult).

Tallinnas lausa propageerida kiivri mittekandmist on küll lauslollus, eriti laste puhul. Ise kukkudes pole ilmselt tõesti enamasti vaja, aga kui auto otsa sõidab on see hädavajalik.

[Rebane11]

Valga puhul pole küsimus mitte tavapärasest suuremas liiklusrikkumise kihus kohalike hulgas, vaid piiri läheduses, PPA positsioneerib oma patrullid selliselt, et ka ülepiiri tulejatest oleks mingi ülevaade olemas. Ilmselt samasugust fenomeni võime täheldada Lõuna-Pärnumaal.

Kunagi oli Valgas Transpordi tänavas, mis vast 2km pikk ja kohe piiri äärde, lõigul 2 patrulli. Täna kirjutas eravärvides Skoda tiim kellelegi vekslit ja ega rohkem ei näinudki.
Nalja ka. Tuttav ettevõtja pajatas, et läks oma GAZ-53-a tuttavale tsoksi kruusa viima. Laupäeva õhtu. Ja politsei võttis ta rajalt maha. Apteegid, ohuasjad ja muud vaadatud, siis avastati et luugi splindid 200 naelad, kõveraks väänatud. Veksliraamat välja, aga päästis teda üks läti numbrimärgiga tegelane, kes uisutas 140 + kiirusel seltskonnast mööda. Lätlase veksel oli ilmselt rohkem tõotavam, kui need 200 naelad splindiks.

[mart2]

Muuseas ,Hollanders on lastel kiiver kohustuslik!

[Rebane11]

Me peaks ju loodusele ja juhusele ka mingi valikuvõimaluse jätma. Rohepoliitika üks alustalasid.

[Rebane11]

Liiklusega on meil üldse imelik. Vanal ajal oli kuidagi kultuursem. Kärutasime punnakaga ringi, kui onu miilits võttis rajalt maha, siis lasi kummid tühjaks ja nii see lõppes, kumbki pool viha ei pidanud. Pidi arvestama et peotäis ventiile pidi ikka püksitaskus olema. Ja pump.
Majandisse praktikale läksin, siis nõustusin "puska" peal olema. See oli siis Gaz 51. selline kast kuhu vili käis ja pikk toru üle kabiini. Toodi trossi otsas kohale ja moka otsast öeldi et käigukast vaja vahetada ja muu nagu ok. Eks vahetasin käigukasti aga selle muu okiga oli tegu. Arvasin et jagaja. Automehhaanik, vana Boks nagu kutsuti tiris iga hommiku mingi vana jagaja letti, ühmas et katsetame ja siis läks kaugele kaugele Ande poe taha- oma teed. Ei muffi. Ja siis ühel hommikul võttis dire meid kokku ja ütles - nüüd, kohe homme läheme. Havi käsul nõia väel oli tutikas jagaja ja elu käis. Mingil ajal võttis miilits mu selle käruga rajalt maha, protokolli blanketil polnud nii palju ridasid et kõiki rikkeid fikseerida. Trahv 5 rutsi. Dispetser. kellele kurtsin, teadis et sellega on arvestatud, käi kassast läbi ja mehed põllul ootavad.
Selline inimsõbralik suhtumine.

[vanahalb]

Vanasti olid protsentuaalsed kaod tegelikult suuremad ehk kiiver ja kindad on rattasõidul iseenesest odav ja hea investeering. Ülim autoriteet keda rattalinnapea eespool tsiteerib (Mikael Colville-Andersen) tundub kõikvõimsa vikipeedia andmetel olema selline Johanna-Maria Lehtme kategooriast tegelane. Ilma vastava hariduseta aktivist või suunamudija kes on pumba juurde pääsenud. Vähemalt ei suutnud ma tuvastada ta kokkupuuteid ajukirurgia või inseneeriaga.

Otse lagipähe suunatud löögi vastu on disainitud vanakooli ehitajakiiver. Üsna laiad kaarduvad servad ja paremal juhul lõua all üks rihm. Neid kasutatakse vähe, eelkõige olen tähele pannud mõnel üritusel kus värvilised kiivrid laiali jagatakse et ajalehefotosid seksikamaks saada. Need kiivrid mida tänapäeval ehituses/tööstuses nõutakse ja ka jalgratta- või mootorrattakiivrid on ikka vähemalt neljapunktikinnitusega , kaitsevad ka külglöögi või kukkumise puhul ja ei tule kukkudes peast ära.
Kui jalgrattalinnapeale või muidu euroametnikele see üllatusena tuleb - autoga kokku põrgates jalgrattur pahatihti kukub ja pea võib kuhugi vastu kopsata. Siin pole eriti oluline et kas auto sõidab üle või alla 30 km /t või kas trahv autojuhile on 100 või 1000 EUR.

Kui on mingeid arvestatavaid lähteandmeid siis muidugi võib kiivri kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kulusid arvutada. Selsamal näitel - Kopenhaagenis hakati kiivreid nõudma ja 10 000 jalgratturit jäi tulemasta. Kas vähenes ka rattaõnnetuste arv, kas liikluspilt muutus rahulikumaks sest sebijaid jäi vähemalks, kas need 10 000 inimest viskasid ratta nurka ja tulid autoga, kas ilma kiivrita isiku ravi ja võimalikud tõõvõimetuskompensatsioonid on odavamad kui plekimõlkimine jne.

Loodusele ja vanaisa Darwinile ei saa ka selles asjas lootma jääda sest heaoluühiskonnas üldiselt ravitakse nii kiivrit kandnud kui mittekandnud kannatanut. Siin tekib võimalus et maksumaksja või autojuht hakkab kellegi elustiili või elukestvat õnnelikku lapsepõlve kinni maksma.
Turumajandusel on muidugi rohkem hoobasid. Põhimõtteliselt võib ilma kiivrita sõita aga kui midagi juhtub siis osutatakse vaid esmaabi. Tõsisemate vigastuste puhul kuni selleni välja et juhe seinast ja kevadel mulda või sügisel kasti. Mootorrattasõidul on see mõnes riigis nii reguleeritud et teatud kaitseklassist madalama turvavarustuse kasutamisel ei korva (ravi)kindlustus suurt midagi.

Et nüüd artikli teema oli jalgratturite kokkupõrked autodega siis on viimane aeg hakata jalgratturitelt nõudma kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Praegult maksavad autojuhid kõik kahjud kinni, olenemata sellest et kas nad olid avarii tekkimises süüdi või mitte. Mul autojuhina pole küll mingit huvi oma kindlustusmakset suurendada ainult sellepärast et mingi kiivrita töll kellelegi tagant otsa sõitis ja end koomasse kukkus.

[Kapten Trumm]

Vaatan, et selle kiivriskandaaliga on hakatud mingit rohepropagandat tegema? Mida juttu? Eestis on keskmise inimese jaoks aastas max 5 kuud, kui kannatab rattaga (auto asemel) sõita, ülejäänud 7 kuud ei kannata. Siis sõidame rootsi suuskadega?

[mart2]

Linnas kannatab rattaga sõita aastaringselt, lihtsalt on vaja sobilikku varustust ja naelkumme.
Maanteel tõesti trenni ei tee...

[Fucs]

Linnas kannatab

Oleneb linnast

[ugandiklubi]

Linnas kannatab rattaga sõita aastaringselt, lihtsalt on vaja sobilikku varustust ja naelkumme.

Nii võib sõita mõni üksik fanaatik ,aga realselt pole jahh 7 kuud eestis võimalik normaalselt rattaga sõita .

[Smith]

Me peaks ju loodusele ja juhusele ka mingi valikuvõimaluse jätma. Rohepoliitika üks alustalasid.

Liikluses veeteedel see toimib hästi - päästevesti kandmine ei ole kohustuslik. Ise käin suht palju vetel, ning olen nagu valge vares oma päästevestiga, mõned korrad on meid isegi “õigete meeste” poolt mõnitatud Iga aasta upub mõni kalamees minu kodukandis ära ja siis on meedias pealkirjad : “Traagiline õnnetus!”. Ei ole, idioodid lihtsalt, keda ka seadus ei sunni oma elunatukese pärast muretsema.

Sarnane lugu on kalapüügiga jääl: ei ole jäänaasklid ega ujuvkombe/päästevest kohustuslik. Nii kui kuskil Eesti otsas jää veidikenegi sulab pannakse jäälemineku piirang poolele Eestile peale, sest kindlasti mõni ogar suudab kuskil lombis ära uppuda. Kusjuures olen ise kogenud olukorda, kus järvel oli jää ca 30cm , aga jääl viibimine oli terves Eestis keelatud. Päästeamet ajas terve järve tühjaks, aga mind sõbraga, kellel olid jäänaasklid ja päästevestid minema ei ajanud (meie teid ei näinud).

Jalgrattakiivrid võiks olla iseenesest kohustuslikud küll. Harjusime turvavööd kandma, küll saame ka muud valge maailma trikid selgeks (ehitusel kiivreid kantakse juba päris ilusti). Tuttaval meedikul on sisuliselt allergia elektritõukerataste vastu, sest neid traumasid olevat ikka hirmus palju EMOs.

[Kapten Trumm]

Päästevest peab paadis olema, kuid seljas ei pea olema.
Enda paadis on mul see aga kohustuslik, ka mul endal. Lihtsalt reisijatele on need "mahulised" vestid, mul kui kaptenil ja laevajuhil on kompaktne isetäituv.

Sest kiirustel üle 60 kmh on veepind päris kõva ja juhitavuse kadumisel toimub kõik sekundi jooksul, võid vette sattuda teadvuseta olekus. Ja paadijuhi vesti küljes on üks telefonijuhtme taoline tross, mis on mootori puldi küljes, kui lendad sadulast, siis suretab mootori välja. Ja üldiselt karvasema veepinnaga peaks mingid prillid või visiir ka juhil olema, sest kaua sa survepesurisse ikka vaadata suudad.

On juhtunud olukord, kus olime kahekesi enamvähem kesk Peipsit ja äkki tuli äike peale, järvele viskas hetkega üles 1,5 m laine ja välgud sähvisid järve otse ahtri tagant. Egas muud polnudki, kui gaasi läks põhja ja kaldani tuli vastu pidada, 60+ kmh taolises laines on päris ekstreemne kogemus, tuli end kõikide jäsemetega kinni hoida - sadulas istumine meenutas ilmselt rodeot.

[Smith]

Päästevest peab olema registreeritud väikelaevas.
Igasugu kummipaadid jms mis arvel ei ole, neis ei pea päästevest isegi kaasas olema. Kusjuures nendega juhtub õnnetusi vaat, et rohkemgi.

[Kapten Trumm]

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... 2_lisa.pdf#

Need 3 meetrised kalameeste kummipaadid, mis ehituspoes müüakse, on klass D (kaitstud siseveed, lainekõrgus kuni 0,3 m).
Seal on samuti varustuse nõuded, sh päästevesti 100N asemel peab olema see nn ujuvusvest (50N), mida purilaudurid kasutavad.
Et neid ei kontrollita eriti ja neist üle lastakse, on muidugi oma teema.